Mulla ja vee saastumine (1)

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
Referaat bioloogias
Oktoober 2006
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on muld ? 4
1.1 Muldade määramine 5
1.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on: 5
1.3 Mulla saastumine 6
Mis on põhjavesi? 7
2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed 8
2.2 Saastunud vee tekitatud haigused 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks mulla- ja vee saastumise, sest see huvitas mind. Tean, et see on maailmas suur probleem. Rohkem arenenud riikides on mulla- ja vee saastumine väiksem probleem, sest seal rakendatakse mitmeid meetmeid, et seda leevendada. Näiteks tehastes korduvkasutatakse vett ega juhita saastunud vett veekogudesse . Vähem arenenud riikides on see probleem suurem, kuna pole rahalisi võimalusi meetmete rakendamiseks. Sooviksin teada saada, kuidas saaks veel neid probleeme leevendada ja millised oleksid vältimise võimalused.

Mis on muld ?

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest , orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena .
Organismid omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes, eriti huumuse tootjate ja transportijatena. Nad hoolitsevad ka mulla õhutamise ja läbisegamise eest.

Muldade määramine

Muldi määratakse paljudel juhtudel väheste tunnuste, näiteks mulla lõimise ja lähtekivimi järgi. Mõnikord läheb tarvis ka füüsikalist ja keemilist analüüsi.

Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on:

• Mullahorisondid
  
• Mulla lõimis, mis iseloomustab mulla mineraalosa osakeste suurust.
  
• Mulla värvus, mis on orgaanilise aine osatähtsus mullas.
  
• Huumuse osatähtsus
  

Mulla saastumine

Üha kasvav inimkond vajab rohkem toitu ja paremaid elutingimusi. Suurema saagi saamiseks kasutatakse põllumajanduses taimehaiguste ja kahjurputukate vastu võitlemisel aina rohkem mürke. Sageli häid tulemusi andvad vahendid on aga hiljem osutunud ohtlikuks ka inimesele ja teistele elusorganismidele. Sellised mürgid on näiteks putukate tõrjeks kasutatav klooriühendeid sisaldav DDT. DDT võeti kasutusele 1942. aastal. Kahekümne aasta pärast selgus, et see mürk ei lagune, vaid ladestub keskkonda. DDT muudab näiteks röövlindude munakoored hapraks, mistõttu muna puruneb haudumise ajal.
Samuti on elusorganismidele kahjuliku toimega autokütustes kasutatav plii. Heitgaasides sisalduv mürgine plii ladestub esmalt teeservadel kasvavatesse taimedesse ja sealt taimtoiduliste loomade organismi. Uued autod ehitatakse aga selliste mootoritega, milles kasutatakse ainult pliivaba bensiini.

Mis on põhjavesi?

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisesse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas.
Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia.
Põhjaveest eristatakse pinnavett , mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia.

2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, vähem kui 1% sellest on kõlblik joogiveeks. Suurimas veekulutajad maailmas on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine.
Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal - ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse.
Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.
Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti.
Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud.
Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne.
Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele- kokkupuutel naftasaadusega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele.

2.2 Saastunud vee tekitatud haigused

Haigus või selle tekitaja
Nakatunuid aastas
Hukkunuid aastas
1. Koolera
500 000
20 000
2. Kõhulahtisustõbi
1,5 miljardit
4 000 000
3. Lastehalvatus
200 000
25 000
4. Niitusstõbi
90 miljonit
5. Malaaria
270 miljonit
1-2 miljonit
6. Paratüüfus
1 miljon
25 000
7. Leišmanioos
12 miljonit

Kokkuvõte

Mind üllatas, et Maal leiduvast veest on joogikõlblik vaid 1%. Suurem osa sellest on kas lihtsalt joogikõlbmatu või päris reostunud vesi. Sain teada, mis on mulla- ja vee saastumise põhjused: vee peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed. Mulla saastumise põhjuseks on mürkkemikaalide sattumine mulda. Inimene on paljuski nendes põhjustes süüdi. Siiski rakendatakse erinevad meetmeid, et vesi ja muld rohkem ei saastuks. Tehastes korduvkasutatakse vett ja ei juhita reovett tahtlikult veekogudesse.

Kasutatud kirjandus

Martin, M. (2002). Bioloogia põhikoolile III. Avita . Tallinn.
http://et.wikipedia.org/wiki/Muld
http://et.wikipedia.org/wiki/Põhjaves i
http:/miksike.ee/lehed/9klass/Keskkond/9-7-5-1.htm
11