Kahepaiksed vaheeksami materjal
Isastel on pulmarüü –
seljale kasvab hari ning keha muutub kirevamaks.
Tähnikvesilik on levinud üle kogu Eesti. Harivesilikku leidub Lõuna- ja Kagu-Eestis ning
Järva- ja Virumaal. Harivesilik on nõudlikum sigimisveekogude kvaliteedi suhtes, ei kasuta
veekogusid, kuhu on asustatud kalu.
Vesilikke saab eristada ka vastete järgi. Harivesiliku vastse saba tipus on iseloomulik niitjas
jätke, sabauimel on mustad täpid. Tähnikvesiliku vastse saba on ühtlaselt hallikas.
Kärnkonnad:
Kärnkonnadele on iseloomulik sarvestunud nahk, kus on palju mürginäärmeid. Pea piirkonnas
asuvad suured parotiidnäärmed. Peamiselt öösel tegutsevad loomad. Isased häälitsevad
sigimise ajal, et emaseid meelitada. Kudu on nöörikujuline, kullesed tumedat värvi, lapiku
kehakujuga. Talvituvad maismaal.
Eestis leidub kolm liiki kärnkonnasid. Harilik kärnkonn on levinud üle kogu Eesti. Kõre ehk
juttselg-kärnkonn on levinud Lääne-Eestis ja rohekärnkonn Lõuna-ja Kagu-Eestis.
annaabi.ee 
