1. slaid EV 93 Homme möödub 93 aastat päevast, kui Tallinnas kuulutati välja EV iseseisvus. Iseseisva riigi väljakuulutamine 1918. aastal oli tulemus, milleni oli viinud mitte ainult tolleaegsete eestlaste jõupingutused, vaid ka varasemate põlvkondade püüded, lootused ning ettevõtmised. Enese harimine kasvatas eestlasetes iseolemise ja mõtlemise tahet. 2. slaid ,,Tean, kes ma..." Noore laulja Chalice (loe saliisi) kaunis mõte on saatnud nii mõnigi kord paljude noorte igapäevaseid tegemisi. Täna on õige aeg meenutamiseks. 3. slaid Jaan Poska Iseolemise ja mõtlemise soovist olid kantud esimesest eestlasest Tallinna linnapea Jaan Poska tegemised. 4. slaid Jaan Tõnisson Iseseisvuse saavutamise soovist oli ajendatud ka Jaan Tõnissoni juhitud Eesti esimese välisdelegatsiooni tegevus Euroopas, milles anti teada peatselt tekkivast demokraatlikust väikeriigist Eesti Vabariigist. 5., 6., 7. slaid Päästekomitee liikmed: Päts, Ko...
Tutipäeva või aktuse kõne gümnaasiumi lõpetajatele Tere, armas koolipere Mälestustega on ikka nii, et kõik mis ei meeldi, jääb maha, unustusse. Aga need uued teadmised, kilked, võidud, rõõmud, iseenda ületamised, mis kaheteistkümne aasta jooksul inimesse on kogunenud, need tulevad kaasa ja saadavad meid kogu elu. Gümnaasiumis õpitud aja jooksul oleme teada saanud oma tugevused ja nõrkused. Oleme end proovile pannud olümpiaadidel, mälumängudel, erinevatel võistlustel, ning meid on alati saatnud edu. Suuresti võlgneme tänu nende saavutuste eest õpetajatele. Eriti südamlikud tänusõnad klassijuhatajatele läbi kooliaja, kes on olnud meile toeks ning andnud motivatsiooni edasiliikumiseks. Tänasel päeval sooviksime tänada oma esimesi klassijuhatajaid - Aimi Laanojat ja Inna Laksi. Pika...
tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Aitäh 8.klassidele kena aktuse eest, tunneme, et meile on mõeldud ja meie pärast vaeva nähtud. Me täname oma põhikooli klassijuhatajaid Sirli Reimetsa ja Helve Leesi juhendamise ja toetamise eest. (Paus,õnnitlemine) Soovime tänada oma esimesi õpetajaid Margit Lättemäge ja Lea Oja. Palume teid õnnitlemiseks siia ette meie juurde tulla. (Aplaus, palun) (Paus, õnnitlemine) Nüüd soovime tänada kõiki teisi õpetajaid. Aitäh!
me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Aitäh 8.klassidele kena aktuse eest, tunneme, et meile on mõeldud ja meie pärast vaeva nähtud. Me täname oma põhikooli klassijuhatajaid Sirli Reimetsa ja Helve Leesi juhendamise ja toetamise eest. (Paus,õnnitlemine) Soovime tänada oma esimesi õpetajaid Margit Lättemäge ja Lea Oja. Palume teid õnnitlemiseks siia ette meie juurde tulla. (Aplaus, palun) (Paus, õnnitlemine) Nüüd soovime tänada kõiki teisi õpetajaid. Aitäh!
õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud. Õpilased, kes pole just minemas 1.klassi, teavad seda tuttavat tunnet. Neile, kes esmakordselt astuvad üle koolimaja läve, on aga kõik uus ja tundmatu. Seepärast ongi see päev neile kõige erutavam ja meeldejäävam. See on pidupäev ka neile, kes ei istu küll esimest korda koolipinki, aga teevad oma järjekordse sammu pikal, kuid huvitaval ja avastusterohkel kooliteel... Ja nüüd oletegi kõik siin
1937-1938 Vabariigi Aastapäeva Aktus õpilasile peeti 23. veebruarul. Aktus kujunes ülevaks, kuna osavõtjaks peale õpilaste ja nende vanemate, oli kutsutud veel Suure-Kõpu vallas elutsevad Vabadusristi Kavaleerid, nimelt praegune vallavanem Märt Meet, Lohu talust; Tõnis Saarepera, Aratsaare veski omanik; Viktor Vilmann, Suure-Kõpu meiereist, ja Juri Seitman, talupidaja Vanamõisas. Vabaduseristi kavaleeridele annetati rohelisi oksakesi ja elavaid lilli. Aktuse kõnega esines kooli juhataja V. Koor. Suure-Kõpu vallast langenute auks oli N.-kotkaste ja kodutütarde käes vastav arv põlevaid küünlaid ja kõneleja küsides nende saatust teatas v/risti kavaleer - Isamaa eest langenud - mis peale sümboolne elu küünal kustus. Peale aktuse ühine rongkäik mälestussamba juurde, kus südamlike sõnadega esines N. Kodukaitse Suure-Kõpu jaoskonna esinaine proua Elly Tasane Naistevallast. 1940-1941 14. juunil tabas meie kooli väga kurb sündmus
1. X ministeerium kavatses korraldada isadepäeva tähistamiseks piduliku aktuse kontserdi ja hilisema koosviibimisega. Selleks soovis ministeeriumi esindaja üürida AS Tants ja Trall saali. Kokkuleppe kohaselt pidi ministeerium maksma pool üürist enne ja pool pärast üritust. Esimese poole maksis ministeeriumi esindaja ära, kuid hiljem keeldus ülejäänud summat maksmast. 1. Kas tegemist on ametiasutustega? Jah, on. (Ministeerium on valitsusasutus) 2. Kas tegemist on avaliku halduse kandjatega? Kui jah, siis millist liiki?
Kuna Täitja ei saanud oma tööga valmis hankelepingus kokku lepitud kuupäevaks st 1. augustiks 2014, siis tulenevalt sellest olid Instituudi ruumid hõivatud kuni 3. septembrini 2014, mistõttu isikud pääsesid Instituuti õppima plaanitust hiljem. Selleks pidi Hankija tasuma lisatasu õppejõududele, et kaotatud aja tõttu ei saanud Instituudis õppetöö käia, st lisatasude summa 3000 eurot. Lisaks pidi Hankija üürima 1. septembri 2014 aktuse jaoks teise ruumi, kuna Instituudis ei saanud aktust pidada. Üürimise tulemusena oli kahjuks 1900 eurot. Seega oli Hankija otseseks varaliseks kahjuks kokku 4900 eurot. Saaks veel argumenteerida, et samahästi oleks õppetegevus võinud alata juba 4. septembril 2014, mitte 8. septembril, seega oli Täitjale kahju tekkimine ettenähtav kuni 3. 1 Riigikohtu 20.03.2012 lahend asjas nr 3-2-1-5-12, p 27 kahju hüvitamise eeldused.
ning Harjumaa praost J. Ümarik õigeusu tavade alusel. Peokõne pidas politsei peavalitsuse peasekretär Konstantin Lepp. Järgnes Mahtra sõja ohvrite mälestamine, tervituskõned ja pärgade panek. Riigivõimu esindajatena olid kohal riigikogu juhataja Kaarel Einbund (Eenpalu) ja siseminister Vladimir Rooberg (Roopere). Kirjanik Eduard Vilde andis oma kõnes edasi manalasviibivate Mahtra sõdalaste tervituse. Aktuse lõpetas Juuru, Härgla, Ingliste ja Kaiu ühendatud segakoori ning Juuru, Ingliste ja Kuimetsa pasunakooride kontsert. Pärast aktust demonstreeris Kaitseliit Harju maleva pealiku major Saare juhtimisel moodsat sõda kuulipildujate ragisedes, rapnellide ja mürskude lõhkedes, mida rahvas jälgis põnevusega. Õhtul mängiti Karjatse talu hoovis esimest korda ,,Mahtra sõja" dramatiseeringut, mille oli peokomitee tellimusel teinud Tallinna Töölisteatri juht Andres Särev.
Seesugune tava on viimaste aastate jooksul juurdumas mujalgi, näiteks on Põlva Ühisgümnaasium hakanud sel puhul 1991. aastast Intsikurmus käima. Kui abiturientidel on tillukese koolilapse aktusele viimine hiljemgi hästi meeles, siis väikesed mäletavad halvasti, kes neid aktusele saatis. Ka ma ise mäletan hoopis rohkem seda suurt hirmu, millega tuli üle suure saali õpilaspileti järele minna ja direktoril kätt suruda, kui saali saatnud võõrast suurt tädi. Piduliku aktuse järel minnakse tänagi klassiruumi, vaadatakse üle pinginaaber ja kuulatakse klassijuhataja juttu koolinõuetest. Järgneb rituaalne pildistamine kooli ees, kuhu esimese klassi õpilast on tihti kogunenud õnnitlema vanemad, sugulased ja sõbrad. Tihti on esimese koolipäeva puhul kodus ootamas peolaud ja kingitused. Pidulik pole esimene koolipäev aga üksnes esimese ja viimase klassi õpilastele, vaid kõigile õppuritele
annaabi.ee 
