Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaasused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõnu, ametnik, rauno, õigusakt, millisesse, joove, kairiter, toomase, eraõigus, ministeerium, deliktivõime, notar, õigussubjektne, pöörduma, politseiametnik, väärtegu, kuritegu, teenistus, noormees, rikkumine, kohtulahendi, teovõime, institutsioon, aktid, arstile, asjaolud, juriidilist, hüvitis, kristoporatsioon, kaasuses, üksikaktEÜ ja euroopa Ühistu (EMH) majandushuvijuhing 4 JURIIDILINE ISIK jaguneb kaheks Eraõiguslikud Avalik-õiguslikud (riik on neist kõige suurem) Äriühingud KOV üksused Erakool Tartu Ülikool Pangad Ministeerium Mittetulundusühingud NEED KANTAKSE NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL. REGISTRISSE I ISIK- õigus nõuda II ISIK juriidiline kohustus I ISIK pöördub kohtusse Aluseks leping mille seda täita aga ei täida aluseks on seadus ehk õigusnorm Kohus teeb otsuse Lahendiks otsus - vaidlus lahendatud Lahendiks määrus - kui sisuliselt vaidlust ei ole.
o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus määrus otsus korraldus käskkiri Seadlus Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena. Määrus universaalne õigusakt Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused/kohtumäärus Otsus juriidilise tagapõhjaga - kohtuotsus, VP otsus, kohalike omavalitsusüksuste organite otsus, juriidilise terminina kui eiratakse otsust, siis on karistatav. Korraldus nt Maavanema korraldus, Käskkiri nt Minister annab käskkirja Riigiasutused - o Seadusandliku võimu asutused riigikogu o Täidesaatva võimu asutused
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes looma mistahes sisuga õigust v.a
kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 25. Õigusperekonnad
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Õigu
kohast riigiorganite süsteemis. Parlament, mis kannab riikides erinevaid nimetusi on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid-seadused- kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õiguaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõude täitmisega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juuni 1992. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. Riigikohus on lihtseaduse vastuvõtmiseks
territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt 5 Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest.
Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse
Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale keerulistek
Loomuõigus (IUS naturale) igale elusolendile kuuluv õigus. Allajoonitud sõnad on mõiste lahti seletamisel kõige olulisemad, ülejäänud võib olla oma sõnadega. Kas õigus ei ole moraal? (SEMINARIS!) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei)
Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2.12 Kehtivus ruumis- kogu riigi territooriumil,riigi territooriumil teatud
a) Seadused (formaalne definitsioon riigikogu või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt). Põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, konstitutsioonlised seadused, seadused, seadlus. b) Seadustest madalamal olevad õiguse allikad. Määrused, kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid. 2.1. Normi kontroll. 1.1. kehtivuse kontroll Kõigepealt peab õigusakt olema formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. See tähendab, et õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama teatud kindla vormi. Peale seda peab õigusakt olema materiaalselt õiguspärane. See tähendab, et õigustloova akti sisu peab vastama Põhiseaduses esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigustloova akti jaoks
2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne. Era (Ius gentum) ja avalik (Ius publicum) õigus. Teooriate alusel jaotatakse. 1) Huviteooria. Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto. Ministeeriumi töötaja ostab endale auto. Avaliku võimu kandja sooritab eraõigusliku tehingu. 2) Subordinatsiooniteooria. Avalikus õiguses on alluvus, eraõiguses ei ole alluvust.
(kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a
PS määrab seaduste kehtestamiseks õigustatud organid, nende pädevuse õigusaktide vastuvõtmisel, formaalsed nõuded jne. PS kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kellel on ainuõigus võtta vastu seadusi. Tava- käitumisharjumus, tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgem õigusjõud. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine (Vabariigi Valitsus, ministrid seaduse alusel ja täitmiseks) Määrused reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud, on normatiivse sisuga. Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal.
II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria
Selline õigusvaidlus lahendatakse haldusorganis. Alternatiiv isik võib pöörduda ka otse kohtusse. 2. Ametiisikud arutavad haldusõigusrikkumise asju ja määravad halduskaristusi, nt politseiametnikud. Karistusena võidakse kohaldada rahatrahvi või vastava eriõiguse äravõtmist. 3. Karistuse määrab tõendite ja asjaolude vaagimise järel ametnik. Nt ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine. Haldusorgan formaalses mõttes: põhifunktsioon on haldusfunktsioon Abifunktsioon legislatiivfunktsioon !! Abifunktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon ! 3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a
arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Avalik õigus:
Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. II teema HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria
k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses.. Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus
Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. lihtne dispositsioon – näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata kirjeldav dispositsioon – iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist
mõjuga Kohtuniku Otsustusvabadus seaduse alusel Piiratud varasemate lahenditega otsustusruum 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus avalik õigus · Kõige üldisemalt reguleerib eraõigus eraisikute (füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute) vahelisi suhteid. · Avalik õigus reguleerib avaliku võimu (s.o riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraisikud, kes tegutsevad avalikke ülesandeid täites) organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. · Olulisemad põhimõtted:
Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2
haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorganite tegevus on valdavalt allutatud haldusmenetluse seadusele ja see kuulub avaliku õiguse hulka. Riigivastutuse seaduse rakendamisel – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (üks isik tekitab teisele isikule kahju – VÕS, eraõigus. Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus). Asendustäitmise ja sunniraha seadus – rakendamise regulatsiooni kohaldatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Riigilõivude kindlaks määramine – neid rakendatakse avalik-õiguslike soorituste eest. Tasu on ettenähtud riigilõivude seaduses. Juriidiliste isikute – eraõiguslike ja avalikõiguslike juriidiliste isikute loomise ja õigusvõime eristamine
Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas). Seadus : põhiseadus, konstitutsiooniline seadus, lihtseadus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Vastu võtmiseks ning reguleerimiseks on keeruline eriline kord Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- täiendab põhiseadust ja selle loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused- mood seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. (häälte enamus) Seaduse vastuvõtmine: 1
täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi:
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Seadused: põhiseadus (reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid; Eesti 28.07.1992 rahvahääletusel), konstitutsioonilised e orgaanilised seadused (täiendavad põhiseadust), lihtseadused (moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend). Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed (antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid õiguse rakendamise aktid. Näited: kohtuotsus, ametisse nimetamise/vabastamise käskkirjad, autasustamise otsused jms. 4. ÕIGUSSUHTE TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 79 - 81)
Euroopa Liidu õigusaktid 2) Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Normatiivakt kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Õigust rakendav akt ehk mittenormatiivne õigusakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või subjektide ringile. Mittenormatiivne õigusakt ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused.
eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad 3. päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. // Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt juriidilise jõu juhul, kui ta on kehtestatud kindlaksmääratud tähtajaks, st on ajutine õigusakt. Selliseid akte võetakse vastu harva, tavaliselt kehtestatakse alalised õigusaktid, st nad jõustatakse määramata ajaks. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue
annaabi.ee 
