või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. NÄIDE • Küsimus: Kas elukaaslasel on võimalik ilma minu nõusolekuta meie mõlema nimel olevat korterit müüa? Korter on minu ja elukaaslase nimel. Elukaaslane lahkus korterist ja soovib nüüd korterit müüa. Mina ei nõustu. Kas minu elukaaslasel on seda võimalik müüa ilma minu nõusolekuta ja kuidas? • Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat • Küsimuse järgi võiks eeldada, et korter on teil kaasomandis. Kumbki kaasomanik võib enda osa vabalt võõrandada. Kui ta ei võõranda seda oma lähisugulastele, siis on teil teise kaasomanikuna ostueesõigus. Teile kuuluvat mõttelist osa ta võõrandada ei saa.
§51.(1) AÕS 26. Kinnisasja olulised osad on ... Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. §54.(1) TSÜS 27. Kuidas valdust omandatakse? Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. §36.(1) AÕS 28. Milline on lahendus sellisel juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes? Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. §77.(2) AÕS 29
Looduskaitseühing Kotkas Looduskaitseühing Kotkas on Eesti looduskaitseorganisatsioon, mis loodi 1989 aastal, kolme mehe poolt. Kelleks olid Einar Tammuri, Urmas Selliste ja Olev Merivee. Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne aasta jooksul kotkameeste klubi, mis sai ametliku nime Kotkaklubi(1999), kuhu kuulub 29 liiget. Kotkameeste ühing töötas 15 aastat Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes otseselt korraldas suure riikliku
kaasomandi kasutuskorda, aga teised kaks kaasomanikku, kellele kuulub samuti ½ kaaosomandis olevast asjast, siis otsust vastu võtta ei saa. Seega peab olema täidetud isikuline kaasomanike enamus ja ka mõtteliste osade enamus, et võtta vastu enamuse otsuseid. Valdamine ja kasutamine Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kokkulepete puudumisel lahendab asja kohus. Tulu asjast: Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või eelnimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada (ei piisa enamuse otsusest). Kulutused:
võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik
võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe,
täpselt samasuguse ehte ja tagastas siis selle Marile.Hiljem Mari sai teada, et Sandra poolt tagastatud ehe ei olnud tema ehe, so ehtne. Kas Mari sai Sandra poolt talle anud uue ehte omanikuks? 3. Volli oli isa Antsu ainuke pärija. Pärast Antsu surma müüs tema elukaaslane Anu Antsule kuulunud harukordse margikogu Esterile, kes viis selle endale koju. Kas Ester sai margikogu omanikuks? Milline on õiguslik olukord, kui müüdud margikogu oleks olnud Antsu ja Estri kaasomandis? 4.Juholt korterit üüriv Väino müüs võltsitud volikirja alusel Juho korteri Dianale. Korteri tasumiseks vajaliku raha oli Diana laenanud Reinult. Kuna Diana ei maksnud laenu tähtaegselt tagasi, algatas Reinu avalduse alusel kohtutäitur täitemenetluse ja korter müüdi laenuvõla katteks sundenampakkumisel Harrile. Kas Juhol on võimalik korter tagasi saada? 5. Üliõpilane Karin üüris Ristolt korterit. Kui ta oli jätnud juba 5 kuud järjest üüri
Kinnisomandi ulatus on piiritletud kinnistu omaniku õigusliku huviga. Kinnisomandi ulatuses asuv kulub kinnitu omanikule ning selles kehtivad kõik omandi kasutamisest, käsutamisest ja valdamisest tulenevad põhimõtted. Kinnisomandisse ei ulatu põhjavesi ning riiklikult tähtsad maavarad need kuuluvad riigile. Piir kinnisomandi tasapinnalist läbilõiget ja omandi ulatuse lõppu nimetatakse piiriks. Piir kinnisiomandite vahel kulub kaasomandisse. Samamoodi on kaasomandis piiril asetsevad puud ja piiril asetsevad rajatised (aed). Piir märgitakse piiripunktidega ning neid tähistavate piiri märkidega. Piir kulged piiripunktide vahel sirgjoonena. Piirimärgid kuuluvad kaasomandisse. Kui kinnistute piiril asub veekogu siis kulub veekogu kaasomandisse. Kinnisomandi kitsendused Kinnisomandi kitsendused seatakse seadusega, tehinguga või kohtu otsusega. Teatud kinnisomandi kitsendused avalduvad haldussunni käigus (kohstus tänavat korras hoida).
ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja teda võib üldjoontes käidelda nagu kinnisasja. Korteriomandi tekke võimalused – olemasoleva kinnistu jagamine ainuomanike või kaasomanike poolt; jagatakse alles ehitatavat hoonet; tagantjärele jagamine (mõnest kaasomandis olevast osast moodustatakse korteriomand); olemasolevate korteriomandite jagamisel või ühendamisel. Korteriomandi lõppemine – kõigi korteriomanike kokkuleppel; hoone on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja enamik otsustab korteriomandid lõpetada; kõik korteriomandid on omandatud ühe isiku poolt ja ta soovib korteriomandi lõpetada. Korteriomandite lõppemisel jääb järelejäänud asi kaasomandisse. Korteriomandi valitsemine – korteriomanike vahel tekib ühisus, mis võib valitseda
Registriosa esimesse jakku kantakse ka kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Kui asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, parandatakse ka märge. Registriosa teise jakku ,,Omanik" kantakse andmed omaniku, ja kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike kohta. Viimasel juhul märgitakse ka, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral tuuakse kaasomanike osade suurus. Registriosa kolmandasse jakku ,,Koormatised ja kitsendused" kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral
Viimati nimetatud rakendussätte eesmärgiks oli seoses asjaõigusseaduse jõustumisega korrastada varasemad omandisuhted ning määrata juhtumid, mil omandi esemeks võis olla ehitise reaalosa. Rakendussäte ei muutnud asjaõigusseaduses määratletud reaalosa mõistet ega välistanud ehitise reaalosa võlaõiguslikku koormamist. - 12. Kolleegium märgib, et ka 1. juulist 2003. a kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, nõuab asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. - 13. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe ja selle koormamise kokkuleppe kohta märgib
muuta kaasomandi kasutuskorda, aga teised kaks kaasomanikku, kellele kuulub samuti ½ kaaosomandis olevast asjast, siis otsust vastu võtta ei saa. Seega peab olema täidetud isikuline kaasomanike enamus ja ka mõtteliste osade enamus, et võtta vastu enamuse otsuseid. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kokkulepete puudumisel lahendab asja kohus. Tulu asjast: Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või eelnimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada (ei piisa enamuse otsusest). Kulutused:
3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) kannete kustutamine
Omand on olemas üksikutele asjadele, mitte asjade kogumile. Omandi üleandmiseks tuleb need asjad asjade kogumis identifitseerida ning loetleda. Omandi liigitamisel subjektide alusel: individuaalne omand ja ühin omand. Asjaõigusseaduse kohaselt kuulub omand ühele või mitmele isikule: esimesel juhul on tegemist ainuomandiga, teisel juhul ühise omandiga. Ühine omand jaguneb kaasomandiks ja ühisomandiks, sõltuvalt sellest kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. Üks ja sama asi ei või olla mitme omandiõiguse objektiks ühisel ajal. Kaasomanikele kuulub teatud kindlaks määratud osa hisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast kaasomanikul on osa omandiõigusest kogu asjale e nn mõtteline osa. Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata asjas kui omandis. Eeldatakse erilise isikliku suhte olemasolu, nt abielu. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad
§341.(5) MRS 25. Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes ... maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. §25.(2) MRS 26. Kas ehitusluba annab õiguse maad ostueesõigusega erastada? ei (1) Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. §221. (1) MRS Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. §221.(4) MRS 27. Kuidas toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine? riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.§31.(3) MRS 28. Mida tehakse siis, kui maad tagastada ei ole võimalik?
jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. Korteriomaniku kohustused - korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppe vormiks võib olla - kodukord. Hoone kaasomandis oleva eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine. Remondifondi kogumine. Majanduskava koostamine. Korteriomanike üldkoosolek - käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Valitseja kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas. Igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl
https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=958360 3/5 6/14/14 Asjaõigusseadus (AÕS) - TEST kuuluv omand. Küsimus 13 Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, Õige otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel ... Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Vali üks või enam: a. vastavalt kaasomanike poolt asja parendamisse tehtud investeeringute proportsioonile
sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada nii, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui
kindlaksmääramist kohtus. Hääletus vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5 alusel, sõltumata nende osa suurusest. AÕS §72 lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine: (1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vaidlustamine: AÕS par 72 lg 5: Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-04 Kaasomandi lõpetamisel §77 järgi võib selle jagada korteriomanditeks. Kohus ei tohi lõpetada viisil, mis ei vasta ühegi omaniku huvidele. AÕS § 77 - Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel:
kohustuse rikkumise heastas. V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta leidis, et panipaigaks sobib trepikojas trepi alla jääv ruum, kui see kinni ehitada. Ta taotles selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Arvestades, et vastavalt EhS § 12 lg
Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
Kohustus kanda riigilippu (1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. (2) Eesti riigilippu kannab merelaev, mille omanik on: 1) Eesti kodanik elukohaga Eestis; 2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus; 3) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus. (3) Kaasomandis olev merelaev kannab Eesti riigilippu, kui vähemalt üks kaasomanikest on Eesti kodanik elukohaga Eestis ja Eesti kaasomanikele kuulub suurem osa merelaevast. Siseveelaeva lipuõigus Kui siseveelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta Eesti riigilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise õiguse saamiseks esitatavatele tingimustele. Laeva kinnistamine Laev ja ehitatav laev kinnistatakse, kui omanik esitab seaduses sätestatud tingimustel ja
ise kuulub naabritele võrdsetes osades. Säte on mõeldud naabrite vaheliste erimeelsuste reguleerimiseks üle piiri kasvavate juurte, okste ja viljade osas. Lisaks käesolevale normile on kinnisasja omanikul, kelle naabri puude ja põõsaste oksad ja juured tema kinnisasja kahjustavad, ka AÕS § 89 tulenev negatoornõue. § 150. Piiril kasvavad puud ja põõsad Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. § 151. Piirirajatis (12) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. (13) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. (14) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt
jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine.
a. kui sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Abikaasad võivad 1 aasta jooksul seaduse jõustumisest ühiselt teatada abieluvararegistripidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, v.a. kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks. Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad 6 kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Perekonnavaidlusi lahendatakse kohtus tsiviilkohtumenetluses või lepitusmenetluses. Perekonnaasjade kohtualluvus: 1) üldine kohtualluvus (kostja elukoht); 2) erandlik kohtualluvus (abieluasja puhul abikaasade ühise
Omand 1.3.1. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omand on isiku juriidiline võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Omandi liigid on ainuomand ja ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomandiks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. 1.3.2. Ainuomand ja ühine omand Ainuomandi puhul kuulub omand ühele isikule. Ühise omandi puhul kuulub omand mitmele isikule. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. 1.3.3. Kaasomad - Kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. 1.3.4
Sellest reeglist on praktiliste vajaduste tõttu tehtud siiski erandid hoonestusõiguse ja korteriomandi näol. Kõik asjad, mis pole kinnisasjad (s.t. maatükk või selle oluline osa), on vallasasjad. AÕS §-s 14 nähakse ette, et asja tsiviilkäive võib toimuda tervikuna, aga samuti ka reaalosana (selline erandjuht on korteriomand) või mõttelise osana (siin asja reaalselt ei jagata, käibes osalevad asja nn. mõttelised osad, näit. müüakse 1/4 kaasomandis olevast asjast). Asja oluline osa Asja olulist osa ei saa asjast eraldada, sest see tooks kaasa kas peaasja või eraldatava osa hävimise või olemusliku muutumise. Selle tõttu ei saagi asi ja tema olulised osad olla erinevate õiguste objektideks. Olulise osa sätestamine seaduses juhib tähelepanu sellele, et on olemas ka mitteolulised osad.§ 15 lg. 2 tulenebki, et näiteks kinnisasja omanikule kuulub nii maatükk kui ka kõik sellega
6) kinnistamise kuupäev; 7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud 5. Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad? Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. 6. Mis on katastripiirkond? katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire 7. Mis on vakantsus? 12 8. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? 9. Kes algatab detailplaneeringu?- Kohalik omavalitsus 10. Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5) 1
V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta leidis, et panipaigaks sobib trepikojas trepi alla jääv ruum, kui see kinni ehitada. Ta taotles selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud. Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba?
6) kinnistamise kuupäev; 7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud 5. Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad? Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. 6. Mis on katastripiirkond? katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire 7. Mis on vakantsus? 8. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? 9. Kes algatab detailplaneeringu?- Kohalik omavalitsus 10. Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5) 12 1
(osaühing, sihtasutus, aktsiaselts, mittetulundusühing) ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks ehk juriidilisteks isikuteks, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Subjektide alusel võib omandi liigitada individuaalseks ja ühiseks omandiks. Kui omand kuulub ühele isikule, on tegemist ainuomandiga, kui aga mitmele isikule, on tegemist ühise omandiga. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomaniks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. Võib eristada ka nn ühiskondlikku omandit, mille puhul omandi subjektiks on riik või kohalik omavalitsusüksus oma volitatud organite kaudu. Ajalooliselt on eksisteerinud ka kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati. Eksisteeris ka jaotatud omand, mille puhul omandiõigus
kelder. Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis 22 (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku
Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
traditio teel. Ius civile aga sisaldab juba nii sisult kui kaitse poolest ühtset omandit. Nii nagu omandamise õigused ja viisid muutusid, nii muutus ajajooksul ka omandi piiramine ja kaitsmine. Omandi piirangud muutusid järjest rohkem ühiskonna huvidest lähtuvaks ning on teinud seda tänase päevani. Rooma omandiõigusest võib leida palju sarnaseid jooni tänapäeva asjaõigusega. Sarnasusi ilmnes üldistes printsiipides ja põhimõtetes, omandiõiguse sisu mõistes, naabrusõigustes, kaasomandis ning üldsuse ja kolmandate isikute õiguste suhtes piirangute seadmises omandile. Samuti on sarnasus omandi kaitses, kuna Roomas oli välja arenenud hagide 24 süsteem ning see näitab, et omand oli õigusrikkumiste eest kaitstud ning kaitse tagatud riikliku sunniga. Kuna Rooma õigust peetakse Eesti õigussüsteemi hälliks, siis on selline sarnasuste
(O on nüüd tomatite omanik, seepärast pole enam C omanik ja ei saa neid endale tagasi nõuda) (2)Hüpotees: Kas C saab nõuda D käest poolt tomatite ostuhinnast AÕS § 71 lg 2 alusel? (+) EELDUSED: 2.1. Kas nõude esitaja ehk C on kaasomanik? (+) 2.2. Kas nõue esitatakse teise kaasomaniku suhtes? (+) kaasuse tekstis on kirjas, et C ja D on kaasomanikud (kinnisasja kaasomanikud) 2.3. Kas D sai kaasomandis olevast asjast kasu TsÜS § 62 lg 1 ja 2 alusel? (+) - D sai tomatite eest tulu, sest O maksis nende eest raha. Õigusvili - on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud) Järeldus:C saab nõuda D-lt poolt tomatite müügihinnast AÕS § 71 lg 2alusel. Sigala elamukvartalis
c.majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostatava aruandlusega. Majanduskava koostamine eeldab objekti ülevaatust koos korrahoiu tegevuskava (korrashoiu tegevuste loetelu) ja selle täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimist. d. sotsiaalne säilitamine osapoolte vaheliste suhete korraldamine. Kaasomandis oleva objekti juures tähendab see ka perioodilist aruandlust kaasomanikele ja korrahoiukava kooskõlastamist. Eesmärkidest tulenevalt väljendub kinnisvara haldamine järgmistes põhitegevustes: - hallatava kinnisvara majanduskava koostamine ja selle kooskõlastamine omanikuga · kõigi õigusaktidest ning lepingukohustustest tulenevate ja hallatava kinnisvara omanikule suunatud kohustuste täitmise korraldamine · majanduskava alusel valdus- ja hoolduslepingute, aga ka kasutuslepingute
omavalitsusüksuse eriseadusest tulenev ostueesõigus on märksa kaugemaleulatuv omandiõiguse piirang kui tsiviilõigussuhetes igaühel tekkida võiv ostueesõigus. Nii nägi asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 20 lg 1 ette ajutise ostueesõiguse kõigi omavalitsusüksuse territooriumil asuvate kinnisasjade igasuguse võõrandamise korral. Tsiviilõigusliku ostueesõiguse kasutamine on oluliselt piiratum: ta eksisteerib vaid nende asjade suhtes, milleks isikul on kõrgendatud huvi (nt kaasomandis oleva mõttelise osa võõrandmisel; osanikul sama osaühingu osa ja advokaadiühingu aktsionäril sama advokaadiühingu aktsiate võõrandamisel). Samuti on ostueesõigus võimalik seada kokkuleppel asja omanikuga. Omavalitsusüksuses igakordne osteesõigus suvalise kinnisasja suhtes, samuti riigi ostueesõigus muinsus-, maastiku- ja looduskaitseobjektide võõrandamisel30 on sedavõrd intensiivsed sekkumised omandiõigusse ja lepinguvabadusse, et
kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. 16. Maatüki ja ehitise olulised osad; määratlus ning näited. - Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa
spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti erastamise investeerimisfondid ja praegu näiteks riskikapitalifondid. Avatud fond on lepinguline fond, mille osakud on tagasiostetavad fondi poolt ja emissioonimaht on piiramatu. Fondi portfell moodustatakse fondiosanike otseste halduslepingute alusel ja varakogum ei ole ise juriidiline isik. Lepinguline fond on haldava ettevõttega haldamislepingu sõlminud fondiühikute kaasomandis olev varade kogum. Osakuid võib välja lasta ainult avalikult. Osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata. Osakute emitendiks on fondivalitseja. Osaku väljalaskehinnaks on osaku puhasväärtus (NAV), millele võib olla lisatud fondi tingimustes ettenähtud väljalasketasu. Osakuomaniku nõudel peab fondivalitseja osaku tagasi ostma
kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. 16. Maatüki ja ehitise olulised osad; määratlus ning näited. - Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitis, mis on
tegevuseüle. Invest ettevõtted on tekkinud peamiselt erastamise protsessis misnon tegelenud suurettevõtete erastamisega eestis hakkasid sellex valdkonnas tegutsema pankade poolt moodustatud invest firmad. Selliste ettevõtete peamised ül on 1) ettevõteteaktsiate ostmine ja edasi müük. 2) ettevøtete saneerimine ja restruktureerimine. 3) ettevõtete finantseerimise korraldamine.4) ettevõtete nõustamine. Pangad võivad olla sellistes firmades kaasomanikud. Nad on huvitatud kaasomandis veel seetõttu et saada investeerimis alast oskusteavet, sest ninvestidega tegelevadmisikud v firmad omavad vastavaid oskusi ja teadmisi, mida pangal einpruugi olla. Erastamise aktiviseerumisel hakkasid pankadel ja invest firmadel avalduma ühishuvid, iseseisvamad invest juhid vajasid partneriks tugevaid fin.asutusi viimased aga invest alaseid oskusi. Invest firmasid kontrollivad pangad nende juhatuste ja invest nõukogude kaudu.
Seega ostueesõiguse teostamise tagajärjel on eseme müüja, mille suhtes kehtib ostueesõigus, seotud kahe sama sisuga müügilepinguga.Ostueesõigust omavaks isikuks võib olla nii müüja ise kui ka kolmas isik, kes määratakse kindlaks lepingus või seaduses.Seadusest tulenev ostueesõigus tekib vastavate ostueesõigust ettenägevas seaduses sisalduvate eelduste täitmisel. Näiteks seadusest tuleneb ostueesõigus kaasomandis oleva asja kaasomanikel. Ostja seaduslike huvide üheks kaitsevaheniks on müügigarantii: müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund. Müügilepingu eriliigid Energia müük - Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu
Kui jutt on asja olulistest asjadest, siis nad kuuluvad asja juurde, ilma et seda peaks olema eraldi kusagil määratletud. Nt. kinnisasi, mille olulise osana on hoone ning hoone olulised osad (aknad-uksed). Mööbel ei kuulu maja juurde, va. ehk sisseehitatud köögimööbel. Õiguslikku tähendust omavad olulised osad, mis jagavad asja saatust. TsÜS §56 Mõtteline osa osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord, tüüpiliselt kui mingi asi on kaasomandis. Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi ei kuulu reaalselt mingi korrus; kui ära põleb ülemine, on seal elanud iskul õigus ka alumisele. Korteriomand omanik on reaalosa omanik, samal ajal on õu, katus jms kaasomandis. Omanikul on suurem vabadus oma korteri eest vastutamisel. TsÜS §56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. 4.2.4. Asja päraldised TsÜS §57. Päraldis
Kui jutt on asja olulistest asjadest, siis nad kuuluvad asja juurde, ilma et seda peaks olema eraldi kusagil määratletud. Nt. kinnisasi, mille olulise osana on hoone ning hoone olulised osad (aknad- uksed). Mööbel ei kuulu maja juurde, va. ehk sisseehitatud köögimööbel. Õiguslikku tähendust omavad olulised osad, mis jagavad asja saatust. TsÜS §56 Mõtteline osa – osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord, tüüpiliselt kui mingi asi on kaasomandis. Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi ei kuulu reaalselt mingi korrus; kui ära põleb ülemine, on seal elanud iskul õigus ka alumisele. Korteriomand – omanik on reaalosa omanik, samal ajal on õu, katus jms kaasomandis. Omanikul on suurem vabadus oma korteri eest vastutamisel. TsÜS §56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. 4.2.4. Asja päraldised TsÜS §57. Päraldis
Ostja saab omanikuks siis, kui kanne tehti. Kui jutt on asja olulistest osadest, siis nad kuuluvad selle asja juurde, ilma et sellest peaks eraldu juttu tegema. (nt hoone ja uksed ja aknad ja põrandad). Kui on võõrandatud asi, siis see oluline osa kuulub sinna juurde. Kui ei ole oluline asi, siis see ei oma õiguslikku tähendust. Kui nt mööbli asjus ei ole midagi öeldud, siis need ei ole. PM peab ühendatud olema vmt. Pg 56 mõtteline osa on tüüpiliselt see, kui mingi asi on kaasomandis. See mõtteline osa on osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord. 4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59
Ostja saab omanikuks siis, kui kanne tehti. Kui jutt on asja olulistest osadest, siis nad kuuluvad selle asja juurde, ilma et sellest peaks eraldu juttu tegema. (nt hoone ja uksed ja aknad ja põrandad). Kui on võõrandatud asi, siis see oluline osa kuulub sinna juurde. Kui ei ole oluline asi, siis see ei oma õiguslikku tähendust. Kui nt mööbli asjus ei ole midagi öeldud, siis need ei ole. PM peab ühendatud olema vmt. Pg 56 – mõtteline osa on tüüpiliselt see, kui mingi asi on kaasomandis. See mõtteline osa on osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord. 4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59
Jagatavad - oluline tähtsus ühis- ja kaasomandi jagamisel. Kuuluvad jagamisele. Nt: raha, kullakangid Jagamatud - müüakse enampakkumisel, saadud raha jagatakse. Väärtus väheneb jagamisel või hävineb jagamisel. Asja osad: Oluline osa - osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või eraldatav osa hävineks või muutuks olemuseks. Mitteoluline osa - Asja mõtteline osa - tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast. Nt. müüakse murdosa kaasomandis olevast asjast (äriosalus). Asja reaalosa - tegelikkuses piiritletud (nt. ridaelamu boks). Kinnistusraamat - kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike suhete kohta. Sealt nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on asi korraldatud. Päraldis - vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise
Aktsiaselts ei saa aktsionäri aktsiaseltsist välja arvata, küll võib aktsionär ÄS-s ettenähtud juhtudel oma aktsiad kaotada. Aktsiaselts võib aktsionärile kuuluvate aktsiate nimiväärtust vähendada või aktsiad tühistada ÄS-s ettenähtud korras aktsiakapitali vähendamisel. ÄS § 363.1 kohaselt võib põhiaktsionär üle võtta vähemusaktsionäridele kuuluvad aktsiad põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu. Aktsiaseltsi vara ei ole aktsionäride kaasomandis, vaid see kuulub aktsiaseltsile. Aktsionäril on aktsiaseltsi suhtes aktsionäri, mitte omaniku õigused. Aktsionäri õigused ja vastutus ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Lisaks ÄS §-s 226 sätestatule on olulisemad aktsionäri õigused ÄS-i kohaselt õigus teabele seadusega
annaabi.ee 
