Omaette barokkskulptuuril pole tähendust, saab selle alles terviku osana Kirikul konstruktiivne süsteem Kiriku välisilme Olulised olid kuppel ja läänefassaad Läänefassaadi keskosa kahekorruseline Korruseid ühendavad voluudid (SELGITA!) Fassaadi detailid sarnased renessansiga, kuid üldmulje erinev Fassaadide detailid allutatud tervikule Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu, maaliline Mõnikord kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus Palju esineb ebasümmeetriat Santa Caterina Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jesuiitide kirik Sveitsis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad Skorpionite paljunemine Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud. Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 56st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 710 päevaks. Skorpioni mürk
Toitumine Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Skorpionid jälitavad oma saaki ja surmavad selle sõrgadega. Kui tema ohver on suur või hakkab liialt palju rabelema, kasutab skorpion oma tagakeha lõpus olevat mürgiastelt. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad. Organismis olevat vett kasutavad skorpionid, aga nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. 4 Sigimine Skorpionide sigimisbioloogia on küllaltki omapärane. Viljastamisele
kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid,
stylopharyngeus'e internusest) trummiõõne mediaalseinal plexus (maitsetundlikuse kiud; keele tagumise serva tympanicus'e. Plexus tympanicus innerveerib tagumiselt 1/3) nimetatud lihase trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta oos nucl solitarius (vistserosensoorne) lateraalküljele ja näärmetega; lõppharuks on preganglionaarseid suundub kaarjalt m parasümpaatilisi kiude sisaldav n petrosus minor, mis stylopharyngeus'e ja läbib hiatus canalis n petrosi minoris'e, sulcus n m styloglossus'e petrosi minoris'e, foramen laecerum'i ja lõpeb vahel keelejuuresse. ganglion oticum'is. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud innerveerivad gl parotidea't ja gll buccales'eid. N tympanicus-plexus tympanicus-n petrosus minor on Jacobsoni anastosmoos ühendab
Õietolm võib esineda või puududa. Õitseb peamiselt maist juulini, vahel teist korda augustis ja septembris. Võilill on putuktolmleja. Vili Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Ülaosas on ta kaetud teravate ogakestega. Seemnise laiem osa on 0,3-0,5 cm pikkune, nokk aga 0,7-1,3 cm pikkune. Seemnisel on valgetest lendkarvadest pappus, mis on 0,6-1 cm pikkune. Leht Tavaliselt on lehed kaarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni jagused lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. Lehehõlmad on allakäändunud tippudega, sageli hambulised. Lehe tipuhõlm on teistest mõnevõrra suurem. Leheroots on tugev, esiletungiv, sageli erepunane kuni violetne. Kõik lehed asetsevad juurmise kodarikuna. Vars Taimel on pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega.
35. Krae töötlemine (aluskrae ja pealiskrae ühendamine, krae ühendamine kaelakaarele, krae poolte ühendamine järelpistetega). 36. Varruka voodri juurdelõikus vasaku varruka järgi. 37. Kontrollitakse varrukakaare sobivust käeaugukaarele. 38. Põhimaterjalist varrukasuud tugevdatakse liimiriidega. 39. Varruka eesmise- ja küünarnuki õmbluse traageldamine ja õmblemine. Küünarnuki õmbluse õmblusvarud pressitakse varrukapukil lahku veidi kaarjalt. 40. Varrukasuu pöördeosa traageldatakse tagasi ja pressitakse. 41. Varruka voodri töötlemine (ühendatakse varruka voodri eesmine- ja küünarnuki õmblus ning triigitakse lahku). 42. Varruka vooder asetatakse varruka sisse. Moodustatakse voodrist vabadusevolt varrukasuus. Ühendatakse ringselt varrukasuu pöördeose ja vooder. Varrukas ja vooder traageldatakse omavahel kokku. Pöördeosa kinnitatakse õmbluste kohalt. 43. Õmmeldakse kuugliniit vasakule varrukale. 44
seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev. Detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline. Siracusa kirik Sitsiilias Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid). Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste vormide ja mahtude voolavuse abil. Barokk arhitektuuri lopsakas mõjuvus, esinduslikus ja
aastal Saksamaale läksid. P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall. Muu hulgas on aruandes kirjas, et saali kasutati lastekodu ajal ka võimlana. 5 Hoone seisukord
külgedel voluudid Voluut spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv Fassaadi detailid renessansiga sarnased kuigi üldmulje erinev ° Poolsambad ° Pilastrid ° Viilud ° Seinaorvades seisvad staatuad Kõik detailid allutatud tervikule konstruktiivsus puudub üldiselt Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline Mõned seinaosad etteulatuvad risaliidid Fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarjalt nõgus Tavaline arhitektuuriliste vormide kuhjamine Ebasümmeetria valguse ja varju ootamatud kontrastid Ehitustegevus Roomas Alates 16.saj lõpust eriti hoogne Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone ° Kuppel ei paista enam ° Ladina risti kuju ° Juurdeehituse autor Carlo Maderna
andmeid Eestimaa ja rahva kohta. Kogutud materjal ilmus trükituna mitmes väljaandes: Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, NordischeMiscellaneen ja Neue Nordische Miscellaneen. Hupeli töödes ilmus kaesimene joonistus rahvarõivais eestlastest Eesti perekond Põltsamaaltavalises rõivastuses. Meeste ja naiste põhiliseks ülerõivaks, kuni19. sajandi keskpaigani samuti kõige pidulikumaks rõivaks oli villasest riidest händadega pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha. Need nn hännad pressiti tihedateks voldikimpudeks. Naiste kuubi kaunistati punase kaarusnööriga. 1865 on hakatud naestele puusadega kuubesi ka 3 voldilisi õmblema. 1868 hakati krooketega kuubesi tegema. Krookitud kuue ülemine pool oli samasugune nagu puusadegagi kuuel, alumine aga ümberringi tihedalt kroogitud, eest käis haakidega kinni. Tehti ikka sinine. Muu kõik jäi endiseks
keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. Selle juurde kuulusid kuuega samast riidest täislakaga (mõlemast ülanurgast lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti vesti ja vatti. Pikk-kuub (vammus, kuub). Viljandi põhjapoolsete valdade meeste pikk-kuued olid kaunistusteta ja teistsuguse lõikega kui Tarvastu ja Paistu meestel. Siin olid kuued pikemad ja kaarjalt seljale viidud küljeõmblustega taljesse võetud, kusjuures küljeõmbluste kohalt vööst algavad voldid jäid taha, moodustades nn hännad. Need pressiti tihedateks voldikimpudeks. Vatt (kampsun) õmmeldi nagu püksidki potisinisest villasest labasest riidest. Mandri- Eesti meesterõivaste eeskujul olid need lipiga vatid s.t neil esines keset selga õmblus, mis jätkus allpool vööd lahtise voldi ehk lipiga. Viljandi vattidel oli mahapööratav krae, reväärid ja kaks nööbirida.
küünalt. Nende ees aga kõndis naine, hoides käes sametpadjal krooni. Kui nii kuningas kui ka tema kaasa olid lavale jõudnud, võttis kuningas krooni ning asetas selle oma naise pähe. Seejärel laulsid kolm esinejat (sopran, bariton, bass) vokaalpala. Sellega lõppes sissejuhatav osa. Lava kujunduses oli lihtsate vahenditega suudetud luua teemakohane õhkkond. Esinejate kohal oli suurem lamp, kuid lava ümber oli kaarjalt asetatud küünlaid ning seeläbi Katariina kiriku lihtsat, kuid küllaltki sünget interjööri hubasemaks muudetud. Lava paremas servas oli aga ekraan, millele iga loo alguses kuvati selle loo nimi ning autor, kuid loo käigus näidati sellel keskaegseid pilte: ehitisi, inimesi ja üldist olustikku, mis muutsid kontserdiga "samale lainele" jõudmise veelgi kergemaks. Kontsert oli nauditav, kuid vahepeal esitati muusikapalasid ka kavaväliselt või teises
aurumise, soodustavad halbade äravoolutingimuste korral soostumise jätkumist. Nüüdseks on turbakiht soos kasvanud kuni viie meetri ( 5,25 m ) paksuseks, soos on enda ala matnud arvukalt rannamoodustusi ja neelanud mitmeid endisi madalaid rannajärvi (Eesti maastikud, 2008). Suursoo on säilinud suhteliselt terviklikult. Soopinnast kerkivad endiselt kõrgemale rannamoodustised ja mereluited, mis paiknevad kaarjalt kirde-edela-suunaliselt, tähistades kunagise rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited, mida turba juurdekasv igast küljest kahandab ( Eesti maastikud, 2008). Järved. Suursoo ilmestavad toitevaesed nn. lobeeliajärved ( Tänav- ja Veskijärv). Kolmas suurem järv Hindaste, on pärast korduvat allalaskmist (1939, 1960) muutunud väga madalaks- suurim sügavus vaid 1 m. Tema kaldad on ääristatud õõtsiku või tiheda kaldataimestikuga (Mäemets 1977).
· meelfiv balsamilõhn · punakaspruun pung, õhuke natuke kleepuv vaik Abies sibirica - Siberi nulg · võrse sile · okkad tihedalt ettepoole suunatud · okkad pikad ja peened, tipus madal sisselõige · pruunikashall pung, kaetud paksu vahaja vaiguga Abies concolor - hall nulg · viimase aasta võrse kollakasroheline · okkad tõmbilt teravnevad, pikad ja tipp ilma sisselõiketa · okas lame, õhulõhed all ja pealpool · okkad suunduvad kaarjalt ülespoole Abies x phanerolepis - värdnulg · võrse karvane · okkad laienenud, tipp võib olla tagasi käändunud ja sisselõikega · allküljel kaks õhulõhet, pealpool üks õhulõhe · pungad vaigused Abies alba - euroopa nulg · võrse karvane ja punakaspruun · okkad erineva pikkusega (alumised pikemad) · okkad kahele poole kammitud (valguses poolpüsti) · okka tipus sisselõige · okkad pealt tumerohelised ja läikivad, all õhulõhed
Kuppel ja läänefassaad. Keskosa on 2 korruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel iseloomulikud detailid- voluudid- spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. · Fassaadi detailid on põhiliselt samad mis Renes. poolsambad, pilastrid, viilud, seinaorvades seisvad staatuad. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu, maaliline nagu siseruumgi. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus-. · Ehitustegevus Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. (autor Carlo Madrena- + hiiglaslikud sambad). Suured ansamblid terviklikkuse loomiseks. Peetri väljak- ovaalne põhiplaan mõjub avaralt. Piirab karekordne kolonnaad. (lorenzo bernini). Teine ta
asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 2. Prometheus Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha. Ta õpetas inimesi metalli töötlema ja majapidamis- ning sõjariistu valmistama. Ta õpetas ka laevadega meresid ületama, loomi taltsutama, haigustega võitlemist jms... Zeus vihastas ning võttis inimestelt tule tagasi. Prometheusi lasi ta aga igaveseks katkematute ahelatega kalju külge kinnitada
Ka sellel jõeorul on arvukaid külgorge ja mitmeid seisuveekogusid. Halliste jõkke suubuvva Lopa oja kaldas Devoni liivakivis kujunenud Lopa põrgu on viimastel aastatel olnud tõenäoliselt Eesti pikim sufosioonikoobas (inimesele lõbitav osa 37m). Karksi-Nuia linna kohal suubub põhjast Halliste ürgorgu Kutsiku oja, mille oru idapervel asub suurte puuviljaaedadega üle Eesti tuntud Polli Aiandus Instituut. Kõrgustiku lõunaosa lõbib kaarjalt Õhne ürgorg (94km), mis algab kõrgustiku suurimast veekogust Veisjärvest (ligi 480 ha). Õhne jõgi suubub Võrtsjärve. Kõrgustikule iseloomulikud suurepinnalised moreenitasandikud on lainjad, nende 2- 3°-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja aluspinna ebatasasustest. Enamasti on 2-4m kõrgused ,,lained" orienteeritud liustikujää liikumise suunas. Peale lõunasihiliste laineharjade on kõrgustiku loodeosas Suure-Jaani ja idanõlval
Lehed paaritusulgjad (keskmiselt 5), munajad, ebasümmeetrilised. Esinevad üksikud suured hambad. Võib esineda lisalehekesi. Roots võib olla sinaka kirmetisega kaetud. 39) Aesculus hippocastanum harilik hobukastan Lehed sõrmjad liitlehed (5-7), äraspidised. Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud
vesirõngas, 8- imikamber ja toote sisestusava Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. 22. Kolbpumbad Kolbpump: A- imipool, B-
Tractus bulbothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed kiud nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju, ülenevad tagaväädis. 4. Teise neuroni keha ‒ nucleus gracilis, (alumisest 19 spinaalsegmendist), nucleus cuneatus (12 ülemisest segmendist). 5. Aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele ‒ fibrae arcuatae interna. 6. Ülenevad lemniscus medialis´es. 7. Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. 8. Aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad kiirusagaraga gyrus postcentralis´es. Näo piirkonnast epikriitiline tundlikkus, seotud kraniaalnärvidega. Tractus trigeminothalamicus 1. Retseptor (liigestes, lihastes, kõõlustes), perifeersed kiud kraniaalnärvi – n
d) koorepiirkond, kuhu lokaliseerub - gyrus postcentralis e) perifeerne närv - n. trigeminus ! Süvatundlikkuse juhtetee (epikriitiline) peopesalt ! a) perifeersed närvid, põimik n.spinalis b) neuronikehad (1, 2) (ganglion, tuum) - Esimene neuroni keha - ganglion spinale, Teise neuroni keha - nucleus gracilis, nucleus cuneatus c) trakti nimetus, mis moodustub 2. neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht - tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, capsula interna tagumise sääre d) ristumine (kas? kus?) 3. neuronikeha, korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. ! Motoorne juhtetee (küünarvarre painutajad) ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int
sümboliks. 22. 1973-1977 Audru söökla-haldushoone Arhitektuuri uuendustele altina haakus Pormeister 1970ndatel eriti noorte arhitektide seas populaarseks saanud neofunktsionalimiga. 23. 1970ndad EPA metsanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Tartus Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad vaate Emajõe ürgorule. Jõeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurima auditooriumi maht. Sissepääs on hoopis paigutatud tagasihoidlikuna külje peale. 5 Linnamaju Pormeister ei teinud. Temale allus maastik. Maastik sai sujuvalt tema vormieksperimentide osaks, looduslikud või tehislikud veekogud hoonete kõrval laiendasid ansambli ruumilist dimensiooni ning vastupidi: moodsad, julged ja jõulised ehitusmahud
kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega. Pikk-kuub Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks sooja andvaks ülerõivas, hõlmad kinnitati vööga. Kuube kanti aasta läbi, talvel tõmmati pikk-kuub kasuka peale. 19.sajandil kanti Tartumaal händadega kuubesid, millel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, nii, et vööjoonelt algavad voldid ehk hännad jäid selja taha. Hännad pressiti voldikimpudeks. Meeste pikale kuuele õmmeldi püstkrae. Kuue pikkus oli poolde säärde ja allapoole. Meeste kuued olid kaunistusteta. Kasukas Lambanahksed kasukad sarnanesid lõikelt riidest ülerõivastega ning olid sama pikad kui kuued.
1,5- 2 korda võra läbimõõdu. Ploom on omajuurne puu, võib tekkida palju juurevõsusid. Noored võrsed on punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad. Vanemate okste koor on hallikaspruun, oranžide lõvedega, tüve koor on lõhenenud. Ploomipuude lehed on elliptilised või äraspidimunajad, 4-10 cm pikad ja 2- 2,5 cm laiad. Lehed on tömbid või teravikuga tipul. Ebaühtlaselt täklissaagja servaga, kaarjalt tipu suunas kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ploomipuul on viljaks lihakas luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on kattunud vahakirmega. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi küljevagu on hästi nähtav
Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel. Kaelalihaste arenemisel, kui laps tõstab pead, hakkab arenema kaelalordoos. Kui laps suudab istuda, rinnaküfoos. Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak. Roided: 12 paari. Pikad kaarjalt kõverdunud lamedad luud. Iga roie koosneb pikemast luuosast ja lühemast kõhrelisest osast. Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 16
Eestis 80 väikeste kimpudena lehtede tipuga; peentäkilise servaga. Rood ka! kaenlas. Mai lõpus-juuni alguses kulgevad kaarjalt tipu suunas. õisevad. Ühesugulised õied, viietised; Lehed alatiüksikult, äraspidimunajad või õitsevad mai lõpus või juuni Eestis, kindlasti mujal
liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, vähest valgust saavad need astmelise lae piludest. Seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad kaunid vaated Emajõe ürgorule. Põhjapoolses osas hoone pöördub, seal asuvad eritehnoloogia ja- reziimiga laborid, mis vajavad mitmesuguse suuruse ja kujuga ruume. Lõuna pool on I korruse sissepääs, millest viib lai vahekäik 75-kohalisse auditooriumi. J õeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurim auditooriumi saalimaht. Sissepääs on Joonis 12 paigutataud tagasihoidlikuna hoopis külje peale. Emajõe-äärselt orulammilt paistab hoone monumentaalse seinana, mille jõuliseks aktsendiks on kaarjalt eenduv auditorium. Õppehoone teine ehitusjärk, galerii kaudu põhimahuga ühendatud auditooriumide plokk, jäi teostamata. Maa-ala üldplaanile on Pormeister muu hulgas märkinud ka rektoraadihoone, sööklad, kohvikud, näitusepaviljoni jm. hooneid.
Munajad, üksikute teravate hammastega (sisselõiked) Roots kinnituskohast kaetud sinakasrohelise härmatisega · Saarvaher · Acer negundo Sõrmjas liitleht 5-7 lehekest Äraspidised munajad, Terava tipuga Allküljel roodude juurest oranzid karvad · Harilik hobukastan · Aesculus hippocastanum Ovaalne või munajas Lühikese terava osaga Kärbitud saagja servaga Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu poole · Harilik türnpuu · Rhamnus catharticus Elliptiline või äraspidi munajas Terve servaga Külgrood pöörduvad enne serva lehe tipu suunas · Harilik paakspuu · Frangula alnus 5 Lehekest Elliptilised Servast jämesaagjas alt küljelt sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga
Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad,iseimevad tsentrifugaalpumbad Vesirõngaspumba põhimõte ja elemendid: 1- pumba korpus, 2- imitoru, 3- klapp algvaakumi tekitamiseks, 4- rootori labad, 6-survekamber ja toote väljutusava7-vesirõngas8-imikamber ja toote siesetusava. Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.ekstentrilise rootori labad liiguvad pöörlemisel korda mööda tekkinud vesirõngasse ning vastaspoolel taas välja.sellega tekitatakse surve. Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud
Alpikann looduslikult kasvab ainult Vahemere regioonis, Lähis-Idas ja Kirde-Aafrikas. Neid leidub ka Kaspia ja Musta mere lõunapoolseil rannikualadel, Kreeta, Rhodose ja Chiose ning Baleaari saartel ja Põhja-Aafrika hõredates leht- ja okaspuu mäestikumetsades. Alpi kortsleht Alpi kortsleht on roosõieliste sugukonda kortslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Alpi kortsleht moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. Eestis kasvatatakse teda kultuuris. Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. Ta sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kiviktaimlas ja pinnakattetaimena kuivadel nõlvadel. Võib kasutada ka lõikelillena ning kuivatada. Lumelammas
* Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas
okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun/punane ja vaigune) Abies sibirica siberi nulg( okkad katavad tihedalt võrset, okka otsas on sisselõige, võrse tipus pungad kaetud paksu vaigukihiga, võrsel heledad karvad) Abies concolor hall nulg( okkad väga pikad, mõlemad küljed samasugused, okkad on kaarjalt suunatud ülespoole, okkad on hallikad, sisselõige puudub, pungad on kergelt vaigused) Abies x(tähistab hübriidi) phanerolepis värd nulg( okkastel tipus sisselõige, all 2 õhulõhet, vaigused heledad pungad, võrse on tume punakaspruun) Abies nordmanniana kaukaasia nulg (pung vaiguta, sisselõige okka tipus, katab võrset okastega, pealt läigib tugevalt, all 2 õhulõhet, võrse heledam, käbid suured 15cm) Lehiste perekond
Keskmise suurusega, mahlased, hapukasmagusad marjad. Saagikas, kompaktne, haiguskindel sort. Valge sõstar ’Jöteborgi Valge’ (Ribes rubrum ’Jöteborgi Valge’) Keskvalmiv (juuli teisel poolel). Helekreemikad, läikivad, õhukese kestaga, keskmise suurusega, mahlakad, magushapud marjad. Saagikas. Lehevarisemistõvele üsna vastupidav. Hea talvekindlus. 3.2 Ilupuud ja põõsad Mikrobioota (Microbiota decussata) Maapinda kattev madal põõsas. Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel rohelised, talvel pronksjaspruunid.Kõrgus 0,3-0,4 m, laius 1-1,5 m. 8 Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja- Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja
5 Asustamise põhjused ning areng Tartus Tartu muinasajal Muistse inimasustuse tekkimine ja Tarbatu (praegune Tartu) loomise peamiseks põhjuseks võib pidada soodsaid looduslikke tingimusi. Kuna Kesk- Eestit läbis looduslik veetõke: Emajõgi ja Pärnu jõgi oma soiste kallastega, siis looduslikult oli ületuskohtadeks 2 soodsat kohta,üks Viljandi kandis ja teine Tartus, kus Toomemägi kaarjalt ulatub praeguse Laia tänava juurest Emajõeni ja vastaskaldal on ka kuivem ala (Pullerits, 2005). Tartus teostatud arheoloogilised väljakaevamised lubavad arvata, et Toomemäe neemikul asus küttide ja kalastajate peatuspaik hilis-kiviajal või hiljemalt varasel metalliajal. Kindlalt saab väita, et Toomemäel asus muistsete eestlaste neemikkindlus juba vähemalt 5-7 saj.p.Kr. (kaevamiste käigus leitud riibitud pinnaga savinõu killud), mis paiknes hobuseraua kujuliselt
(ENE 4, 1989) 6 3. KANADA LOODUS Kolmveerand Kanadast, peamiselt kesk- ja idaosa, asub tasandikel ja lavamaadel. Pinnamoe järgi võib Kanada territooriumi jagada 6 osaks: Kanada kilp (Laurentia kiltmaa), mägine Atlandi rannik, Suur-Järvistu ja Saint Lawrence'i jõe äärne madalik, Suurtasandik (preeriaplatoo), Kordiljeerid ja Kanada Arktika saarestik. Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte. Kilbil on mandrijää jälgi moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatside põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud
Tuli viia kokku emotsioon ja pilt ning lisada põhjendus. 1.pilt Sokk 2.pilt Kurbus 3.pilt Üllatunud 4. pilt Alandlik Esimesel pildil on kujutatud sokki. Sellest saab aru, kui jälgida keha ja silmi. Kehahoiak on tagasitõmbuv ning silmad väga kohkunud. Lisaks pole ka õlad längus vaid hoopis sirged,isegi tahapoole asetsevad. Teisel pildil on kujutatud inimest, kes on kurb. Õlad on längus, nagu üritaks end väiksemaks muuta. Silmad on kaarjalt viltu ning nägu suhteliselt lõtvunud. Kolmandal pildil on kujutatud positiivset üllatust. Tema kulmud on väga kõrgel ning silmadest kiirgab rahulolu. Lisaks on suu avatud ning pooleldi naerul ja õlad üllatusest pinges. Neljandal pildil saab vaadelda alandlikus positsioonis olevat inimest. Tema kehahoiak on tagasihoidlik ning pilk allasurutud. Väldib silmsidet.(4 [26. märts. 2011]) Tüdrukute vastused: 1
kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena. Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg.Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrängas- nüüd moodustub lai horisontaal jälg. Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma tedailiga paraleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades- keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine- pihustuslehvik seadistatakse laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paraleelselt ja horisontaalselt ning päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil). Horisontaalpinna viimistlemine- väikest plaati lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel
..13 cm pikad, 3...7 cm laiad. Leheroots vahel härmatisega. Aesculus hippocastanum – harilik hobukastan Lehed 5 või 7 lehekesega, need on äraspidised, munajad, järsult teravneva tipuga, saagja kuni kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, kortsus, all roodude nurkades karvatutid, 10..20 cm pikad, 3...10 cm laiad. Rhamnus catharticus – harilik türnpuu Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Frangula alnus– harilik paakspuu paakspuu nahkjad, läikivad lehed sarnanevad musta lepa lehtedega. Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. Parthenocissus quinquefoila– harilik metsviinapuu Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad.
abducentis n. abducens m. rectus lateralis 2.4 N. hypoglossus (XII), keelealune närv Innerveerib peaaegu kõiki keele (va m. palatoglossus) - ja suupõhjalihaseid . Tuum: nucl. n. hypoglossi, paikneb piklikajus Väljub piklikajust 10...15 juureniidina sulcus ventrolateralise kaudu, koljuõõnest canalis hypoglossi kaudu. Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes. XII närvil on ühendusi naabernärvidega (truncus symphaticus, X närv), eriti spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid annavad kiude n hypoglossusele, mis edaspidi eralduvad sellest omaette harudena. Harud. Hüpoglossusekiududeta harud (mood kaelanärvide arvel) 1. Ramus meningeus dura materile. Pisike haru, mis suubub ülespoole. 2. Radix superior (C1-2-st) kaela eesmise rühma lihased: A) M
pargipuu. Kõrgus 20-25m. Talub madalaid temperatuure, mullastiku suhtes nõudlik. Okkad varjus kammitud, kergesti murduvad, tuhmid. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid 5-10cm pikad, lagunevad. Puit sae-ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse liimide tootmiseks optikatööstusse. Populaarne jõulupuu ja pargipuu. Hall nulg: Abies concolor Levinud Põhja-Ameerika Lääneosas. Eestisse sissetoodud. 25-40m Eelistab viljakat mulda ja päikesepaistet, ei talu õhusaastet. Okkad kaarjalt ülespoole suunatud, hallikat värvi, ilma sisselõiketa. Pungad piklikud, vaigused. Käbid 7-12cm, lagunevad. Puit pehme, kerge ja hästi töödeldav. Kasutatakse saematerjali tootmiseks. Jõulupuu ja ilupuu parkides ning aedades. Eristamise tunnused: Levik, kõrgus, okkad. 4. Kaukaasia nulg Abies nordmanniana Levinud Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud, aga soojalembuse tõttu sobiks kasvatamiseks Lääne-Eesti saartel. Dendroloogilistes kollektsioonides. Kõrgus 50m
värvelkinnisega pükse. 7 Vatt, lühike kuub, kampsun, seesidega kampsun ulatus poole puusani. See õmmeldi, samuti kui püksid, suveks valgest linasest, talveks aga enamasti potisinisest villasest riidest. Seesidega kampsuniteks nimetati neid sellepärast, et neil olid vööst alatest voldid küljeõmbluste vahel ning seljaõmbluse kohal lahtine volt. Hõlmad olid enamasti kaarjalt õõnestatud nurkadega. Tööl oldi enamasti kas särgiväel või kanti pikemat ülerõivast. Kirikusse ega pulma särgiga ei mindud, ikka pidi vatt peal olema. 1860.-70.aastail on uhkemad mehed kandnud põlvini ulatuvaid saterkuubi, aga juba uuemamoeliste pikkade pükstega. Vesti on 19.saj. esimesel poolel kantud peamiselt talvell piduliku ülikonnaga. Vesti hõlmad tehti kas potisinisest villasest või mõnest kirjust riidest, selg linasest kangast. Vestid olid
orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis – skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron – publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 9. Olümpiamängude teke Lyckaon, võimas kuningas, ehitas esimese Kreeka linna ja pühendas selle Zeusile. Korraldas esimesed Zeusi auks korraldatud Lyckaioni mängud (alus olümpiamängudele). Pandi alus hundisoole, sest „lykoi“ tähendab hunti. Külalislahkust ühel hetkel enam ei olnud, sportlasi ei võõrustatud ning Zeus vihastas. Zeusi tahtel ujutai kõik veega üle.
nahale ning küünarliigesele; jõuab küünraauku kus jaguneb kaheks: küünarluu- ja kodarluuarteriks. 4.3. Kodarluuarter (arteria radialis) ja 4.4. Küünarluuarter (arteria ulnaris): -mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu läheduses alla ; -annavad harusid käsivarre lihastele ja nahale, küünarliigesele ja lõpus randmeliigestele; -pärast randme ületamist hargnevad labakäe sees, lõppharud kulgevad kaarjalt peopesa lihaste vahel ja all, moodustades pindmise ja süva pihukaare. -Pihukaarte lõpposad anastomoseeruvd teise arteri harudega; pihukaartest lähtuvad harud sõrmedele. -Sõrmede arterid kulgevad sõrmede teineteise poole pööratud pindadel. Peaaju verevarustus: Peaaju varustavad verega 4 arterit: -Vasak ja parem sisemine unearter – toovad ca 2/3 verest; tulevad ajju läbi oimuluu; -Vasak ja parem lüliarter – toovad alla 1/3 verest; on rangluualuse arteri harud; tulevad ajju läbi
tekitavad rooside “haudumist” • Põhilised talvekatted on järgmised: 1. muldamine ja lume kuhjamine, lisatud kuuse-ja männioksad aitavad lund koguda – sobib floribund- ja pinnakatte roosidele 2. kuiv, õhuline katmisviis- roosidele asetatakse sügisel puidust karkass, millele asetatakse vettpidav kangas Rooside katmine talveks • Pakasekangas peab tingimata toetuma karkassile-läbivettimise korral väga ohtlik • Roosipuu ja väänroosid tuleb kaarjalt maha painutada 2-5 päeva jooksul, neile sobib kuiv-õhuline talvekate. • Peaksime teadma, et Hollandi tüvi on okasteta ja roheka värvusega, kodumaine okastega ja pruunikas • Näriliste tõrjeks sinised või roosad mürgikuubikud Rooside haigused • Enamik sorte muutuvad haigustele vastuvõtlikeks 8-10 aastaga, erandiks sordid ‘Gloria Dey’, New Dawn’ja ‘Queen Elisabeth’ • Roosi jahukaste – haigus ilmneb enamasti vanematel sortidel alates juulist
" Saue mõis (Friedrichshof) -- rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Sissejuhatus Põhja-Eestisse püstitati 18. sajandi teisel poolel rohkem kui kolmandik tänaseni säilinud mõisahoonetest. Kaunis Saue mõisaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid. 16. saj. rajatud mõisa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati suur park. Mõisa peahoone saalide üldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus. Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased, järelikult J. Schultzi ehitusperioodist.
23 panuse teed, on kindel, et sind märgatakse. Moepildis näeb karmiinpunane võrratu välja 24 modernsetel kleitidel, kostüümidel, kingadel, detailidel ja otse loomulikult huultel. [1] 25 1.4 Kumerad siluetid 26 Uued siluetid on moe põnevaim osa! Õlajoonele tasub naelutada kõik pilgud, ennenägematud 27 ümarjooned muudavad harjunud arusaamu õlakutest-varrukatest tundmatuseni. Käiseõmblus võib 28 olla allapoole nihutatud ja käis ise kaarjalt vormitud, kogu see mäng ovaalidega loob 29 tulevikuhõngulise voolujoonelise minimalismi. Sama mõtteviisi jätkavad keebid-pontsod. [1] 1 1.5 Veetluse tumedam pool 2 Kuri kaunitar kõnnib taas moepüünel tume, iseteadlik ja terava siluetiga. Liida lehvivat ja liibuvat, 3 kõrvuta läiget ja matti musta ning kui tahad veelgi enam oma jõudu tunnetada, vali kostüüm või 4 kleit, millel nahksed detailid. Gamma mängib musta-halli pimeduses, sekka vaid üksik siiluke
Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Moodustab segapuistuid kanada ja musta kuuse, ameerika haava ning hariliku elupuuga. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Noorelt dekoratiivne. Kahjustab juurepess, noores eas nulu pahktäi. Temast saadakse nn. kanada palsamit, mida kasutatakse optiliste detailide liitmiseks. Abies concolor (Gordon & Glend) Lindl. hall nulg Okkad on pikemad kui teistel nululiikidel (4...8 cm), kaarjalt ülespoole suunatud, sinakashallid kuni hallikasrohelised, tipus tömbilt teravnevad, sisselõiketa, õhulõhed peal- ja allküljel kogu ulatuses. Võrsed kollakasrohelised, peaaegu paljad. Pungad piklikud, vaigused. Käbid silinderjad, ümardunud tipu ja alusega, 7...12 cm pikad, hallikas- pruunid, kattesoomused lühemad seemnesoomustest. Seemnesoomused väga laiad (pikkusest laiemad), ümardunud servaga. H=25...40 (60) m. Tüve läbimõõt u. 1 (1,8) m.
HARILIK TÜRNPUU Päritolu Euroopa, Lääne-Siber, Kesk-Aasia Kõrgus 8-10 m Kasvukuju Võrsed peaaegu must, kestendav, noored võrsed hallikad, lõpevad astlaga Pungad pungad põikvastakud, koonusjad, terava tipuga, hallikas- või punakaspruunid, sageli kirjud vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ovaalsed, teritunud tipuga, 3-6 cm pikad, saagja Lehed servaga, külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas õied väikesed, kollakasrohelised, kimpudena lehtede kaenlas Õied Viljad vili on lihakas marjataoline luuvili, valminult must, valmib augustis-septembris Õitsemisaeg õitseb mais, juunis Kasvukoht: valgus varjutaluv niiskus põuakindel muld mullastiku suhtes vähenõudlik Kasutamine Sordid Annab hästi kännu- ja juurevõsu. Puit on kõva, kollane, kasutatakse nikerdamiseks
Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg. Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrõngas – nüüd moodustub lai horisontaal jälg. Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma detailiga paralleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades – keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine Pihustuslehvik seadista laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paralleelselt ja horisontaalselt päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil). Horisontaalpinna viimistlemine Väikest plaati on lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel
annaabi.ee 
