Sakala kõrgustik (0)

1 Hindamata

Sisukord

1.ÜLEVAADE 2
Paiknemine ja kujunemine 2
Pinnavormid 2
Loodushoid 5
Järeldused 5
2.Kasutatud materjalid 6

ÜLEVAADE

Paiknemine ja kujunemine

Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad teda Metsepole madalik , Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa , põhjast Kõrvemaa lõunaots, idast põhiliselt Võrtsjärve madalik ja ka Valga nõgu, lõunas ulatub Läti piirini . Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik – see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate.

Pinnavormid

Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi ( astangud , kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune Tänassilma–Viljandi–Raudna ürgorg, sellega on ühinenud Õisu–Kõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad Loodi–Sinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge , mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen . Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi . Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand , Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 50–55 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 60–70 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m-ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad Härjassaare mägi (147 m) ja Rutu mägi (145 m), äärmises kaguosas paikneb madalam Hummuli küngastik (110 m).
Pilt 1.
Halliste ürgorg, vaade lossivaremetelt Karksi – Nuia paisjärvele. Foto: Peep Kirbits
Pilt 2.
Vaade Sakala kõrgustiku kõrgeimale punktile - Härjassaare mäele. Foto: Mihkel Järveoja

Loodushoid

Sakala kõrgustikul on kaitsealasid 36, mis hõlmavad kõrgustikust 24 %. Suurim pärandkultuurmaistutega Loodi looduspark, Viljandi-Raudna ürgorg, Sinialliku org, Loodi Põrguorg, Loodi Puistmäe (vana lehisepuistu), Polli mäed ja Holstre mäed (mõhnastikud), Nõmme liivik , Heimtali mõisapark, Rubina looduskaitseala Veisjärve ümbruses ja Muti järvesid ja Mäeküla järve hõlmav Muti maastikukaitseala .

Järeldused

Sakala kõrgustik omab suurt väärtust nii maastikurajooni kui ka inimeste elupaigana. Vaheldusrikas maastik ja metsaandide rohked metsad , kalarikkad jõed ja järved teevad elu maal vägagi nauditavaks.

Kasutatud materjalid

Sakala kõrgustik
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sakala_k%C3%B5rgustik1

Sakala kõrgustik
https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_kõrgustik

Sakala kõrgustiku maastikurajoon
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Sakala_korgustik.pdf

Loodusvarad
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/loodusvarad.pdf

Härjassaare ja Rutu mägi
http://www.karksi.ee/harjassaare-mag i

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

a22t Õppematerjali autor

ülevaade, referaat

sakala kõrgustik kõrgustik sakala pinnavormid geograafia referaat

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Sakala_kõrgustik

Sarnased õppematerjalid

docx

Sakala kõrgustik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu

Eesti loodus ja geograafia

doc

Sakala kõrgustik

Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind

Geograafia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi. Eesti ala loodusgeograafiliselt ei käsitletud Friedrich Georg Wilhelm Struve. 1816-1819 Struve triangulatsioon, mis pani aluse Eesti kõrgussuhetele. Struve tegi oma esimese triangulatsiooni osa. Meridiaanimõõtmise tähis

Eesti loodusgeograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng