Riisipere mõis (0)

Keila Kool
XI klass
Andreas Viks
RIISIPERE MÕIS
Referaat
Juhendaja : Tiina Veisalu
Keila 2014
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................3
Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur ......................................................................4
Hoone seisund..........................................................................................................6
Kokkuvõte................................................................................................................7
Kasutatud allikad.....................................................................................................9
Sissejuhatus
Tahaksin anda selles referaadis ülevaate Riisipere mõisa peahoone ajaloost ning selle praegusest seisukorrast.
1821 . aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses.
Ajalooliselt Harjumaale  Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Nissi valda.
Mõisa ehitati ka mitmeid kõrvalhooneid, millest enamik paiknes peahoonest lääne pool, kui mida pole praktiliselt säilinud.
3
Mõisa ajalugu ja arhitektuur
Varaseimaid teated Riisipere mõisast (saksa k algselt Riesenberg) pärinevad 1394. aastast. Kuni 19. sajandi alguseni asus mõisakeskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas.

sajandi algul viis mõisa tollane omanik Peter Gustav von Stackelberg mõisakeskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (saksa k Neu-Riesenberg). 

Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist.
(mõisa peahoone)
(Peter Gustav von Stackelberg)
4
Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal , mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii.
1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere.
1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema , kuni ta 1990. aastate lõpul eravaldusse siirdus.
Mõisa interjöör on olnud väga suursugune - peatrepp on marmorist, põhikorrusel on mitmeid saale - kõige suurem ja uhkem nn. Valge saal, ümmarguse põhiplaani ja väga uhke laega kuppelsaal mida kasutati esivanemate galeriina.
Lisaks ka söögituba ja üks väiksem sammastega saal. Söögitoa kõrval on üks väiksem tuba, mis võis olla serveerimistuba, kuna seal on alles sisseehitatud seinakapid.
Pööningukorrusel võisid olla teenijatetoad, seal on mõnes kohas isegi säilinud tagasihoidliku mustriga bordüür.
Peale mõisate võõrandamist elasid Stackelbergid edasi Vana-Riisipere mõisas, kust nad 1939. aastal Saksamaale läksid.
P. von Stackelbergi härrastemaja on suur kahekorruseline kivihoone, peafassaadil on esinduslik astmikulise ehisviiluga sammasportikus marmortrepiga, tiibadel külgrisaliidid. Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik.
Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega.
1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged).
Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall. Muu hulgas on aruandes kirjas, et saali kasutati lastekodu ajal ka võimlana.
5
Hoone seisukord
Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda.
Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja vihm on murendanud seinalt lahti krohvi, lõhutud akende tõttu on kannatada saanud ka hoonesiseste ruumide viimistlused).
Vahepealsetel aegadel on olnud aknad isegi kilega kinni löödud, õnneks on tuul teinud oma töö ning nüüd pääseb õhk majas jälle liikuma. Kuigi ilus valge stukkdekoor on kannatada saanud ja hallitab paljudes kohtades.
Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor.
Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv, viimistlemisel kasutada lubimördil põhinevaid segusid.
Vajalik on lammutada ka kõik hilisemad juurdeehitused. Välja on vaja vahetada aknaraamid, peauks on vaja restaureerida ning puuduvad otsaküljeuksed kavandada stiilianaloogiate põhjal.
6
Kokkuvõte
Riisipere mõis on nii ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, kuid nagu me järeldada võime on praegu kogu hoone interjöör ja ka eksterjöör väga halvas seisus. Läbi ajaloo on oma panuse nii restaureerimises kui ka üldises korrashoius andnud paljud erinevad omanikud alates hoone ehitamisest kuni ajani mil seal teguteses lastekodu.
Praegu on Riisipere mõis eravalduses ning kõigle inimestele ööpäevaringselt avatud, mis on paratamatult kaasa toonud hoone rüüstamise.
(mõisa eluruumid )
(mõisa peahoone otsevaates)
7
Galerii
8
9
10
Kasutatud allikad

http://www.mois.ee/harju/riisipere.shtml

Nissi vald, Riisipere mõis. Arhitektuuriajalooline ülevaade ja soovitused mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts , I. Kuuse, E. Krasnoštšokova. A-2821

Harju maakond Nissi vald Vilumäe küla. Riisipere mõis. Hoone tehniline seisukord ja fotomaterjalid. A-4698

Harju maakond Nissi vald Vilumäe küla. Riisipere mõis. Uurimisprogramm. Lammutustööd. A-4696

Harju maakond Nissi vald Vilumäe küla. Riisipere mõis. Hoone tehniline seisund ja esmane säilitamine. A-4697
11