Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil (0)

Arhitektuur  Itaalias ja 
Saksamaal 17.-18. sajandil
Frauenkirche Dersdenis, 
Saksamaal
Barokk -kirikute ülesehitus

Arhitektuuris sai 
esmajärguliseks 
ülesandeks kirikute 
püstitamine.

Valitsevaks kirikutüübiks 
muustus uuesti 
pikergune hoone.

Kiriku siseruum 
moodustas ühe avara 
saali.
 Jesuiitide ordu emakirik II  Gesu  
(Jeesuse  kirik ) Roomas 
Barokk-kirikute ülesehitus

Külglööve asendasid 
sageli kabeliteread kiriku 
põhja- ja lõunaküljel.

Põhiliseks valgusallikaks 
said aknad, mis asusid 
kupli   allosas .

Valgus  koondus  
peamiselt kiriku idaossa 
( kooriruumi ), mis tõstis 
seda esile ja aitas siduda 
kogu kiriku ühtseks 
tervikuks. 
Vierzehnheiligeni palverännukirik 
Saksamaal
Barokk-kiriku siseruum

Suure tähtsuse 
omandasid kirikuid 
kaunistavad  skulptuurid 
ja maalid.

Dekorati vne iseloom- 
püüti mõjutada inimeste 
tundeid, hämmastada 
teda ning tekitada 
imetlust ja aukartust.
Püha Johann Nepomuki  kirik  
Münchenis, Saksamaal
Barokk-kiriku siseruum

Laemaalidel kujutatakse 
sageli arhitektuuridetaile 
ning tõeline ja  illusoorne  
ruum kipuvad vaataja 
silmis  segunema.

Läheb raskeks eraldada 
tõelisi ja maalitud 
arhitektuuridetaile.

Kogu  kirev  mass  peidab  
enda alla kiriku 
Püha Johann Nepomuki kirik 
Münchenis, Saksamaal
konstruktiivse süsteemi.
Barokk-kiriku välisilme

Olulise tähtsuse 
omandasid  kuppel  ja 
läänefassaad.

Läänefassaadi keskosa 
on kahekorruseline ja 
kitsast ülemist ja laiemat 
alumist korrust 
ühendavad külgedel 
voluudid.

Voluut  on spiraalikujuline 
teokarpi meenutav  motiiv , 
mida võib kohata ka 
Voluut
ornamentikas.
Barokk-kiriku välisilme

Fassaadi detailid samad 
mis renessansipäevilgi 
( poolsambad , pilastrid, 
viilud,seinaorvades 
seisvad staatuad), kuid 
üldmulje neist on erinev.

 Detailid on allutatud 
tervikule ning praktiliselt 
pole neil konstruktiivset 
ülesannet.

Fassaadi üldmulje 
dünaamiline,  rahutu  ja 
maaliline.
Siracusa kirik Sitsiilias
Barokk-kiriku välisilme

Sageli ulatusid mõned 
seinaosad kogu kõrguse 
ulatuses fassaadipinnast 
ette (nn risaliidid).

Mõnikord oli kogu 
fassaadipind  laineline , 
astmeline või kaarjalt 
nõgus.

Tavaline on 
arhitektuuriliste vormide 
Santa Agnese kirik Roomas
kuhjamine, palju esineb 
ebasümeetriat. 
Itaalia barokkarhitektuuri 
põhilised eripärad

Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus 
arhitektuur , skulptuur ja  maalikunst  moodustavad ühise 
terviku.

Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste 
vormide ja mahtude voolavuse abil.

Barokk arhitektuuri lopsakas mõjuvus, esinduslikus ja 
teatraalne vaatemängulisus,

Eksterjööri rikkalik kaunistamine.

Kulla, puu ja kivinikerduste, lopsakate dekoratiivsete 
kaunistuste ja skulptuuride küllus.

Valguse ja värvi rikkalik mäng.
Rooma  Peetri kiriku edasiehitus

Loobuti tsentraalehitistest ja 
ehitati kirikute juurde kõrge 
fassaadiga pikihoone, mis 
kiriku ees seisja eest kupli 
ära  varjab .

Kirik omandas ladina risti 
kujulise  põhiplaani.

 Peetri kiriku peamised 
arhitektid  olid  Michelangelo , 
Giacomo  della Porta,  Carlo  
Mederna,  Bramante  ja 
Peetri kirik Roomas
Raffael.
http://www.youtube.com/watch ?
v=IUCX4Uw2Pvs
Lorenzo Bernini

17. sajandi barokiajastu kõige 
silmapaistvam itaalia skulptor ja 
arhitekt.

Bernini sai kuulsaks 1625. aastal 
kardinal Scipione Borghese 
ülesandel loodud 
skulptuurigrupiga "Apollon ja 
Daphne " Roomas Villa 
Borgheses.

Üks Bernini suuremaid  
meistriteoseid on Peetri kiriku 
kolonnaad Roomas, mis on 
teostatud aastatel 1657–1667.

Kunstniku eluajal ülistati kõige 
rohkem tema dekoratiivset "Peetri 
tooli" Peetri kirikus.
Arhitektuur Saksamaal

17. sajandil oli Saksamaa kunstielu  tagasihoidlik  
peamiselt Kolmekümneaastase sõja tõttu.

Alles sajandi lõpus puhkes killustatud maa mitmes 
pealinnas kunstielu õitsele.

Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks itaalia barokk.

Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed loodi alles 
18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas levima uus stiil- 
rokokoo . 

Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja 
vaieldav.

Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis 
rokokoo.
Wieskirche (Wiesi kirik) 
Baierimaal
Zwinger  Dresdenis, Saksamaal
http://www.youtube.com/watch?v=w11S85EI7mo
Küsimused lehekülg 120

1.Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16. saj. 
ennustanud uue kirikutüübi sündi?
V:Jesuiitide ordu emakirik.

4.Mida tähendab voluut? Kus oled selle 
ehitusdetailiga varem kokku puutunud?Jäta meelde 
mõiste “ risaliit “.
V: Voluut on spiraalikujuline ehitismotiiv arhitektuuris. 
Seda võib kohata ka ornamentikas. Risali t on kogu 
hoone kõrguse ulatuses veidi eenduv välismüüri osa.
Küsimuse lehekülg 120

5.Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle 
ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad?
V:Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga 
pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suur kupli ära varjab. Kirik 
omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Sel e hoone peamised 
arhitektid olid Michelangelo ( projekteeris kiriku kupli ja kiriku 
tagaosa) , Giacomo del a Porta (vastutas suures osas kupli eest), 
Carlo Mederna ( lisas  löövi ja fassaadi), Bramante ( projekteeris 
kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise) ja Raffael 
(joonestas katedraali eskiisi).

7.Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide 
vormirikkuse?
V: Lorenzo Bernini
Kautatud materjalid
  http://irjusha.livejournal.com/1296.html
  http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/med i
a/posts/pFCha_peetri_katedraal422.php
 „Kunstikultuuri ajalugu11. Klassile : 
Renessansist impressionismini“ Jaak  Kangilaski  
Kirjastus „ Kunst “ Tallinn, 2004 
 „Arhitektuur“ Jonathan Glancey Kirjastus 
„Varrak“ Tallinn, 2007
  http://et.wikipedia.org/wiki/Gian_Lorenzo_Bernin
i
Tänan kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18