Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika retsensioon-KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Retsensioon
Diplomaatilised noodid
Ungari
KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476
Sisukord
I osa: Kontserdi toimumise aeg ja koht; esinejad
II osa: Esitatud palade loend
III osa: Teoste iseloomustus; tähelepanekud
IV osa: Kokkuvõte
Lisa: Kasutatud materjal
I osa
Kontsert toimus 8. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus. Kontesrdil esines ansambel Corvina Consort Ungarist. See on Ungari tuntuim vanamuusika ansambel, mille repertuaar hõlmab kiriku- ning ilmalikku muusikat viiest sajandist. Ansamblisse, mis on üks Ungari kultuurilisi visiitkaarte, kuulusid:
  • Judit Andrejszki - sopran
  • Agnes Pinter - sopran
  • Balazs Draskoczy - tenor
  • Karoly Paszti - tenor
  • Zoltan Kalmanovits - bariton , viola de gamba
  • Andras Demjen - bass, viola de gamba

Kontserdil esitati keskaegset muusikat, täpsemalt tolle aja kuninglikku õukonnamuusikat, kuna tegu oli kuningas Matyas'i ja tema väljavalitu (Naapoli kuninga tütre Beatrix 'i) pulmadega.
Pulmad kestsid tegelikult 4 nädalat ning seal osales 67 trompetist koosnev saatjaskond. Kuninglike pulmarituaalide hulka kuulusid missad, ristikäigud ja isegi pulmavanaema matused. Õhtuti esitati näidendeid, lauldi sangarite vägitegudest ja tähistati kuninga võite turniiridel. Kuningliku kapelli koor esitas oma ajastu tähelepanuväärseimat muusikat.
II osa
Corvina Consort andis kontserdil 11 looga ülevaate kuningas Matyasi pulmadest. Need lood olid:
  • Antoine Busnois (?-1492): Bel Acueil, le sergent d'Amours / Bel Acueil, Amori teener
  • Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497 ): S'elle m' amera / Kas ta armastab mind? Ma ei tea...
  • Johannes Tinctoris (c.1435 - 1511): O virgo , miserere mei / Oo Püha Neitsi, tunne mulle kaasa
  • Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): L'autre d'antan / Ükskord ta tuleb
  • Gilles Binchois (c. 1400 - 1460): Comme femme desconfortee / Nagu lohutu naine
  • Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): Ma bouche rit / Mu suu naerab , aga meel nutab
  • Hayne van Ghizeghem (c.1445 - 1472): De tous biens plaine / Mu väljavalitu on õnnistatud kõigi hüvedega
  • Walter Frye (? - c. 1474): Tout a par moy / Selleks, et mind mitte näha
  • Antoine Busnois (?-1492): O Fortune , trop tu es dure / Oo saatus, oled liiga karm
  • Johannes Vincenet (? - c. 1470): Triste chi speró morendo / Kes arvab , et läbi surma...
  • Johannes Tinctoris (c.1435 - 1511): Virgo Dei throno digna / Püha Neitsi, väärt Jumala trooni
    III osa
    Kontserdi algus oli teemakohane ning meeldejääv. Esinejad tulid lava kõrvalt väikesest ruumist ning kaks neist - mees ja naine, asusid treppidele lava kõrval, mis üksteise vastast alla laskusid. Need võisid vaid kuningas ning tulevane kuninganna olla, kuna mehel oli peas kroon, naise pea oli aga katmata . Ülejäänud esinejad seadsid end publiku kõrvale väikesesse kaetud alasse. Üks meesesinejatest alustas laulu ning esinejad nii teppidelt kui ka publiku kõrvalt alustasid lava poole liikumist. Kui nad publiku vaatevälja jõudsid, võis näha, et laulja kõrval hoidis üks meesesinejatest küünalt. Nende ees aga kõndis naine, hoides käes sametpadjal krooni. Kui nii kuningas kui ka tema kaasa olid lavale jõudnud, võttis kuningas krooni ning asetas selle oma naise pähe. Seejärel laulsid kolm esinejat (sopran, bariton, bass) vokaalpala . Sellega lõppes sissejuhatav osa.
    Lava kujunduses oli lihtsate vahenditega suudetud luua teemakohane õhkkond. Esinejate kohal oli suurem lamp, kuid lava ümber oli kaarjalt asetatud küünlaid ning seeläbi Katariina kiriku lihtsat, kuid küllaltki sünget interjööri hubasemaks muudetud. Lava paremas servas oli aga ekraan , millele iga loo alguses kuvati selle loo nimi ning autor, kuid loo käigus näidati sellel keskaegseid pilte: ehitisi , inimesi ja üldist olustikku, mis muutsid kontserdiga "samale lainele" jõudmise veelgi kergemaks.
    Kontsert oli nauditav, kuid vahepeal esitati muusikapalasid ka kavaväliselt või teises järjekorras ning seetõttu oli kava järgi lugude järjestuse jälgimine raskendatud, kuigi esitatava loo nimi alguses ekraanile kuvati. Siiski jäi mulle meelde 6. lugu - Johannes Ockeghem'i "Ma bouche rit,e. Mu suu naerab, aga meel nutab". Lugu esitasid kaks solisti: naine (sopran) ning mees (tenor). Instrumentidest oli esindatud üks viola de gamba. Hääled olid enam-vähem võrdsed, kumbki ei domineerinud, kuid vahepeal jätkas vaid üks solistidest, veidi aja pärast liitus teine ning toimus rollide vahetus. Vahepeal katkestas mängu ka pill, kuid jätkas samuti veidi aja pärast taas mängu. Samuti laulsid solistid vahepeal kaanonis ning minu harjumatu kõrvale märkamatult muutus see ühtäkki unisooniks ja vastupidi, mis tegi loo jälgimise eriti huvitavaks.
    Samuti meeldis mulle 7. laul - Hayne van Ghizeghem'i "De tous biens plaine, e. Mu väljavalitu on õnnistatud kõigi hüvedega". Seda esitas naissolist (sopran) kahe viola de gamba saatel. See oli rahulik laul, milles, nagu teistegi lugude puhul, polnud kindlat meloodiat. Usun, et see teeb laulmise eriti raskeks, kuid see polnud ainus asi, mida loo keerukuse osas tähele panin. Tihti hoidis laulja mõnda häälikut mitme takti vältel, sellega vahepeal "mängides", põimides hingamise seejuures väga oskuslikult pillimängu vahele, mistõttu oli seda üsna raske märgata.
    10. lugu - Johannes Vincenet' "Triste chi speró morendo, e. Kes arvab, et läbi surma..." oli aga väga sünge ning kurvameelne ning ei pakkunud mulle eriti suurt naudingut. Lauljateks olid naine (sopran) ning mees (tenor) ning neid saatsid kaks viola de gambat. Hääled vastandasid tihti pillidele. Pillid katkestasid vahepeal mängu, jätkasid lauljad ja jälle vastupidi. Samuti lauldi vahepeal kaanonis ning ilma kindla meloodiata.
    Pärast kontserdi põhiosa lõppu tuli esitamisele ka lisalugu Seda laulsid kõik esinejad koos ning ilma pillisaateta. Oli hämmastav, kuivõrd hästi oli nende laul koordineeritud.Nad püsisid rütmis, nende hääled olid tasakaalus ning nad paistsid lendlevat läbi laulu, justkui poleks maailmas midagi lihtsamat. Nende "eriliselt sundimatut ning haruldast kokkukõla" imetlevad ka maineka vanamuusika ajakirja Early Music (2007) kriitikud. Nende seni viimane tunnustus on Palestrina plaadi eest Pariisis üle antud preemia Prix du Choc 2008 ajakirjalt Le Monde de la Musique.
    Sellel kontserdil sain teada nii mõndagi huvitavat. Kui kavast lugesin , et pillidena on esindatud viola de gamba, siis tundus mulle selle nimi tuttav, kuid selle väljanägemise olin unustanud. Panin tähele, et see on pisut tšello moodi pill, millel aga puudub toes põrandale asetamiseks ning seda mängitakse põlvede vahel hoides. Samuti oli huvitav vaadata esinejate sõnatut suhtlemist esinemise ajal, kui oli vaja märku anda, millal alustada ning millal lõpetada. Kuna dirigent puudus, jälgisid viola de gamba mängijad pidevalt laulja hingamist ning käeliigutusi. Loo lõpetamiseks tegi laulja väikese ringi oma noodimapiga. Hämmastav oli jälgida ka seda, kuidas pillimängijad omavahel tasakaalu leidsid , ilma et üks teist üle oleks mänginud või et nad rütmist välja oleksid läinud.
    IV osa
    Kui lahkusin Katariina kirikust , ütles keegi samuti publiku seas olijatest oma kaaslasele , et seda kontserti peaks tulema kuulama kasvõi vaid silmaringi laiendamiseks. Olen selle väitega nõus. Keskaegne muusika ei kuulu just minu lemmikmuusikastiilide hulka, kuid see oli huvitav kogemus, sest "kohustuslikus korras" olin sunnitud jälgima mitmeid nüansse, mida tavaliselt ei oleks ehk tähele pannud . Soovitan kindlasti kõigile.
    Lisa
    Kasutatud materjal:
    Kontserdikava
  • Muusika retsensioon-KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 #1 Muusika retsensioon-KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 #2 Muusika retsensioon-KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 #3 Muusika retsensioon-KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 #4 Muusika retsensioon-KUNINGAS MÀTYÀSI PULMAD 1476 #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hannamari Õppematerjali autor
    Kontsert toimus 8. oktoobril kell 19.00 Katariina kirikus. Kontesrdil esines ansambel Corvina Consort Ungarist. See on Ungari tuntuim vanamuusika ansambel, mille repertuaar hõlmab kiriku- ning ilmalikku muusikat viiest sajandist.

    Sarnased õppematerjalid

    Varane ooper
    29
    doc

    Varane ooper

    MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"

    Ooper
    Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
    22
    doc

    Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

    3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ­ ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus ­ aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.

    Muusika ajalugu
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

    Muusika ajalugu
    Giuseppe Verdi
    32
    doc

    Giuseppe Verdi

    vanemail olid käed töödtegemist täis, peaaegu omapead jäetud Giuseppe kasvas inimpelgliku ja endassesulgunud lapsena. Aidates ema kodustes töödes, täites isa poekeses müüjakohustusi ning hoolitsedes nõrgamõistusliku noorema õe Giuseppa eest, jäi poisike õige kauaks kooliõpinguist kõrvale (Roncoles kooli polnud) ning tema üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Kõige suuremat naudingut pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid. Kohalike tavade kohaselt pidi Giuseppe juba seitsmeaastaselt jumalateenistuste ajal kooris laulma ja kirikuõpetajat abistama. Kord olnud muusika võlujõud sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas

    Muusika
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    «Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu käteplagina näol, alustasid nad keset pühalikku vaikust proloogi, millest me aga lugejat meeleldi säästame. Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik

    Kirjandus
    M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
    281
    docx

    M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

    niisiis oli ta reisinud ja maailma näinud, needsamad silmad olid näinud maakonna kohtuhoonet, millel öeldi plekk-katus olevat. Aukartusest, mida need mõtisklused sisendasid, andsid tunnistust paljuütlev vaikus ja vahtivate silmade read. See oli suur kohtunik Thatcher, nende oma advokaadi vend. Jeff Thatcher läks otsekohe ettepoole, et näidata oma lähedust suure mehega ja lasta end tervel koolil kadestada. Tema hingele oleks olnud muusika teiste sosistamist kuulda. «Vaata teda, Jim! Ta läheb sinna. Vaata ometi! Ta kavatseb talle kätt anda; nüüd surub ta tema kätt. Pagana pihta, kas sa ei sooviks Jeff olla?» Mister Walters hakkas «end näitama» igasuguste ametlike askelduste ja toimetustega, «andes käske, tehes otsuseid, ja-gades juhtnööre siin-seal ja igal pool, kus võimaluse leidis. Raamatukoguhoidja «näitas end» sellega, et jooksis kaenlatäie raamatutega sinna-tänna ja tekitas

    Kirjandus
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun