Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö (0)

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö
12.10. 2016
1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi
Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered . Taevas oli Uranos , kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist). Titaan Hyperion ja ta naine Thea andsid maailmale Päikese, Koidu ja Kuu. Kõige auahnem oli noorim titaan Kronos. Uranose ja Maa lapsed olid ka kükloobid. Kükloobid valvasid vulkaane ja põhjustasid maavärinaid ning välku. Maa ja Uranose lasteks oli veel ka 3 sajakäelist hiiglast, kes põhjustasid mägedes varinguid. Uranose valitsusaeg oli õnnelik, puudus surm, kurjus , vihkamine . Uranos vihastas, sest titaanid ja sajakäelised hiiglased polnud aupaklikud. Ta pani nad Tartarosse kinni. Maa õhutas lapsi isa vastu välja astuma , Kronosele ainukesena oli Maa ettepanek meeltmööda. Kronos kohitses oma isa ja muutis ta valitsemisvõimetuks. Uranos needis kättemaksuks Kronose ja soovis, et kõik, mis Kronos talle tegi temale ringiga tagasi tuleks. Kronos vabastas oma vennad ja õed . Okeanos aga Kronose tegu heaks ei kiitnud. Jumalanna Öö sünnitas riiu, kättemaksu, surma, pettuse – see kõik kaasnes Kronose valitsemisega. Kronos hakkas kartma , mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera , Demeteri , Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus , kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade /õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama . Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad, et kogu Maa oli sõja käigus rusuda saanud. Maa-ema ja Tartaros heitsid ühte ja sündis Typhon – jube koletis , kellega Zeus võitlusse astus. Zeus võitis taas.
2. Zeus, tema sünd ja vägiteod
Zeus ehk  Dias  on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja  äikesejumal .
Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti  Kreeta   saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.
Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt  Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp,  piksenool , kotkas. Talle vastab  vanarooma mütoloogias jumal  Jupiter .
Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega ( Amon  vanaegiptuse mütoloogias, Tinia  etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis).
Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on  tammed  või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab " Iliases ", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid.
Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus  Heraklese  vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.

• Athena , tütar, väljus Zeusi peast pärast seda kui too peavalu leevendamiseks oma kolju avas.
  
• Apollon  ja  Artemis  olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja  Phoibe  tütre  Leto .
  
• Ares , kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg.
  
• Dionysos  oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi   Semele  poeg.
  
• Kariidid olid Zeusi ja Eurynome  tütred , keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased . Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed  Aglaia , Euphrosyne ja  Thaleia .
  
• Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli  Sparta  kuninga Tyndareose naine.
  
• Hephaistos , sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg.
  
• Herakles , kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg.
  
• Hermes , kreeka jumalate käskjalg , oli Zeusi ja Maia poeg.
  
• Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon.
  
• Muusad olid Zeusi ja titaan  Mnemosyne  lapsed. Muusasid oli kokku üheksa –  Kleio , Euterpe, Thaleia, Melpomene,  Terpsichore , Erato,  Polyhymnia , Urania ja  Kalliope .
  
• Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.
  
• Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
  

3. Vana-Kreeka jumalad
Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.

• Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
  
• Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja.
  
• Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade , kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju .
  
• Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind .
  
• Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
  
• Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun .
  
• Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna . Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
  
• Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
  
• Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
  
• Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull .
  
• Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
  
• Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
  
• Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur . Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
  
• Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis . Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
  
• Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal . Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid , saatürid ja menaadid .
  
• Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja.
  

4. Veeuputus kreeka mütoloogia järgi
Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas .
Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.
Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse . Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda jõejumalatele käsu voogudel üle kallaste tõusta . Zeus isa pigistas pilvi, et vihma sajaks.
Phokise maakonnas kerkis üle veelagendiku veel ainult Parnassose mägi. Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse . Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas , muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks.
Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.
5. Müüt Prometheusest. Prometheuse teened inimkonna abistamisel
Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha. Ta õpetas inimesi metalli töötlema ja majapidamis - ning sõjariistu valmistama. Ta õpetas ka laevadega meresid ületama, loomi taltsutama, haigustega võitlemist jms... Zeus vihastas ning võttis inimestelt tule tagasi. Prometheusi lasi ta aga igaveseks katkematute ahelatega kalju külge kinnitada. Ahelate üks ots oli Vägivalla käes. Oli vaja, et Prometheus piinleks ja seetõttu pandigi ta üksiku kalju külge, mis oli karmide ilmastike meelevallas. Võimas kotkas närib mitu sajandit iga päev Prometheusi maksa. Igal õhtul kasvab haav kinni ning hommikul saabub kotkas taas. Lõpuks saabub Herakles ja vabastab Prometheusi nendest ahelatest, Prometheus saab loa puhata .
Prometheus oli kreeka mütoloogias titaanide Iapetose ja  Klymene  poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas päeval tema maksa käis nokkimas. Öösel kasvas maks tagasi. Ennustas Iole, et Egiptuses saab ta tagasi oma inimese kuju ning temast saab Heraklese  esivanem .
Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Inimeste tekke kohta oli kreeklastel mitmesuguseid muistendeid . Ühe muistendi ehk müüdi järgi loonud inimesed savist ja veest titaan Prometheus. Teise müüdi järgi muutunud Prometheus inimesed mõistuseta olenditest arukaiks ja osavaiks. Ta tegi seda sel viisil, et varastas Zeusilt tule ja õpetas inimesi seda kasutama. Prometheuse peale vihastunud Zeus karistas teda karmilt. Ta käskis Prometheuse neetida raudahelatega kaugel Kaukasuses ligipääsmatu kalju külge ja saatis iga päev tema juurde kotka, kes nokkis titaani maksa. Kuid Prometheus talus kõik kannatused mehiselt ega alistunud Zeusi ees.
Prometheuse müüdis väljendub kreeklaste austus kangelase mehisuse ja kindluse ees, kes ei kartnud välja astuda jumalate vastu ega võtta endale karme kannatusi. Inimesele kingitud tule eest ei karistanud Zeus mitte ainuüksi Prometheust, vaid ka inimesi.Ta tegi seda järgnevalt. Ta sulges kõik mured ja viletsused laekasse, mis sattus kaunitar Pandora kätte. See oli naine, kes polnud kuulus üksi oma iluga , vaid ka äärmise uudishimuga; näinud laekakest, otsustas ta selle avada. Niipea kui Pandora avas kaane , lendasid laekast välja kõik õnnetused ja hädad ja levisid kähku inimeste seas.
6. Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi

• Esimene inimpõlv – õnnelik ja jumalataoline, nimetatakse kuldseks sugupõlveks. Inimesed elasid üksmeeles, polnud muresid, sõdu, loodusõnnetusi, haigust, valu. Nad jäid elu lõpuni nooreks ja surm oligi uni. Alati oli kõike piisavalt. Tol ajal valitses Uranos.
  
• Teine sugupõlv . Inimsugu hävitati Kronose pattude pärast ja asemele tuli uus hõbedane sugupõlv. Nad olid primitiivsed ja 100 aastat nagu abitud lapsed. Nad elasid sellest, mida sai jõuga võtta. See lõppes aga veriste tapmistega. Neil puudus võime armastada, elu oli täis valu, kurbust . Lõpuks Zeus hävitas inimesed, kuna nad ei olnud jumalatele kuulekad.
  
• Kolmas, pronksine sugupõlv. Loojaks Zeus. Vägeva kehaehituse ja kohutava välimusega kartmatud sõdalased. Nende sõjariistad ja majad olid pronksist (rauda ei osatud veel valmistada). Elasid jahist, metsaviljade korjamisest ja sõjast. Ka see inimkond hävitati, sest nad muutusid ülbeks ning südamed kõvaks kui kivi.
  
• Neljas sugupõlv – kangelaste sugupõlv. Karmid nagu jumalad, üllad ja õiglased. Jumalad kaitsesid neid, tekkisid suured ja võimsad linnad. Kõige kuulsam neist ( Kuldne ) Mükeene. Herakles, Achilleus ( Achilleuse kand). Paljud kangelased hukkusid Teebas, võideldes kuningas Oidipuse vara pärast ja Trooja müüride all (Kreeka eeposed Achilleus ja Odysseia). Kangelastega lõppesid ka müütilised ajastud.
  
• 5. sugupõlv – tänapäeva inimsugu. Lõi Zeus. Raudsed töömehed. See sugupõlv elab tänapäevani...
  

7. Vanad müüdimotiivid
... on jutustus, mille sündmustik ulatub kaugesse minevikku . Müüdid aitasid selgitada küsimusi , mida inimene ei mõistnud. Müüdi tegelasteks on jumalad, kangelased, inimesed.
Müüdimotiivid:

• peategelase sünd ja surm on erilised
  
• kangelase vanemad on silmapaistvad, üks neist või olla Jumal
  
• satub lapsena eluohtlikku olukorda
  
• kangelane kasvab kodust eemal ja naaseb täiskasvanuna kätte maksma
  
• võitleb ennast valitsejaks
  
• kangelane satub eluohtlikesse olukordadesse
  
• kangelane sureb , kuid satub allilma, kust lubab tagasi tulla
  
• lapse eemaldamine sünnikodust
  

8. Vana-Kreeka ehk Atika teater: ülesehitus, kostüümid , Teatri teke, Komöödia ja tragöödia teke
Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatürid, kes kujutasid endast soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime. Saatüreid kehastasid mehed ning nad käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule – ditürambe. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia.
Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse , süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse – proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul – parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood – eksood ja koori lahkumine . Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud.
Thespis oli 6. saj. elanud poeet , kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse. Seega oli Thepsis esimene näitejuht kui ka näitleja .
Dionüüsiad olid märtsis- aprillis aset leidnud suured pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena – omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks 3 tragöödia ja ühe koomilise saatürdraamaga. Näidendeid hindas liisuga valitud žürii.
Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid – kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid.
Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis – skenee , mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed . Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron – publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid . Algselt olid seal ainult astmed.
9. Olümpiamängude teke
Lyckaon, võimas kuningas, ehitas esimese Kreeka linna ja pühendas selle Zeusile. Korraldas esimesed Zeusi auks korraldatud Lyckaioni mängud (alus olümpiamängudele). Pandi alus hundisoole, sest „lykoi“ tähendab hunti. Külalislahkust ühel hetkel enam ei olnud, sportlasi ei võõrustatud ning Zeus vihastas. Zeusi tahtel ujutai kõik veega üle.
Kui Zeus inimeste peale vihastas ning neilt Prometheusi kingitud tule ära võttis, saatis ta maailma Pandora. Pandora laekast tulid maailma kurjus, nälg , haigus, vihkamine.
10. Seleta mõisteid:

• Uranos - Uranos (ladina keeles Uranus) on kreeka mütoloogias taevajumal, Gaia esimene poeg. Uranose ja Gaia järeltulijad olid titaanid, hekatonheirid ja kükloobid.
  
• Kronos - Kronos  on vanakreeka mütoloogias titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Ta on Rhea abikaasa ning Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Kronose lapsi nimetati kroniidideks (kõige sagedamini kasutatakse seda sõna Zeusi kohta). Vanarooma mütoloogias vastas Kronosele Saturnus.
  
• Titaan - Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist: Hyperion, Iapetos, Koios, Kreios, Kronos, Mnemosyne, Okeanos, Phoibe, Rhea, Tethys , Theia, Themis
  
• Tartaros - Tartaros on allmaailm vanakreeka mütoloogias. Seda valitses pärast Kronose kukutamist Hades.
  
• Kükloop - Kükloobid on vanakreeka mütoloogias hiiglased, kelle ainus silm on otsaesisel. "Odüsseias" kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos oli kükloop. Arvatavasti on sellise müütilise kuju aluseks juhuslikult leitud väljasurnud kääbuselevantide  koljud , mille esiosas londi kinnituskohal on suur ava.
  

• Komöödia - Komöödia ehk  pilke - või naljamäng  on lõbusa lõppahendusega näidend, üks  dramaatika  žanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab  satiiri  ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid  müüte  ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust.
  

• Tragöödia - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika žanre (teised on komöödia ja  draama ). Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ise tähendab kreeka keeles "sokulaulu" ja seetõttu on oletatud, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli juhtiv osa. Pole välistatud ka võimalus, et kreeklased võtsid sõna üle mingilt teiselt rahvalt ja hiljem seletasid seda oma keelest lähtudes (rahvaetümoloogia).
  

• Dionysos - Dionysos ehk Bakchos oli  veinijumal . Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg
  
• suur dionüüsia - tragöödia võistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus , kus omavahel võitlesid uued tragöödianäidendid.
  
• Saatür - Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved . Tuntuim saatür oli  Paan .
  

• Arhetüüp - Arhetüüp on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud.
  

11. Leia vähemalt 5 nähtust veel, mida müütides seletatakse

maavärinad

veeuputused

inimeste karistamine vaesuse, nälja ja surelikkusega

inimeste loomine

.erinevad olendid ning kuidas tänu nendele maailm kujunes
12. Müütide ja arhetüüpide kasutamine tänapäeval
Räägitakse palju jumalast ning maailma loomisest nt. Piibel .
Väidetakse ,et kõik asjad on loodud põhjusega nt. Inimeste suremine, sest inimesed kasvasid ülekäte ning kasutasid surematust kurjalt ära. Siiani usutakse ,et meremehi kaitseb poseidon ning kantakse kaasas poseidoni kujukest või medaljoni mis kaitseb pikal mereteel. ( meie nt. Kasutame ankru ja rooliratta kujuga medaljoni mis on väidetavalt poseidoni poolt kaitsud , nagu kristlikel inimestel rist).