Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andmetöötluse vormistamine (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ka kaaslastele?
  • Kes suudaks unustada himurat ja heldete vormidega Mae Westi kel seljas Rochase pitspesu?
  • Keskkonnas selline välja näeb mis siis veel kodus saab?

Tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite , sh juhendaja loome- ja teadustööde seisukohad on viidatud .
Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused.
Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks mittevaralistele õigustele ka varalised õigused.
Lõputöö autor....................................................
( allkiri ja kuupäev)
Üliõpilase kood ...............................
Õpperühm ...............................
Lõputöö vastab ülesandele ja kehtivatele nõuetele.
Juhendajad: Rein Ruus .........................................
(allkiri ja kuupäev)
Jüri Malm .........................................
(allkiri ja kuupäev)
Konsultandid: Jaan Virmaline .........................................
(allkiri ja kuupäev)
Mait Õunapuu .........................................
(allkiri ja kuupäev)
Kaitsmisele lubatud “......”.............. 20....a
Transporditeaduskonna dekaan Priit Siitan ....................................
(allkiri
SISUKORD
1PÕHJALIK SÜGISENE STIILISPIKKER NAISTELE 4
1.1Väärikas veinigamma 4
1.2Kirglikud juveelitoonid 4
1.3Saatuslik punane 4
1.4Kumerad siluetid 4
1.5Veetluse tumedam pool 5
1.6Viisakad friigid 5
1.7Ajaloolised leedid 5
1.8Maailmamoe kollaaŽ 5
2UUED VÄRVID MOEAREENIL 7
2.1Siniroheline valgus 7
2.2Viinamarjalilla 7
2.3Merevaigukollane 8
3INGRID PAATS – HINGELT TAGASIHOIDLIK , KUID LOOMINGU POOLEST SILMATORKAV MOEKUNSTNIK 10
4LINADE VAHELT TÄNAVALE 12
4.1Madonna ja Marie-Antoinette 12
4.2Peidus, kuid oluline! 13
4.3Kombinees kaunitarid. 13
4.4Stiilielement ja seksisümbol. 14
4.5Kanna trendipesu nii 14
5VAATA MATERJALI: ON SU KLEIT KUUSEST VÕI NAFTAST? 16
5.1Eestis viskoos , Ameerikas rayon 17
5.2Kellele lambavill ei sobi, passib akrüül 18
5.3Siid kardab higi ja karedat vett 18
5.4Optiliselt valgendatud mantel helendab ööklubis 19
5.5Seitse levinumat materjali: igal oma head ja vead 19
5.5.1Puuvill – looduslik taimne kiud. 19
5.5.2Lina – looduslik taimne kiud. 19
5.5.3Siid – looduslik loomne kiud, omadustelt võrreldav villaga . 19
5.5.4Viskoos – keemilise töötlusega puidust (tselluloosimassist) saadud kiud. Ameerikas kutsutakse rayoniks. Viskoosi sugulased on tencel ja modaal. 19
5.5.5Akrüül – villa imiteeriv sünteeskiud. 20
5.5.6Polüamiid – nafta baasil valmistatud keemiline kiud. Ameerikas kutsutakse nailoniks. 20
5.5.7Polüester – nafta baasil valmistatud keemiline kiud. Väga palju erinevaid sorte , näiteks fliis on kahelt poolt tugevalt karustatud polüestrist trikotaažkudum. 20
6KASUTATUD ALLIKAD 22
7Bibliography 23



  • PÕHJALIK SÜGISENE STIILISPIKKER NAISTELE


    Sügis keerab tooni võrra tumedamaks päikesekiired ja sama toimub moevärvide paletil – sinna, kus suvitas türkiis, astub raskem rohekassinine ja korallide koha hõivab külluslik veinipunane. Kuid värvid ei kao sel aastal kuhugi! See on tõesti tõsi, mustjashalli hooaja asemel tervitab meid värvikas, jõulise karakteriga ja kirglik sügis. (vt foto 1) [1]
  • Väärikas veinigamma


    Veinikarva punased ja lillad on moemaailma kuninglikemad toonid. Sel sügisel on moesõprade käsutuses kogu spekter sügavlillakast nebbiolost noore rubiinja pinot noir’ini. Rikkalikud toonid sobivad paljudele ja rõhutavad hästi nii suvelõpu päevitust kui ka aristokraatlikku kahvatust. Veinigamma on lausa vastupandamatu kingadel ja aksessuaaridel, elustades nahapindu täpselt sama sarmikalt nagu erinevaid villakangaid, siidi ja sametit. [1]
  • Kirglikud juveelitoonid


    Käes on värviline sügis! Kõik toonid on aga tumenenud, justkui küpseks saanud. Loe lähemalt meie värvigaleriist! Loomulikult leiab ka tumesinist, musta, halli ja hõrgutavat pruuni. Kui eelistad rahu, piisab ka väikesest värvidoosist näiteks smaragdrohelise kingapaari näol. [1]
  • Saatuslik punane


    Naistest punases on loodud läbi aegade enim laule, kunsti- ja kirjandusteoseid ning see pole ka ime – punane muudab naiseliku sarmi lausa saatuslikuks! Punane on alati olemas, kui sellele juba panuse teed, on kindel, et sind märgatakse. Moepildis näeb karmiinpunane võrratu välja modernsetel kleitidel, kostüümidel, kingadel, detailidel ja otse loomulikult huultel. [1]
  • Kumerad siluetid


    Uued siluetid on moe põnevaim osa! Õlajoonele tasub naelutada kõik pilgud, ennenägematud ümarjooned muudavad harjunud arusaamu õlakutest-varrukatest tundmatuseni. Käiseõmblus võib olla allapoole nihutatud ja käis ise kaarjalt vormitud, kogu see mäng ovaalidega loob tulevikuhõngulise voolujoonelise minimalismi. Sama mõtteviisi jätkavad keebid-pontšod. [1]
  • Veetluse tumedam pool


    Kuri kaunitar kõnnib taas moepüünel – tume, iseteadlik ja terava siluetiga. Liida lehvivat ja liibuvat, kõrvuta läiget ja matti musta ning kui tahad veelgi enam oma jõudu tunnetada, vali kostüüm või kleit, millel nahksed detailid. Gamma mängib musta-halli pimeduses, sekka vaid üksik siiluke punast või metallihelki. [1]
  • Viisakad friigid


    Moe isikupäraotsingud on välja jõudnud kummalise ilu maailma. Veidi kiiksuga elegants pole ammuilma enam friikidele, see on intrigeeriv ilu, mida võib rahuliku südamega ka ise proovida. Astu üle harjunud mõõtkavast, miksi rätsepatööga mustreid , nahka ja uue vormiga detaile. Kirsiks tordil on kindlasti peakate – mida uljam, seda uhkem! [1]
  • Ajaloolised leedid


    Moe aardekirstust on välja kaevatud Edwardi aja õrnus ja absolutismi edevus ning segatud kokku tänapäeva lühemate lõigete ja lihtsama stiiliga. Võti on detailides – diadeem, sametpael, pandlakesed ja Louis’ kontsaga kingad võivad anda välimusele juba piisavalt vürtsi. Ajaloolised kraed , rikkalikud ehted , pitsid , peened volangid ja ornamendid toovad tempokasse tänapäeva lausa hädavajalikku romantikat. [1]
  • Maailmamoe kollaaŽ


    Üha rohkem inimesi veedab elu rännates, olgu reaalsuses või virtuaalsetel avarustel ja nii on moeski kõrges hinnas muljeid, printe ja eri paikade etnilisi mõjutusi kuhjav kollaažistiil. Kihiline tervik on põnev ja kirev ning lubab igaühel väljendada oma maailmavaadet ning hetkemeeleolu. Ka praktilisus on tähtis – kirjude kleitide -tuunikate peal on pehmed kudumid , soojad parkajoped ja karusnahast vestid . [1]
    Foto 1 Põhjalik sügisene stiilispikker naistele 2012 (foto – Scanpix ) [1]
  • UUED VÄRVID MOEAREENIL


    Sügismood pole iial enne olnud nii värviline! Mis veelgi põnevam – paljud neist toonidest on moemaastikel täiesti uued külalised, säravad, intrigeerivad, põnevate lugudega ja kindlasti väärt lähemat tuttavaks saamist (vt foto 2). [2]
  • Siniroheline valgus


    Moeareenil pole sellist roheliste toonide pealekasvu varem nähtud. Palju on külmi, sinakaid varjundeid, mis meenutavad pigem smaragdlinna võluri maagilist lossi kui vanaema salatipeenart. Spekter läheb sujuvalt üle sügise siniroheliseks, mis suvisest märksa rahulikum, tumedam ja murtum. Järskude kontrastideta jõuame Yves Kleini kirka siniseni ja sinilillani, milles on nii taevasi avarusi lähendavaid kergeid toone kui ka elektriseerivat kirkust. [2]
    Siniste-roheliste inspireerivas meres saab kõige kaunimaid harmooniaid luua toone omavahel kombineerides ja teravate kontrastide sissetoomist vältides. Kuid mõistagi saab värve kasutada ka aktsendina, et elustada musta, pruuni, halli või öösinist. [2]
    Tänapäeva inimeste mõtteviisis on toimumas tohutud maanihked, mis leiavad oma väljundi moepaletil. Inimesed ei taha enam tarbida ja võidu joosta , vaid tunda ja mõista! Keegi ei usu varsti enam edu, raha ja kuulsuse illusioone, vaid otsivad avarusi ja arenguid omaenese hinges . [2]
    Sinised ja rohelised toonid ütlevad:ma tean. Sel hea energiaga spektril on palju tõlgendusi, millest tähtsaimad on vaimsed. Siin on sisemine rahu, hingeline avarus, lahkus, lootus, headus ja teadlikkus oma kohast maailmas. [2]
  • Viinamarjalilla


    Lillade gamma ulatub justkui teispoolsusest pärit, mitte millegagi sarnanevatest toonidest kuni maiste murtud lillade ja veinivarjunditeni. Lilla on ühtaegu eeterlik ja energiarikas, umbes nagu rikkalik õhtueine mereandidest ei tee iial olemist raskeks, kuid annab tegudele tiivad. Seda tooni võib südamerahus kanda pealaest jalatallani, ilma et oleks ohtu pealetükkivalt mõjuda. Või panna kokku monokroomse gamma erinevatest lillakatest-punakatest varjunditest. [2]
    Selle sügise intrigeerivates kontrastides on lillal samuti oma tähtis sõna öelda, põnevaid tervikuid luuakse merevaigutooni, oranži, punase, rohelise ja pruuniga. Lilla on eemaloleva unistuse värv, pigem soov kui reaalsus ja sellisena toob ta alati tervikusse mõtlemisruumi – just seda õhku ja avatust, mida valmis lahendustest väsinud inimesed nii väga igatsevad. [2]
    Lillade ja veinivarjundite spekter ütleb:ma ahvatlen ja naudin. Neis värvides on luksuse ja elumõnude hõngu. Kui soovid seltskonnas unustamatu mulje jätta, on raske paremat valikut teha. [2]
  • Merevaigukollane


    Kui keerata suvelõpu päikesekiired sügisesest tumedamaks, saame täpselt selle intrigeeriva värvitooni. Merevaigukollane on päris kindlasti sügise kõige pilkupüüdvam värv ja moemaastike suurim üllataja. Merevaik ja tema sõber kuldooker on täiesti harjumatu karakteri ja värvienergiaga, kuid proovimine tasub end ära − see energia on soe ja lisab sära. [2]
    Murtud kollane värvilaik sobib üllatavalt paljude toonidega – kui lubad sel soleerida, saad oma kirgast kingapaari, jakki või vööd pea kõige kõrval kanda. Tugev kontrast mustaga töötab alati, halliga lood moekalt intrigeeriva harmoonia ning pruuni või bordooga sügiseselt sumeda terviku. [2]
    Merevaigukollane toon ütleb:ma loon ja mõtlen. See toon kannab endas ka elurõõmu. Miks mitte olla päikesekiireks nii endale kui ka kaaslastele? [2]
    Foto 2 Sügismood 2012 (foto-Jelena Rudi ) [2]



  • INGRID PAATS – HINGELT TAGASIHOIDLIK, KUID LOOMINGU POOLEST SILMATORKAV MOEKUNSTNIK


    Sel aastal on Tallinna moenädala kavas koos kogenumad moeloojad vähemkogenud kunstnikega. Ingrid Paats end küll veel moekunstnikuks nimetada ei julge, kuid temagi silmatorkavat ning värvilist loomingut saab sel sügisel moelaval näha. [3]
    Ingrid Paatsi moelooming on värviline ning üsna silmatorkav, samas ka väga lihtsalõikeline ja mugav. «Minu jaoks on olulised materjal ning kvaliteet. Kuna teen lõikest lõppviimistluseni toote ise valmis, pean arvestama oma oskusi, võimalusi ning ajalist ressurssi,» selgitas ta. «Mida aeg edasi, seda praktilisemaks oskan minna», nentis ta ja lisas , et tema loomingut ei kanna siiski need, kes kardavad värve. (vt foto 3) [3]
    Geniaalsete iluloojate loomingust lummatud naine on õppinud eeskujude najal . Ingridi eelmine kollektsioon, mis küll hävis tulekahjus enne kui see päris valmis sai, oli inspireeritud Gustav Klimtist, uue kollektsiooni jaoks on ta süvenenud Antoni Gaudi maailma. [3]
    «Kui päris aus olla, ei tahaks ma veel end moekunstnikuks nimetada, suur tee on veel minna.» ütles ta tagasihoidlikult. «Ma õpin läbi praktilise töö. Nimetan ennast hetkel õpilaseks, tunnen suurt aukartust tõeliste meistrite ees.» [3]
    Loomult on Ingrid siiski positiivne ja talle meeldib enesehävitajalikult tööd teha. «Eks on ikka hetki, kus pisarad voolavad ja tahaks kõigest loobuda , aga kui mõistan, et ma midagi muud ka paremini teha ei mõista, kuivatan pisarad ära,» nentis ta. «Ma ei ole veel nii kaugel, et peaksin end kogu Eestile tõestama, küll aga pean tõestama end iseendale ja see on üsna raske. Aga usun, et kui pühendumusega kogu elu tööd teha, siis jääb lõpuks ka hing rahule.» [3]
    Foto 3 Ingrid Paatsi moelooming: detail kollektsioonnist "Groovy Pool" (foto- Kadri Bussov) [3]
  • LINADE VAHELT TÄNAVALE


    Urmas Väljaots, Pariis28.06.2010 Mu vanatädi on meenutanud, kuidas 1940. aastate alguses ilmusid Nõukogude ohvitseride kaasad Tallinna restoranidesse öösärkides, pidades kauneid pitsürpe pidutualettideks. 70 aastat hiljem võib neid prouasid aga trendipioneerideks lugeda. [4]
    Poolläbipaistvad kangad , pastelsed toonid, lendlevad lõiked, rüüsid ja pitsid, satäänkandid ja liibuvad diagonaallõiked iseloomustavad selle suve kõige romantilisemat trendi, mis inspireeritud naise garderoobi intiimseimast osast – pesust. Siit pärineb ka moesuunale üle ilma omistatud koodnimetus: buduaarimood. [4]
  • Madonna ja Marie-Antoinette


    Mõne moevoolu kinnistamiseks piisab, kui paar olulisemat moemaja selles stiilis kollektsioone loovad. Laiatarbebrändid järgnevad riburada pidi. Nii ka sel kevadel. [4]
    Dolce & Gabbana näitas Sitsiilia traditsioonidest inspireeritud musta-valge kontrastseid pitse ja läbikumavaid rinnahoidjaid, Diori hõbeniidiga sokkide ja platvormkingade juures rokkisid värvikirevad ja ülinapid kombineekleidid. Trendist innustusid teiste hulgas ka Nina Ricci, Just Cavalli, Sportmax, Marc Jacobs ja muidugi Jean-Paul Gaultier, kelle brändi DNAs on pesulaenud figureerinud juba aastakümneid. Pikema moemäluga daamid mäletavad, et Madonna 1990. aasta maailmaturnee Blond Ambition jooksul legendaarseks saanud kooniliste rinnakorvidega korseti oli disaininud just härra Gaultier. [4]
    Madonna polnud aga kaugeltki esimene, kelle seljas avalikus ruumis presenteeritud pesu sensatsiooni tekitas. Juba kakssada aastat enne teda eksponeeriti 1783. aasta Pariisi Salongil (n-ö uudiskunstinäitusel) Elisabeth Vigée-Lebruni portreed Marie-Antoinette’ist. Pilt langes terava kriitika alla, sest kuninganna kujutamist kerges musliinkleidis peeti sündsusetuks. [4]
    Tol perioodil oli Marie-Antoinette vaimustuses idealiseeritud talupojaelust ning ihkas kanda vabamaid ja kergemaid riideid , kui range õukonnaetikett ette nägi. Tagantjärele teame, et tegelikult kuulutas ta ette kümme aastat hiljem moodi tulnud ampiirsiluetti – kergeid ja lendlevaid kleite, mis pidulike brokaatkleitide kõrval mõjusid tõesti aluspesuna. [4]
  • Peidus, kuid oluline!


    Eks defineeri ju iga ajastu moejoone just siluett ning peidus olev pesu on selle juures isegi olulisem kui kleidid . Kuigi pesul oli naistegarderoobis täita väga oluline roll, jäi see kuni 19. sajandi lõpuni kõrvaltvaataja pilgu eest varjule. Tol ajal läks igal (jõukal) naisel vaja lugematul arvul alusseelikuid, kleite ja särke. Abielluvale naisterahvale oli üks olulisemaid riitusi veimevaka üleandmine – just see sisaldas kõiki esemeid, mida läks vaja selleks, et “ilus ja puhas” olla. [4]
    19. sajandi lõpu belle époque’i aegses Pariisis muutusid alusriided esimest korda showelemendiks, kui Montmartre ’i kompleksivabad tantsijannad ja lõbutüdrukud neid kankaani vihtudes pealtvaatajaile paljastasid. Muide, tol ajal kandsid naised seeliku all veel aluspükste eelkäijaid, mis olid jalge vahelt kinni õmblemata. [4]
    Sama sajandi teisel poolel hakkas tasapisi moodi tulema sport, eelkõige tennis ja jalgrattasõit. Just viimase jaoks võtsid naised kasutusele laiad , puhvis aluspüksid, mida kutsuti bloomersiteks ja mis moemällu jäänud Ameerika illustraatori Dana Gibsoni leiutatud tegelaskuju Gibson Girli seljas. [4]
    Pärast Esimest maailmasõda tegi naistepesu läbi esimese karmi muutuse. Paul Poiret ’d ja Coco Chaneli peetakse naise vabastajaks, sest nemad loobusid oma moodides korsetist, mis oli pesumaailmas trooninud aastasadu . 1920. aastate talje ja büstita poisitarid kandsid narmastega kleitide all küll sukki, uudseid püksikuid ja alusseelikut, kuid rinnavormi väärtustamise asemel oli tollal põhimureks hoopis selle lamendamine. [4]
  • Kombinees kaunitarid.


    Rikkalikule buduaaripesule mõeldes kangastuvad paljudele 1930. aastate filmid, kus näitlejannad luksuslikes hommikumantlites meelalt meesobjekte võrgutasid. Nimelt olid USA tollased ülikombekad seadused kehtestanud filmitööstusele Hayesi koodi, mis keelas ekraanil alastuse ja ebamoraalsuse. Nii ei jäänudki magnaatidel muud üle, kui magamistoastseenide atraktiivsuse säilitamiseks neid pikemaks ja sensuaalsemaks muuta ning diivad öösärkidesse-kombineedesse riietada. [4]
    Kes suudaks unustada himurat ja heldete vormidega Mae Westi, kel seljas Rochase pitspesu? Kino vahendusel muutus pildike kombinee väel kodus ringi silkavast kaunitarist üha tavalisemaks ning sellest hakkasid eeskuju võtma ka tavalised naised. [4]
    Teine maailmasõda tõi rindele saadetud meestele silmarõõmuks uue naisetüübi – pin-upi, kellest sai üks 1940.–1950. aastate sümboleid. Napilt riietatud ja sõbralikult naeratavad tütarlapsed olid karmis kontrastis Diori New Looki moodide vaimus kinni kaetud kõrkide ja kinnastatud daamidega. Pin-up oli sedavõrd popp, et isegi filmistaarid pidid plakateil poseerima. Või siis vastupidi: mõnest pin-upist sai hoopis näitlejanna, nagu juhtus Rita Hayworthiga. [4]
    Tõeline aluspesuevolutsioon tuli aga koos 1960. aastate seksuaalrevolutsiooniga. Pesu väel naisi ilmus avalikkuse ette üha rohkem ja mitte ainult filmiplakateil. Teisal põletasid naisõiguslased 1968. aastal naise vabanemise märgiks rinnahoidjaid. [4]
    Moekoodide teisenedes muutus ka naistepesu hulk ja nimekiri. Varem korsettidest, pihikuist, alusseelikuist, kombineedest, sukkadest, trippidest ja muust fantastilisest koosnenud garderoob muutus üha kasinamaks. Järele jäid vaid rinnahoidjad, püksikud ja sukad . [4]
  • Stiilielement ja seksisümbol.


    1980. aastail ei üllatanud paljastatud naisekeha enam kedagi, rinnahoidja väel tänavale ilmumine aga küll. 1980. aastate alguses leidis punkarite ihurätsepana tuntuks saanud Vivienne Westwood “uue hingamise” uusromantilist stiili viljeledes. Tema legendaarses Buffalo Girli kollektsioonis (1982) tekitasid sensatsiooni särkidele väljastpoolt külge õmmeldud rinnahoidjad. [4]
    1990. aastail seilas Nirvana grungetuules aga hoopis uut tüüpi (pesu)muusa: Courtney Love, kes andis pitskombineedele, poolläbipaistvatele toppidele ja nende alt vilkuvatele rinnahoidjatele täiesti uue tähenduse. Tema moeteadlikke jüngreid lippas ringi ka Eesti linnade tänavail. [4]
    Kui vahepealses minimalismilaines disainisid Calvin Klein ja teised pesu ülilihtsaks, siis 1990. aastail ilma teinud pesubrändide Agent Provocateuri, Victoria’s Secreti ja Chantal Thomassi käe all hakkas see taas rüüse ja pitse koguma. Riideid paigal hoidvast ja sooja andvast pesust oli sajandi jooksul kujunenud omaette stiilielement ja seksisümbol. [4]
  • Kanna trendipesu nii


    * Praegu ilma tegev buduaari- ehk pesumood pole ainult pitsivahtu uppuv nunnumeetri mõjutaja, vaid selles on peidus ka midagi grungelikku ja karmimat.
    * Kes trendist innustub, peaks vältima liiga magusaid, läbipaistvaid ja ühemõtteliselt seksikaid kooslusi.
    * Koos tasuks proovida militaarjakki ja läbipaistvat pluusi , tanksaapaid ja kombineekleiti, nahktagi ja rinnahoidjat.
    * Karmi ja pehme vahelised kontrastid annavad 2010. aasta pesutrendile tänapäevase löögi. [4]



  • VAATA MATERJALI: ON SU KLEIT KUUSEST VÕI NAFTAST?


    Viskoos viitab suhteliselt nahasõbralikule puidust saadud kiule, polüamiid vastupidavale nafta baasil sündinud kangale. Mõnus pehme kampsun, mille sa pealegi väga soodsalt ostsid, venis paari pesuga välja? Tõenäoliselt oli see akrüülist. Käisid siidkleidiga juulis kuumaga tööl ja linase kleidiga õhtul välikohvikus veini limpsimas? Tõenäoliselt tekivad siidkleidi kaenla alla järgmiseks suveks augud ja veini juues said nohu . [5]
    Uurimaks, millest nüüdisaegsed kehakatted valdavalt tehtud on ja kuidas üks või teine materjal vastu peab, suundume Tallinna tehnikakõrgkooli materjaliõpetuse lektori Diana Tuulikuga kaubamaja naistemaailma. [5]
    Alustuseks püüavad pilku Marc Aureli erksalillelised Capri püksid. Sildil on kirjas klassikaline teksade koostis: 98% puuvilla ja 2% elastaani. Diana katsub pükse käega ja lisab sildil olevale teabele, et tõenäoliselt on neil pükstel ka mustust hülgav viimistlus. Sellele vihjab sile ja libe kangas . Erinevaid töötlus- ja viimistlusviise on lõputult ja neist enamiku kohta infot tarbija jaoks pole antud. Näiteks väga hästi niiskust imav puuvillane kangas on võimalik immutamise või lamineerimise abil muuta täiesti veekindlaks, aga rõiva sildil on kirjas ikkagi 100% puuvilla. [5]
    Kui vahel teatud töötlusviis ongi sildil kajastatud, siis needki märkused jäävad tavatarbijale üldjuhul mõistetamatuks. Kas te teadsite, et kui villase mantli sildil on kirjas "basolan", tähendab see koivastast töötlust? [5]
    Kõike materjaliga tehtut ei suuda ka Diana silmaga vaadates ja käega katsudes tuvastada. Mõnikord ta vaid aimab: kui puuvillaste sokkide sildil on hoiatus mitte pesta üle 40kraadise veega, siis tähendab see tõenäoliselt antibakteriaalset (higistamisvastast) töötlust, mis kuumemal temperatuuril võib kaduda. [5]
    Viskoos on päritolult keemiline kiud, mida saadakse puidust. Pole vahet, kas kasest, kuusest või eukalüptist. Osal tootjatel on kombeks panna vannirätikute ja hommikumantlite sildile koostiseks bambus. Millegipärast ei panda teiste viskoosist esemete peale kuusk või kask , kuigi valmistamise põhimõte on sama. [5]
  • Eestis viskoos, Ameerikas rayon


    Viskoos ja puuvill on oma keemiliselt koostiselt põhimõtteliselt sarnased, mõlemad tehakse tselluloosist. Vahe on selles, et puuvillakiud on lühike, seetõttu tundub puuvillane kangas katsudes käe all krobeline. Viskooskiudu, nagu kõiki keemilisi kiude , on võimalik toota ka pikana, kangas jääb seetõttu siledam ega määrdu nii kergesti. [5]
    Sõrmitseme sinist pluusi, mis on kootud 77% viskoosist ja 23% elastaanist. Kangas tundub käe all kare. "Siin on kasutatud lühikest kiudu , mis teeb kanga pehmemaks ja jätab mõnusa loomuliku mulje," selgitab Diana. [5]
    Valge kampsuni küljes olev silt annab koostiseks midagi huvitavat: 100% rayon. "Rayon on viskoosi ameerikapärane kaubanduslik nimetus," pole Diana jaoks selles midagi müstilist. [5]
    Meie mõlema sümpaatia võidab kohe sinine linane kleit puuvillase voodriga. "Niiskus läheb õhukesest puuvillasest voodrist ruttu läbi, aga linane kuivab kiiresti. Pind on natuke läikivamaks töödeldud. Puuvill on otse ihu vastas pehme ja soe, linane on meeldivalt kerge ja jahe," kirjeldab Diana. [5]
    Kirjutriibulise pluusi silt kõlab nagu ülesanne materjaliõpetuse töövihikust: 47% lina, 18% viskoosi, 14% tencelit, 14% puuvilla ja 7% polüamiidi. Diana arvab , et küllap on lihtsalt eri värvi triibud erinevatest kiududest . Tencelit tuntakse ka lyoceli nime all ja see kuulub viskoosiga samasse perekonda, aga on tugevam ega kortsu nii kergesti. Rohelise mõtteviisi pooldajatele olgu märgitud, et tencel valmib keskkonda säästvamal moel kui viskoos. [5]
    Järgnevaid rõivaid katsudes ja silte uurides koostise protsendid küll muutuvad, kuid materjalid on ikka samad: viskoos, puuvill, polüester, linane. [5]
    Silma torkab, et üht polüestrist jakki tohib puhastada ainult keemiliselt. Miks nii? Ilmselt on teda siis millegagi keemiliselt töödeldud, arvab Diana, ja soovitab sildil toodud nõuetest üldiselt kinni pidada. Kuigi vahel kipuvad tootjad, ennetamaks võimalikke pretensioone, oma soovitustega ka üle pingutama. [5]
  • Kellele lambavill ei sobi, passib akrüül


    Naturaalseid materjale eelistades võib silti uurimata haledalt petta saada isegi selline asjatundja nagu Diana. Üks pruun pluus , mis vaadates ja ka katsudes tundub puhas puuvill olevat, osutub silti uurides 100% viskoosiks! "Järelikult on jälle lühike kiud," selgitab Diana. Samas kõrvalolev 33% puuvilla sisaldav valge pluus ei tundu pooltki nii "puuvillane". [5]
    Akrüüli me kaubamajast ei leia. "Ilmselt peaks minema mõnda odavamasse poodi," arvab Diana. Akrüül on sünteeskiud, mille tootmine on suhteliselt odav. Akrüülist asjad näevad algul väga efektsed välja, aga kipuvad kiiresti värvi kaotama ja lähevad topiliseks. Samas on akrüül mõnusalt pehme ja kellele lambavill ei sobi, neile soovitab Diana alternatiivina just akrüüli. [5]
    Üldse on igal materjalil nii plusse kui miinuseid. Endale ei ostaks Diana ainult PVC materjalist rõivaid, kuna need ei lase õhku läbi. [5]
  • Siid kardab higi ja karedat vett


    Suundume pesuosakonda, lootes leida sealt mõned hõrgud siidist pesutükid. " Siid on valguline kiud, nagu lambavill," selgitab Diana ja hoiatab, et higi sööb õrna kanga auklikuks. [5]
    Kuid tundub, et tänapäeval eksisteerivad need rohkem naisteromaanide lehekülgedel. Rõhuv enamik aluspesu koosneb polüamiidi ja elastaani segust , või polüestri ja elastaani segust. "Polüamiid pleekub kiiresti, kaotab värvi ega kannata kõrgeid temperatuure ," selgitab Diana. Polüamiidi plussiks on ühtlane sile kiud, mis tagab kanga libeda sileda pinna. [5]
    Polüamiidi sugulane polüester on palju vastupidavam ja sellest tehakse kõike, aluspesust paadikateteni. "Polüesterkiud on tootmismahult maailmas teisel kohal, esimesel on ikka veel puuvill," mainib Diana. [5]
    Diana ise eelistab modaalist pesu: "Modaal on parimate omadustega viskoos, väga pehme ja peenikese kiuga." [5]
    Sirvime eri kaubamärkide hommikumantleid, puha polüester. Diana kirtsutab nina: tal on üks selline, niiskust eriti ei ima ja saunast tulles pole seda meeldiv ihu peale panna. Aga kui leiame lõpuks ühe hommikumantli, kus on 80% puuvilla ja vaid 20% polüestrit, ilmneb jälle teine häda: tume mantel näeb välja nagu tolmutont. [5]
    "Puuvill tõmbab ebemeid külge," selgitab Diana. "Kui see juba poes, suhteliselt steriilses keskkonnas, selline välja näeb, mis siis veel kodus saab?" Lõpuks leiame ka midagi meile sobilikku: 90% puuvilla sisaldavad froteest hommikumantlid. Paraku on froteemantel peaaegu poole kallim kui polüestrist. [5]
  • Optiliselt valgendatud mantel helendab ööklubis


    Üleriiete osakonnast jalutame juba kiirustades läbi. Vaid ühe valge mantli kohta mainib Diana möödaminnes, et see on optiliselt valgendatud ja hakkab ööklubis helendama. [5]
    "Eesti tarbija või Eesti kaupmehe maitse on konvervatiivne ja klassikaline," tõdeb Diana hüvasti jättes. Välismaa kauplustes rõivaste koostist uurides on ta põnevamaid kooslusi avastanud. Näiteks piimakiud, mida tehakse kaseiinist. [5]
  • Seitse levinumat materjali: igal oma head ja vead

  • Puuvill – looduslik taimne kiud.


    + peab sooja, nahasõbralik
    – ilma spetsiaalse töötluseta määrdub kergesti
  • Lina – looduslik taimne kiud.


    + kerge, hingav, jahe
    – kortsub kergesti, ei pea sooja (vt foto 5)
  • Siid – looduslik loomne kiud, omadustelt võrreldav villaga.


    + sirgub kiiresti
    – vajab erilist hooldust, kardab higi ja karedat vett
  • Viskoos – keemilise töötlusega puidust (tselluloosimassist) saadud kiud. Ameerikas kutsutakse rayoniks. Viskoosi sugulased on tencel ja modaal.


    + pikad kiud annavad sileda ja kergesti hooldatava pinna, mis ei määrdu kergesti ja on nahasõbralikum kui nafta baasil valmistatud sünteeskiud.
    – lühikiududest toode võib kergesti topiliseks muutuda, hooldusjuhiseid tuleks tähelepanelikult järgida.
  • Akrüül – villa imiteeriv sünteeskiud.


    + odav, meeldivalt pehme nagu vill
    – kaotab oma värvi ja vormi kiiresti
  • Polüamiid – nafta baasil valmistatud keemiline kiud. Ameerikas kutsutakse nailoniks.


    + sile, tugev, hoiab hästi vormi ja langeb hästi
    – pleekub kiiresti, ei kannata kõrget temperatuuri.
  • Polüester – nafta baasil valmistatud keemiline kiud. Väga palju erinevaid sorte, näiteks fliis on kahelt poolt tugevalt karustatud polüestrist trikotaažkudum.


    + vastupidav
    – valmistatakse taastumatust loodusvarast (vt foto 4). [5]
    Foto 4 Polüester, Diana Tuulik (foto-Tiina Kõrtsini) [5]
    Foto 5 Pilkupüüdev, aga mitte praktiline-linane kleit (foto-Tiina Kõrtsini) [5]
  • KASUTATUD ALLIKAD


  • Sügisene stiilispikker naistele, 08.09.2012, Kristina Herodes, Hooaeg [WWW] http://www.naine24.ee/965074/galerii-pohjalik-sugisene-stiilispikker-naistele/ (16.10.2012), (Herodes, Sügisene stiilispikker naistele, 2012)
  • Uued värvid moeareenil, 09.09.2012, Kristina Herodes, Hooaeg [WWW] http://www.naine24.ee/965026/uued-varvid-moeareenil (16.10.2012), (Herodes, Uued värvid moeareenil, 2012)
  • Ingrid Paats – hingelt tagasihoidlik kuid loomingu poolest silmatorkav moekunstnik, 25.09.2012, Linda Pärn, reporter [WWW] http://www.naine24.ee/984402/ingrid-paats-hingelt-tagasihoidlik-kuid-loomingu-poolest-silmatorkav-moekunstnik/ (16.10.2012), (Pärn, 2012)
  • Linade vahelt tänavale, Urmas Väljaots, Pariis 28.06.2010 [WWW] http://annestiil.ee/stiil_ilu/siluett/26FA/#Linade vahelt tänavale (16.10.2012), (Väljaots, 2010)
  • Vaata materjali: on su kleit kuusest või naftast?, Allikas: Tallinna tehnika-kõrgkooli materjaliõpetuse lektor Diana Tuulik, Elo Odres, 12.10.2012 [WWW] http://www.ohtuleht.ee/495517 (16.10.2012), (Odres, 2012)
  • Bibliography


  • Herodes, K. (8. september 2012. a.). Sügisene stiilispikker naistele. Kasutamise kuupäev: 16. oktoober 2012. a., allikas naine24: http://www.naine24.ee/965074/galerii-pohjalik-sugisene-stiilispikker-naistele/
  • Herodes, K. (9. september 2012. a.). Uued värvid moeareenil. Kasutamise kuupäev: 16. oktoober 2012. a., allikas naine24: http://www.naine24.ee/965026/uued-varvid-moeareenil
  • Odres, E. (12. oktoober 2012. a.). Vaata materjali: on su kleit kuusest või naftast? Kasutamise kuupäev: 16. oktoober 2012. a., allikas õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/495517
  • Pärn, L. (25. september 2012. a.). Ingrid Paats - hingelt tagasihoidlik kuid loomingu poolest silmatorkav moekunstnik. Kasutamise kuupäev: 16. oktoober 2012. a., allikas naine24: http://www.naine24.ee/984402/ingrid-paats-hingelt-tagasihoidlik-kuid-loomingu-poolest-silmatorkav-moekunstnik/
  • Väljaots, U. (28. juuni 2010. a.). Linade vahelt tänavale. Kasutamise kuupäev: 16. oktoober 2012. a., allikas annestiil: http://annestiil.ee/stiil_ilu/siluett/26FA/#Linade vahelt tänavale
  • Vasakule Paremale
    Andmetöötluse vormistamine #1 Andmetöötluse vormistamine #2 Andmetöötluse vormistamine #3 Andmetöötluse vormistamine #4 Andmetöötluse vormistamine #5 Andmetöötluse vormistamine #6 Andmetöötluse vormistamine #7 Andmetöötluse vormistamine #8 Andmetöötluse vormistamine #9 Andmetöötluse vormistamine #10 Andmetöötluse vormistamine #11 Andmetöötluse vormistamine #12 Andmetöötluse vormistamine #13 Andmetöötluse vormistamine #14 Andmetöötluse vormistamine #15 Andmetöötluse vormistamine #16 Andmetöötluse vormistamine #17 Andmetöötluse vormistamine #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Raudo Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Praktiline töö sünteeskiudude kohta
    38
    docx

    Praktiline töö sünteeskiudude kohta

    Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik

    Kiuteadus
    Tekstiilikiudude õpimapp
    11
    doc

    Tekstiilikiudude õpimapp

    Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoo

    Tööstuskaup
    Sissejuhatus materjaliõpetusse
    15
    docx

    Sissejuhatus materjaliõpetusse

    Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nagu sorav lugemine sa

    Materjaliõpetus
    Tekstiilkiud
    12
    docx

    Tekstiilkiud

    SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER...........................................................................................8 1.6 POLÜAMIID...........................................................................................9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN............................................................................................11

    Kiuteadus
    Kangaste organoleptiline analüüs
    16
    docx

    Kangaste organoleptiline analüüs

    Gloria Koger, Kaia Lambing, Kersti Kais Kangaste organoleptiline analüüs Õppeaines: Tekstiilimaterjalide testimine Rõiva- ja tekstiili instituut Õpperühm: TD31 Juhendaja: lektor Diana Tuulik Esitamiskuupäev:...................... Üliõpilase allkiri.................. Õppejõu allkiri:......................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL.....4 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal......................................................................................4 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine....................................................................

    Kiuteadus
    Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast
    7
    docx

    Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast

    Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud.............................................................................................................

    Keemia
    -Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained
    24
    doc

    „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

    Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud.........................................................................................................

    Kiuteadus
    Tehis- ja sünteeskiud
    8
    doc

    Tehis- ja sünteeskiud

    SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID..............................................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE................

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun