Viljandimaa rahvariided (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Tarvastu rahvarõivas

Mõnede andmete järgi kandnud Tarvastus põlle ka neiud, kuid alles pärast leeritamist. Tarvastu vööd olid tavaliselt kitsamad kui Viljandist põhja pool kantud vööd. Need kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Vanemate vööde värvides domineerisid sinine ja madarapunane, hilisemais oli ülekaalus ere aniliinpunane. Viljandimaa ja Mulgimaa eripäraks rahvarõivas on mulgirätt. Seda eripärast tanu- rätikut võib õigusega pidada 19. sajandi Viljandimaa omapäraks. Levinud arvamuse kohaselt oli see tanutüüp varem kasutusel üle Eesti. Mulgirätt on oma arengus läbi teinud mitu etappi. Esmalt valmistati rätt valgest keskmise jämedusega linasest labasest riidest kas peaaegu nelinurksena või pikema linase rätina, mille mõlemad otsad olid kaunistatud punase tiheda villase tikandi maaliga. Tarvastus armastasid nii neiud kui naised kanda pikki lahtiseid juukseid. Kui

Rahvuskultuuri liikumine

28

pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Tartu​ ​Kutsehariduskeskus Kergtööstus​ ​ja​ ​kodu-​ ​ning​ ​iluteenindus **** ****​ ​**** ÄKSI​ ​KIHELKONNA​ ​RAHVARIIDED Referaat Juhendaja:​ ​***​ ​*** Tartu​ ​2017  SISUKORD ÄKSI​ ​KIHELKOND 2 ÄKSI​ ​NAISE​ ​RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7

Kultuur

46

pptx

TORI RAHVARÕIVAD

TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesilin

Uurimustöö

3

doc

Rõivastus

Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jala

Käsitöö

8

doc

Halliste rahvarõivad

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova  Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid ­ olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete kauni

Rahvuskultuuri liikumine

14

docx

Kihnu rahvariided

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu nain

Rütmika ja muusikaline liikumine

24

doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

5. Käiste osa. 6. Kes ei kandnud põllesid? 7. Seljale kaarduvate küljeõmbluste kohal on vööst alates kaheksa tugevasti sisse pressitud püstvolti, moodustades nn ... . 8. Pidulikuks jalanõuks olid ... . 9. Arvati et helmed kaitsevad ... ohustavate välismõjude eest. 10. Põlle osad. 21 Kokkuvõte: Antud uurimustöö tutvustas Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Töös anti ülevaade erinevatest osadest, millest rahvariided koosnesid. Tutvustati varrukateta alussärki ning selle peal kantavat lühikest pihakatet, kolmveerand-pikkuses varrukatega nn käiseid, mis õmmeldi peenest linasest riidest ja mis lõikelt sarnanesid tavalise särgi pihaosaga. Selgus, et seelikuriiet kootakse linase lõime ja villase koega koeripstehnikas. Seelikud on õmmeldud põikiriidest ning kanga laius annab seeliku pikkuse. Seeliku triibustikud toodi

Ajalugu

12

doc

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2

Rõiva ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)