Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viljandimaa rahvariided (0)

1 Hindamata
Punktid
Lasnamäe Üldgümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Viljandimaa   rahvariided  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
Henri Muldre 
11A 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2011 
Sisukord 
 
1.  Naise ja  neiu rõivas ( TAHVEL  I, II, III) ...................................................................... 3 
2.  Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 
3.  Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 
 
 
 

 
1.  Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) 
 
Viljandi  naiseülikonda  kuulusid  19.  sajandi  keskel   peenest   linasest   riidest   särk, 
pikitriibuline   villane    seelik   või   linane   pallapool,  linane  rüü,   kampsun   või  must  villane 
pikk- kuub ,   kasukas ,  põll,  vöö,  väike  tanu,   sukad ,   kindad   ja  jalanõudena   pastlad ,  hiljem 
kingad . Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani 
ta pidulikul puhul peapaela või pärja. 
Seelik  (kört,  körtsik,  alune,  alus,  seelik)  kooti  Viljandi  kihelkonnas  koeripstehnikas 
pikitriibuline,  vanem  laiema,   uuem   kitsama  triibustikuga.  Domineerivaks  värviks  olid 
punane ja sinine, harvem roheline. 
Särk (ame,  hame ) õmmeldi Viljandi kihelkonnas  valgest  linasest riidest labase pihaosaga 
ja põikiriidest takuse alaosa ehk jätkuga (jakk, jak). 
Põll. Abielunaised kandsid  Viljandi  kihelkonnas valgest  peenest  labasest linasest  riidest 
hoolikalt  kaunistatud  põlle,  mis  ulatus   seeliku   allääreni  või  oli  seelikust  veidi  lühem. 
Teatavasti oli põlle kandmine abielunaistel kohustuslik. Tütarlapsed põlle ei kandnud. 
Vöö (üüke). Viljandi naistevööd kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud 
kirjadega. Kirivööde tunnuseks oli reljeefne geomeetriline kiri, mis  moodustus  piki vööd 
jooksvatest värvilistest villastest lõngadest ja  katmata jäänud linasest põhjast. Viljandi 
kirivöödel olid äärtes ja keskel erivärvi joonekesed, viimast nimetati südameks. 
Õlakate (sõba, vaip, tekk). 19. sajandi esimesel poolel  kanti  kogu  Viljandis  tumepruune 
sõbasid, mis olid abielunaise  pidulikud  õlakatted. Nende kõrval kanti enamikus Viljandi 
valdades ruudulisi ja triibulisi villaseid õlakatteid. 
Tanu. Viljandi abielunaised kandsid väikest linasest riidest tanu, mille esiääres oli pits – 
teeniga tanu. Tanu valmistati rööpkülikukujulisest riidetükist, mis murti kokku, õmmeldi 
üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati. 
Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi  mustast  villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool 
kanti  Ida-Mulgimaale  iseloomulikke  punaste  ja  roheliste  kaarusnööridega  kaunistatud 
puusadega   vammuseid,  mille  siilud  ulatusid  vööni,  moodustades  väikesed  kühmud. 

 
Külgedel  allääres  oli  lõhik  (lõhandik,  raius)  ja  selle  kohale  õmmeldi  piklik  punane 
kaleviriba e lõhandikulapp
Kampsun.  Viljandi  kihelkonna  põhjapoolsetes  valdades  kanti  potisinist  läbivillast 
seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta 
ulatuvad  pikkade  käistega  pihakatted  olid  rühmseesilised  s.o  rühmiti   volti   seatud 
ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav. 
Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele. 
Kasukas.  Viljandi  kasukas  tehti   pargitud   lambanahast,  puusadega  ja  kaunistati 
liignahkadega  õmblustel  ning  äärtel.  Käigu-  või  pidukasukas  oli  sõidukasukast  veidi 
lühem,  enamasti  üht  mõõtu  pikk-kuuega.  Naistel  jäi  seeliku  äär  kasuka  alt  tavaliselt 
paistma, seelik pidigi näha olema. 
Sukad.  Viljandi  naised  kandsid  19.  sajandil  pidurõivastega   pikki ,  enamasti  villaseid 
sukki.  Põhjapoolsetes  valdades  neid  roositi  ehk  valgetele  villastele  sukkadele  kooti 
madalpistet jäljendades punased-sinised või punased-rohelised kirjad, mis katsid labajalga 
ning sukasääre mõlemat poolt poole sääre kõrguseni. 
Kindad.  Viljandi  naised  kandsid  nii  roositud  kindaid  kui  ka  kahelõngalisi  kirikindaid, 
mis  olid  iseloomulikud  eriti  põhjapoolsetele  valdadele.  Need  kooti  tavaliselt  sinise-  ja 
valgekirjalised. 
Jalatsid .  Pidujalanõudeks  olid  Viljandi  naistel  teravaninalised  pargitud   nahast   pastlad. 
Pastlad kuulusid ka sulasrahva palga hulka. 
Ehted .  Ehted  on  üldse  traditsioonilisemat  laadi  esemed,  millesse  muudatused  pole  nii 
kerged  tulema . Traditsioonilisi talupojaehteid kanti niisama kaua kui rahvarõivaidki – 19. 
sajandi  III  veerandini,  osalt  kauemgi.  Ehted  kui  hinnalised  esemed  pärandati  põlvest 
põlve emalt tütardele. 

 
2.  Mehe ülikond (TAHVEL I, III) 
 
Helme  mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad 
linased  või  villased  põlvpüksid,  vatt,   vest ,  pikkkuub,  kasukas,  villane  vöö,  sukad  koos 
sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. 
Särk  (ame). Viljandi  suvised meestesärgid  õmmeldi valgest labasest linasest  ja  talvised 
takusest  riidest  ilma  siilude  ja  jätkuta  ning  kaunistati   linase   või  puuvillase  niidiga. 
Viljandi  tüüpi  särgid  tehti  õlaõmbluseta,  laia  lihtsa  mahamurtud   krae   ja  kroogitud 
käistega.  Neil  oli  T-kujuline  kaelaava  ja  30–36  cm  sügavune  rinnalõige  asus  otse  ees 
keskel. 
Püksid (kaltsadkalsa). Põhja- Viljandimaal  kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. 
Selle  juurde  kuulusid  kuuega   samast   riidest  täislakaga  (mõlemast  ülanurgast 
lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti  vesti  ja vatti. 
Pikk-kuub  (vammus,  kuub).  Viljandi  põhjapoolsete  valdade  meeste  pikk-kuued  olid 
kaunistusteta  ja  teistsuguse  lõikega  kui  Tarvastu  ja  Paistu  meestel.  Siin  olid  kuued 
pikemad   ja  kaarjalt   seljale    viidud   küljeõmblustega  taljesse  võetud,   kusjuures  
küljeõmbluste  kohalt  vööst  algavad  voldid  jäid  taha,  moodustades  nn  hännad.  Need 
pressiti tihedateks voldikimpudeks. 
Vatt  (kampsun)  õmmeldi  nagu  püksidki  potisinisest  villasest  labasest  riidest.  Mandri-
Eesti meesterõivaste eeskujul olid need lipiga vatid s.t neil esines keset  selga  õmblus, mis 
jätkus  allpool  vööd  lahtise  voldi  ehk  lipiga.  Viljandi  vattidel  oli  mahapööratav  krae, 
reväärid ja kaks nööbirida. 
Rüü oli suvine linane ülerõivas, mis sarnanes lõikelt pikk-kuuele ja oli eelkõige tööriie. 
Kasukas.  Meestekasukas  õmmeldi  nagu  naiste  omagi  pargitud  lambanahkadest.  Oli  ju 
lambanahkne  kasukas  siinses  kliimas  ammune  ja  hädavajalik  kehakate.  Kasukat  kanti 
mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel. Igaks puhuks oli erinev 
kasukas, kas siis sõidu-, käigu- või pidukasukas. 

 
Vöö.  Mehed  sidusid  pidulikul  puhul  kasuka  ja  pikk-kuue  kinni  täisvillase  võrkvöö, 
kõlavöö,   telgedel   kootud  vöö  või  helmevööga.  Kasutati  ka  nahkvöösid.  Laia  villase 
meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude. 
Kindad.  Meestel  olid  kindad  peale  praktilise   otstarbe   ka  lihtsalt  rõivastuse  täienduseks. 
Ilma  kinnasteta  ei  peetud  mehe   riietust   täielikuks.  Ka  kosjamineja  pidi  eelkõige 
muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel 
19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. 
Peakate.  Kõige  pidulikumaks  peakatteks  oli  Viljandi  kihelkonna  meestel  vildist 
lambamust  kaapkübar.  19.  sajandi  keskpaigaks  said  populaarseks  silindrikujulise 
rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107).  Suviti  kanti siiludest kokkuõmmeldud 
murumütsi,  mis  levis  põlise  peakattena  Põhja-Viljandimaale  Lääne-  ja  Põhja-Eestist. 
Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki. 
Jalatsid.  Meeste  jalatsiteks  olid  tööl  paju-  või  pärnakoorest   viisud   ja  pastlad.  Pargitud 
nahast pastlad olid kaua ka pidujalanõudeks. 
 
 
Viljandimaa rahvariided nägis ssellised välja 

 
3.  Kasutatud allikad 
 
Lõuna- Viljandimaa käsitöö traditsioonid ja omapära. (29. 05 2013. a.). Allikas: 
Mulgi .ee: http://www.mulgi.karksi.ee/?364 
VILJANDI KHK. RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: 
rahvariided. onepagefree .com: 
http://rahvariided.onepagefree.com/?id=9464&onepagefree=5898928aafdd121b5e
2657cf3c404c42 
VILJANDI RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: Viljandimaa  Muuseum
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/jyrgen.pdf 
 
 

 
Vasakule Paremale
Viljandimaa rahvariided #1 Viljandimaa rahvariided #2 Viljandimaa rahvariided #3 Viljandimaa rahvariided #4 Viljandimaa rahvariided #5 Viljandimaa rahvariided #6 Viljandimaa rahvariided #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Henri Muldre Õppematerjali autor
Referaat Viljandimaa rahvariietest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tarvastu rahvarõivas
10
doc

Tarvastu rahvarõivas

Mõnede andmete järgi kandnud Tarvastus põlle ka neiud, kuid alles pärast leeritamist. Tarvastu vööd olid tavaliselt kitsamad kui Viljandist põhja pool kantud vööd. Need kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Vanemate vööde värvides domineerisid sinine ja madarapunane, hilisemais oli ülekaalus ere aniliinpunane. Viljandimaa ja Mulgimaa eripäraks rahvarõivas on mulgirätt. Seda eripärast tanu- rätikut võib õigusega pidada 19. sajandi Viljandimaa omapäraks. Levinud arvamuse kohaselt oli see tanutüüp varem kasutusel üle Eesti. Mulgirätt on oma arengus läbi teinud mitu etappi. Esmalt valmistati rätt valgest keskmise jämedusega linasest labasest riidest kas peaaegu nelinurksena või pikema linase rätina, mille mõlemad otsad olid kaunistatud punase tiheda villase tikandi maaliga. Tarvastus armastasid nii neiud kui naised kanda pikki lahtiseid juukseid. Kui

Rahvuskultuuri liikumine
Äksi kihelkonna rahvarõivad
28
pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Tartu​ ​Kutsehariduskeskus Kergtööstus​ ​ja​ ​kodu-​ ​ning​ ​iluteenindus **** ****​ ​**** ÄKSI​ ​KIHELKONNA​ ​RAHVARIIDED Referaat Juhendaja:​ ​***​ ​*** Tartu​ ​2017 SISUKORD ÄKSI​ ​KIHELKOND 2 ÄKSI​ ​NAISE​ ​RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7

Kultuur
TORI RAHVARÕIVAD
46
pptx

TORI RAHVARÕIVAD

TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesilin

Uurimustöö
Rõivastus
3
doc

Rõivastus

Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jala

Käsitöö
Halliste rahvarõivad
8
doc

Halliste rahvarõivad

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid ­ olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete kauni

Rahvuskultuuri liikumine
Kihnu rahvariided
14
docx

Kihnu rahvariided

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu nain

Rütmika ja muusikaline liikumine
Ambla naiste rahvariided - referaat
24
doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

5. Käiste osa. 6. Kes ei kandnud põllesid? 7. Seljale kaarduvate küljeõmbluste kohal on vööst alates kaheksa tugevasti sisse pressitud püstvolti, moodustades nn ... . 8. Pidulikuks jalanõuks olid ... . 9. Arvati et helmed kaitsevad ... ohustavate välismõjude eest. 10. Põlle osad. 21 Kokkuvõte: Antud uurimustöö tutvustas Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Töös anti ülevaade erinevatest osadest, millest rahvariided koosnesid. Tutvustati varrukateta alussärki ning selle peal kantavat lühikest pihakatet, kolmveerand-pikkuses varrukatega nn käiseid, mis õmmeldi peenest linasest riidest ja mis lõikelt sarnanesid tavalise särgi pihaosaga. Selgus, et seelikuriiet kootakse linase lõime ja villase koega koeripstehnikas. Seelikud on õmmeldud põikiriidest ning kanga laius annab seeliku pikkuse. Seeliku triibustikud toodi

Ajalugu
PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK
12
doc

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2

Rõiva ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun