Viljandimaa rahvariided (0)

Lasnamäe Üldgümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Viljandimaa   rahvariided  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
Henri Muldre 
11A 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2011 
Sisukord 
 
1.  Naise ja  neiu rõivas ( TAHVEL  I, II, III) ...................................................................... 3 
2.  Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 
3.  Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 
 
 
 
2 
 
1.  Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) 
 
Viljandi  naiseülikonda  kuulusid  19.  sajandi  keskel   peenest   linasest   riidest   särk, 
pikitriibuline   villane    seelik   või   linane   pallapool,  linane  rüü,   kampsun   või  must  villane 
pikk- kuub ,   kasukas ,  põll,  vöö,  väike  tanu,   sukad ,   kindad   ja  jalanõudena   pastlad ,  hiljem 
kingad . Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani 
ta pidulikul puhul peapaela või pärja. 
Seelik  (kört,  körtsik,  alune,  alus,  seelik)  kooti  Viljandi  kihelkonnas  koeripstehnikas 
pikitriibuline,  vanem  laiema,   uuem   kitsama  triibustikuga.  Domineerivaks  värviks  olid 
punane ja sinine, harvem roheline. 
Särk (ame,  hame ) õmmeldi Viljandi kihelkonnas  valgest  linasest riidest labase pihaosaga 
ja põikiriidest takuse alaosa ehk jätkuga (jakk, jak). 
Põll. Abielunaised kandsid  Viljandi  kihelkonnas valgest  peenest  labasest linasest  riidest 
hoolikalt  kaunistatud  põlle,  mis  ulatus   seeliku   allääreni  või  oli  seelikust  veidi  lühem. 
Teatavasti oli põlle kandmine abielunaistel kohustuslik. Tütarlapsed põlle ei kandnud. 
Vöö (üüke). Viljandi naistevööd kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud 
kirjadega. Kirivööde tunnuseks oli reljeefne geomeetriline kiri, mis  moodustus  piki vööd 
jooksvatest värvilistest villastest lõngadest ja  katmata jäänud linasest põhjast. Viljandi 
kirivöödel olid äärtes ja keskel erivärvi joonekesed, viimast nimetati südameks. 
Õlakate (sõba, vaip, tekk). 19. sajandi esimesel poolel  kanti  kogu  Viljandis  tumepruune 
sõbasid, mis olid abielunaise  pidulikud  õlakatted. Nende kõrval kanti enamikus Viljandi 
valdades ruudulisi ja triibulisi villaseid õlakatteid. 
Tanu. Viljandi abielunaised kandsid väikest linasest riidest tanu, mille esiääres oli pits – 
teeniga tanu. Tanu valmistati rööpkülikukujulisest riidetükist, mis murti kokku, õmmeldi 
üks serv kinni ja ümardati veidi tanu nurka. Teine äär kurrutati. 
Pikk-kuub (vammus, kuub) õmmeldi  mustast  villasest riidest. Viljandi linnast lõuna pool 
kanti  Ida-Mulgimaale  iseloomulikke  punaste  ja  roheliste  kaarusnööridega  kaunistatud 
puusadega   vammuseid,  mille  siilud  ulatusid  vööni,  moodustades  väikesed  kühmud. 
3 
 
Külgedel  allääres  oli  lõhik  (lõhandik,  raius)  ja  selle  kohale  õmmeldi  piklik  punane 
kaleviriba e lõhandikulapp. 
Kampsun.  Viljandi  kihelkonna  põhjapoolsetes  valdades  kanti  potisinist  läbivillast 
seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta 
ulatuvad  pikkade  käistega  pihakatted  olid  rühmseesilised  s.o  rühmiti   volti   seatud 
ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav. 
Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele. 
Kasukas.  Viljandi  kasukas  tehti   pargitud   lambanahast,  puusadega  ja  kaunistati 
liignahkadega  õmblustel  ning  äärtel.  Käigu-  või  pidukasukas  oli  sõidukasukast  veidi 
lühem,  enamasti  üht  mõõtu  pikk-kuuega.  Naistel  jäi  seeliku  äär  kasuka  alt  tavaliselt 
paistma, seelik pidigi näha olema. 
Sukad.  Viljandi  naised  kandsid  19.  sajandil  pidurõivastega   pikki ,  enamasti  villaseid 
sukki.  Põhjapoolsetes  valdades  neid  roositi  ehk  valgetele  villastele  sukkadele  kooti 
madalpistet jäljendades punased-sinised või punased-rohelised kirjad, mis katsid labajalga 
ning sukasääre mõlemat poolt poole sääre kõrguseni. 
Kindad.  Viljandi  naised  kandsid  nii  roositud  kindaid  kui  ka  kahelõngalisi  kirikindaid, 
mis  olid  iseloomulikud  eriti  põhjapoolsetele  valdadele.  Need  kooti  tavaliselt  sinise-  ja 
valgekirjalised. 
Jalatsid .  Pidujalanõudeks  olid  Viljandi  naistel  teravaninalised  pargitud   nahast   pastlad. 
Pastlad kuulusid ka sulasrahva palga hulka. 
Ehted .  Ehted  on  üldse  traditsioonilisemat  laadi  esemed,  millesse  muudatused  pole  nii 
kerged  tulema . Traditsioonilisi talupojaehteid kanti niisama kaua kui rahvarõivaidki – 19. 
sajandi  III  veerandini,  osalt  kauemgi.  Ehted  kui  hinnalised  esemed  pärandati  põlvest 
põlve emalt tütardele. 
4 
 
2.  Mehe ülikond (TAHVEL I, III) 
 
Helme  mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad 
linased  või  villased  põlvpüksid,  vatt,   vest ,  pikkkuub,  kasukas,  villane  vöö,  sukad  koos 
sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. 
Särk  (ame). Viljandi  suvised meestesärgid  õmmeldi valgest labasest linasest  ja  talvised 
takusest  riidest  ilma  siilude  ja  jätkuta  ning  kaunistati   linase   või  puuvillase  niidiga. 
Viljandi  tüüpi  särgid  tehti  õlaõmbluseta,  laia  lihtsa  mahamurtud   krae   ja  kroogitud 
käistega.  Neil  oli  T-kujuline  kaelaava  ja  30–36  cm  sügavune  rinnalõige  asus  otse  ees 
keskel. 
Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja- Viljandimaal  kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. 
Selle  juurde  kuulusid  kuuega   samast   riidest  täislakaga  (mõlemast  ülanurgast 
lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti  vesti  ja vatti. 
Pikk-kuub  (vammus,  kuub).  Viljandi  põhjapoolsete  valdade  meeste  pikk-kuued  olid 
kaunistusteta  ja  teistsuguse  lõikega  kui  Tarvastu  ja  Paistu  meestel.  Siin  olid  kuued 
pikemad   ja  kaarjalt   seljale    viidud   küljeõmblustega  taljesse  võetud,   kusjuures  
küljeõmbluste  kohalt  vööst  algavad  voldid  jäid  taha,  moodustades  nn  hännad.  Need 
pressiti tihedateks voldikimpudeks. 
Vatt  (kampsun)  õmmeldi  nagu  püksidki  potisinisest  villasest  labasest  riidest.  Mandri-
Eesti meesterõivaste eeskujul olid need lipiga vatid s.t neil esines keset  selga  õmblus, mis 
jätkus  allpool  vööd  lahtise  voldi  ehk  lipiga.  Viljandi  vattidel  oli  mahapööratav  krae, 
reväärid ja kaks nööbirida. 
Rüü oli suvine linane ülerõivas, mis sarnanes lõikelt pikk-kuuele ja oli eelkõige tööriie. 
Kasukas.  Meestekasukas  õmmeldi  nagu  naiste  omagi  pargitud  lambanahkadest.  Oli  ju 
lambanahkne  kasukas  siinses  kliimas  ammune  ja  hädavajalik  kehakate.  Kasukat  kanti 
mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel. Igaks puhuks oli erinev 
kasukas, kas siis sõidu-, käigu- või pidukasukas. 
5 
 
Vöö.  Mehed  sidusid  pidulikul  puhul  kasuka  ja  pikk-kuue  kinni  täisvillase  võrkvöö, 
kõlavöö,   telgedel   kootud  vöö  või  helmevööga.  Kasutati  ka  nahkvöösid.  Laia  villase 
meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude. 
Kindad.  Meestel  olid  kindad  peale  praktilise   otstarbe   ka  lihtsalt  rõivastuse  täienduseks. 
Ilma  kinnasteta  ei  peetud  mehe   riietust   täielikuks.  Ka  kosjamineja  pidi  eelkõige 
muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel 
19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel. 
Peakate.  Kõige  pidulikumaks  peakatteks  oli  Viljandi  kihelkonna  meestel  vildist 
lambamust  kaapkübar.  19.  sajandi  keskpaigaks  said  populaarseks  silindrikujulise 
rummuga kübarad (Kaarma, Voolmaa 1981, 107).  Suviti  kanti siiludest kokkuõmmeldud 
murumütsi,  mis  levis  põlise  peakattena  Põhja-Viljandimaale  Lääne-  ja  Põhja-Eestist. 
Talvemütsiks oli allalastavate kõrvadega karusnahkne müts ehk läkiläki. 
Jalatsid.  Meeste  jalatsiteks  olid  tööl  paju-  või  pärnakoorest   viisud   ja  pastlad.  Pargitud 
nahast pastlad olid kaua ka pidujalanõudeks. 
 
 
Viljandimaa rahvariided nägis ssellised välja 
6 
 
3.  Kasutatud allikad 
 
Lõuna- Viljandimaa käsitöö traditsioonid ja omapära. (29. 05 2013. a.). Allikas: 
Mulgi .ee: http://www.mulgi.karksi.ee/?364 
VILJANDI KHK. RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: 
rahvariided. onepagefree .com: 
http://rahvariided.onepagefree.com/?id=9464&onepagefree=5898928aafdd121b5e
2657cf3c404c42 
VILJANDI RAHVARÕIVAD. (29. 05 2013. a.). Allikas: Viljandimaa  Muuseum : 
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/jyrgen.pdf 
 
 
7