kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse, kergelt niisutatud segusse turbast, lehemullast ja liivast. Pistikute juurdumiseks võetud muld on soovitatav eelnevalt desinfitseerida, näiteks kasta keeva veega või hoida 15-20 minutit tugevalt köetud ahjus. Ööpäev kuivatatud pistikud tuleb enne juurduma panekut asetada söepulbrisse. Juurduvad enamasti kuu aja jooksul. Pistikud, mis on juurdunud juba varakevadel, hakkavad juba suvel õitsema. Pistikud võetakse talvituvatelt emataimedelt. Sügistalvisel perioodil hoitakse pelargoone 10-12 kraadi juures, alates jaanuarist aga tõstetakse kasvuhoone temperatuur 16 kraadini ja taimed annavad rohket juurdekasvu pistikute tegemiseks. liivs või perliidis juurduvad pistikud 18-20 kraadi juures 2,5-3 nädalaga. Juurdunud pistikud istutatakse 9 cm läbimõõduga pottidesse ning
õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on vegetatiivne paljunemine iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Enamik ühe-kahe aastasi taimi ei paljune looduses vegetatiivselt. Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii paljunevad paljud umbrohud
saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad, kõik varred on kaetud valgete karvadega. Maaalune osa: Risoom nöörjas, harunenud. 1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1. Kuulub huulõieliste 2. Mitmeaastane sugukonda, ühekojaline rohttaim. koldnõgese Kõrgus 15...50 cm. perekonda. 3.Paljuneb seemnete 4.Ei kuulu kaitstavate abil ja vegetatiivselt taimede nimekirja. juurduvate võsunditega.
Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad mulla pinnal emataimest eemale ja moodustavad uusi taimi, mis mullaga kokku puutudes juurduvad ja alustavad iseseisvat elu. Levivad ka mulla sees. Uued taimed eraldada emataime küljest ja istuta eraldi. Taimele alles jätta 2-3 cm pikkune jupp võsundist, ülejäänu ära lõigata. (piparmünt) Külgvõsunditega taimede jagamine - Külgvõsu on sisuliselt uus taim, mis kasvab välja emataime aluselt. Niipea kui uus taim on piisavalt suur ise hakkama saamiseks, siis võib selle emataime küljest eraldada ja omaette istutada. Kui jätta külgvõsud eraldamata, surevad need lõpuks välja
looduslikult varjukate metsade all, siis sobib talle iluaiaski otsese päikesevalguse eest varjatud koht. Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal, igasugusele kehvale maale pole mõtet teda külvata. Kui aga talle oma uus elupaik meeldib, siis pole teil temaga enam muret. Kui koldnõgesed juulikuus oma õitsemise lõpetavad, siis ilmuvad maadligi kasvavad roomavad varred. Need katavad varsti üpris suure ala emataime ümber ja sobivatel tingimustel juurduvad. Nii võimegi saada endale ilusa tumerohelise pehme vaiba. Seega ei ole koldnõges väärtuslik ilutaim vaid õitsemise ajal, vaid ka pärast seda. Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on. Õite kaunis ergas värvus on tegelikult mõeldud ikkagi tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Viimseid kostitatakse mesimagusa nektariga. Koldnõgese õis on nii kavalalt ehitatud, et keegi ei saa nektarit ilma lillele kasu toomata
rollis olevatest õpilastest ei julge olukorrast koolis rääkida ei vanematele ning veelgi vähem klassijuhatajale või mõnele teisele pedagoogile. Minu arvamuse kohaselt ei saa koolikiusamine algust mitte koolist, vaid kodust. Kui laps kasvab kodus, kus valitsevad väärarusaamad, siis ei takista koolis ette võetud rakendused kuidagi seda, et lapsest võib kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad lapsele kõige enam sisse, ka igaühele meist on arvatavasti mingid käitumisnormid kodusest keskonnast kaasas ilma, et me seda eneselegi teadvustame. Kahjuks pean aga tõdema, et ükskõik kui palju koolikiusamisest koolis ka ei räägita, olen veendunud selles, et kiusamise vastu kooliruumides ei saa, sest kõik saab alguse kodusest kasvatusest ning seda haridussüsteem muuta ei saa. Koolikiusamise vastu saab iga inimene
toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamööda, kuidas uued käitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tõekspidamised, usaldusväärsed põhimõtted, harjunud tööviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Stress on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine. Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine. Ühiskonnaelu muudatused
enda peret ning ta õde pidi minema raha vajadusest mehele, millest sai Raskolnikov häirivalt hilja teada, alles peale käe palumist, lisaks ei meeldinud talle õe kihlatu Lušin ja lubas selle abielu nurjata. Kui Raskolnikovile anti haletsusest raha, siis viskas ta selle ära. Teoses tekitab vaesus Raskolnikovile lisaprobleeme, mis teda küll mõjutavad, kuid on mõrva tagajärjel tekkinud hingepiinade kõrval teisejärguline Raskolnikov tundub olevat nihilist. Teose algusest juurduvad peategelase peas põhimõtted, mille ta püstitab enda jaoks justkui jumalikuks ja on täielikult veendunud. Süüdimatult ja kõhklematult arvab, et tal on õigus otsustada inimeste ja nende saatuse üle kohut. Ta ei pidanud ennast tähtsaks ega tegutsenud enda heaolu silmas pidades vaid justkui, et ta on hüvanguks endast madalamatele. Sooritas sellele põhinedes mõrva, ta ei ootanud teost eneses leida rahu, aga siiski tegu viis ta sügavamale
kõrguste puudeni. Enamus mustikaliikidest kasvavad Malaisias, Jaapanis, Kagu-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas. Mustikas on heitlehine kääbuspõõsas. Põhiliselt võib peenra rajamiseks kasutada kahte sorti mustikataimi ahtalehelist mustikat või kännasmustikat. Ahtalehine mustikas kasvab 20-30 cm kääbuspõõsana. Taimed on isepaljunevad- välimised külgoksad kasvavad pinnases põõsast kaugemale ja juurduvad, laiendades nii pikkamööda oma leviala. Taimed vajavad viljastumiseks teise isendi õietolmu. Ahtalehise mustika istandikus on oluline mustikaõite risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni 1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev lumi oksi ja pungi külmumast. Kännasmustikas kasvab 1-3 meetri kõrguse põõsana. Marjad on suured- kuni 10 grammi. Talvine külm kahjustab tihti põõsaid ning seega on neid vaja katta
neil vahepeal paar aastat "puhata". 27.04.2016 Marje Kask 45 Kuhjevõrsikud · Kasutatakse habraste võrsetega põõsaste korral, mida ei saa painutada. · Emapõõsas lõigatakse maapinna lähedalt tagasi (5 cm kõrguselt). · Uued võrsed mullatakse pooles ulatuses, kui nad on 15 cm pikkused. · Võrse kasvades muldamist korratakse 2 3 korda kuni mulla vall on 30 cm kõrgune. · Võrsed juurduvad 1 2 aasta jooksul. · Emataimed kasvavad reas 40 50 cm vahega. · Niimoodi paljundatakse põhiliselt õunapuu kloonaluseid. · Puukoolis eraldatakse emataimest võrsikud igal aasta ja eraldi tagasilõikamist pole vaja teha. 27.04.2016 Marje Kask 46 Kuhjevõrsikud 27.04.2016 Marje Kask 47 Lookvõrsikud · Emapõõsa ümber kaevatakse kevadel 15 20cm sügavune kraavike .
Lõikepinna võib desinfitseerida ka söepulbriga, see vähendab mädanike teket. Juurduma võib pistikud panna nii kraanivette kui mulda. Vees juurutades jälgida, et vesi roiskuma ei läheks, vajadusel tuleks seda vahetada. Vette juurduma pandud pistikud istutatakse ettevaatlikult mulda, kui juured on umbes 3-5cm pikkused. Kasutatav muld olgu kerge ja õhurikas, vähese toitainetesisaldusega. Sobib näiteks kaktustele mõeldud muld või külvi- ja pikeerimismuld, üsna hästi juurduvad pistikud ka puhtas, niiskes liivas. Mulda potis ei tohi liiga tihedalt kokku suruda, muidu on arenevatel juurtel raske seda läbida. Samas, päris tihendamata muld on aga liialt õhuline ning see on samuti juurdumiseks ebasoodne. Ühte potti võib juurduma panna 1- 3 pistikut. Muld hoida niiske, vältida selle läbikuivamist ja -vettimist. Niiskuse hoidmiseks võib potile peale tõmmata läbipaistva kilekoti, mida siis aeg-ajalt õhustamiseks avatakse.
Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel lõigatud pistoksad säilitatakse keldris niiskes turbas või liivas kilekotti või niiskesse riidesse pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti. Pistoksi lõigatakse teravate aiakääride või noaga, kusjuures alumine lõige tehakse veidi kaldu punga alt ja ülemine lõige risti oksast ja mustikaliigist, kuid sellel peab olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem vastupidavad temperatuuri, niiskuse ja valgustingimuste kõikumisel. Oksad pistetakse kasvusubstraati nii sügavale, et ainult üks pung jääb substraadi pinnale.
2. Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 3. Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. 4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe).
näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 %. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti.
· Oluline motiiv tema teoses on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimism. · Äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega. · Oma psühholoogilistes draamades kasutab ekspressionistlikke võtteid, milles luubi alla võetakse kesklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. · Peaaegu kõigis tema teostes oli traagiline ja isikliku pessimismi tükike. · Teosed: näidend-" Anna Christie" Virginia Woolf (1882-1941) · Sündis Londonis · Briti kirjanik ja feminist. · Tema ema suri kui Virginia oli noor ning neiu kannatas kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Peale isa surma kolisid õdede-vendadega teisse linna.
Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; 5 'Malonyana' kitsassammasjas 10...15 m kõrgune tihedaoksine sort.
kevadel. Suure tõenäosusega vajavad sellised pistikud talvekatet. 3.2. Lehtpuude ja –põõsaste paljundamine puitunud pistokstega ehk talipistikutega. Pistokstega paljundatakse enamasti tugeva kasvulisi ilu- ja marja- põõsaid, mis annavad küllalt pikki üheaastasi võrseid. Pistoksad lõigatakse noortest hästi arenenud ja täielikult puitunud sirgetest ning tervetest võrsetest pärast lehtede langemist, mil võrsed on puhkeolekus - sügisel. On ka liike, millel juurduvad enne lehtede langemist lõigatud pistikud (nt punane sõstar). Sel juhul tuleb lehed ettevaatlikult eemaldada ning pistikud kohe pärast lõikamist ka istutada. Mõningaid liike saab paljundada edukalt ka juurepistikutega. Talvel lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Kevadel mahlade liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti. Pistoksad lõigatakse enamasti 15 – 20 cm pikkused. Oksa pikkus sõltub ka paljundatavast liigist, aga ta ei tohiks olla lühem kui 10 cm (pigem pikem
pind lühikarvane, lameda kodarikuna. 1.3.1. Külmamailane Külmamailane (Veronica chamaedrys) kasvab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. [5] Külmamailane on peenikese roomava risoomi ja lihtsate või harunevate vartega 10- 40 cm kõrgune taim. Varred nõrgavõitu, alusel tõusvad, mõnikord juurduvad, harilikult kahe rea pehmete karvadega vahelduvalt eri sõlrnevahedel. Lehed on lühirootsulised või rootsutud, vastakud, südajasmunajad, ebakorrapäraselt hambulise servaga, püsivad rohelised augusti lõpuni. Õied paiknevad hõredates õisikutes, mis saavad alguse lehtede kaenlaist. Õiekroon neljatine, ratasjas, ebakorrapärane, värvilt sinine, tumedajooneline, 1-1,5 cm läbimõõduga, langeb ära tervikuna
komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel rohkem kromosoome, vastupidavamad ning kasvatavad suuremad taimed suuremate marjadega. Maasika lehed on kolmetised ja pikkade, kuni 10 cm pikkuste lehevartega. Võsud on roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni. 10 Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks
naised. Nõnda paljastati Leukippose saladus ja Daphne kaaslased kiskusid ta tükkideks. Ent sellest kavalusest ei olnud Apollonil kasu: meelitas ta Daphnet, mis ta meelitas, too hakkas karjuma juba ainuüksi Apollonit nähes. Et sarmist ei piisanud, otsustas Apollon neiu jõuga võtta. Suures hädas hüüdis Daphne appi emakest maad Gaiat, kelle preeestrinna ta oli. Ja Gaia aitas: ta muutis Daphne loorberipuuks: ,,...halvatuna tarduvad liikmed. Tema jalad juurduvad mulda, puukoor kammitseb tema valgeid reisi, oksad põimuvad ümber tema valgete käsivarte, tuul kiigutab käte vahel jõuetut, kel juusteks on lehtede sätendav haljus," kirjeldab rooma kirjanik Ovidius oma ,,Metamorfoosides" seda imepärast muundumist. Apollon oli lohutamatu armuvalust või ehk ka lihtsalt haavumisest. Ta punus endale loorberiokstest pärja ning kandis seda leina märgiks. Loorberipärg, millega tänini võitjaid pärjatakse on niisiis ka meenutus Apollo
· Harilik kastehein kasvab sagedamini kuivadel niitudel, ta on väetamata rohumaadel heaks heintaimeks. Harva kasvatatakse harilikku kasteheina isegi kultuurpõldudel. Rohkem jääb ta siiski metsloomade toiduks. · Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või lennukite maandumisplatsi. · Tihe kasvab kasteheinamuru seepärast, et tal on nii maapealsed kui ka maa-alused võsundid, mis kergesti juurduvad ja annavad nii alguse uuele taimele. Pilliroog · Pilliroog on meie suurim kõrreline. Kui vääntaimed välja arvata, siis võib teda isegi kõrgeimaks rohttaimeks pidada. Tavaliselt on suured pilliroopadrikud paari-kolme meetri kõrgused, kuid võib leida ka neljameetriseid "latte". · Pilliroog on levinud peaaegu kogu maailmas ja nii on tal ka palju huvitavaid kasutusalasid. Eestlasedki on teda ehitusmaterjalina kasutanud.
Teisiti on ühiskonna sotsiaalseid gruppe diferentseerinud ameeriklane Charles Horton Cooley (1864-1929). Tema järgi jaguneb ühiskond primaar- ja sekundaargruppideks. Primaargrupid on sotsiaalsed grupid, milles valitseb tihe kooselu ja koostöö. Siin on väga tugev "meie" tunnetus. Grupi eesmärgid on iga tema liikme eesmärgid. Esmagrupi e primaargrupi näide on perekond, laste mängugrupp, naabrite sõpruskond (too näide Kalju tänavast) Siin juurduvad tavad, kombed, väärtused, normid. Just siin omandatakse arusaam sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on soovitud, sallitud. Siin nähakse üksteist päevast päeva näost näkku ja ollakse väga tihedates suhetes. Cooley jaoks olid teised grupid esmasgruppidega võrreldes hoopiski tagasihoidlikumalt omavahel seotud, nad ei olnud nii selgelt grupina eristatavad, mistõttu ta hakkas neid nimetama teisesteks e sekundaargruppideks.
Põõsas on talvekindel. Marjad ümmargused ja suured, mille värv meenutab kalliskivi, millest ka sordi nimi. 'Polli Esmik'- vääriks hea kohaliku sordina senisest laiemat levikut. Tema üsna suured punased marjad on karvased ja ümmargused. Lehed hallikasrohelised ja laiusesse sirutavuvate hõlmadega. 'Rae I'- tumepunased ja siledad marjad on väikesevõitu, kuid väga maitsvad. Põõsas on talvekindel. Kahjuks on okstel tugevad ja pikad ogad. Allakaarduvad oksaladvad juurduvad kergesti ja see raskendab põõsaste hooldust. 'Russki'- sileda väliskestaga piklikud punased marjad on suured ja maitsvad. Põõsas on kergelt allapoole kaarduvate okstega ja väiksem kui teised sordid. Lehed on tugeva soonestusega ja sageli ümardunud alusega. 'Smena'- väikesed tumepunased siledad marjad ei haigestu kunagi jahukastesse. Okstel onväikesed ja üsna pehmed ogad. Põõsas on suur, talvekindel ja saagikas. Õhukesed lehed on sordiomaselt järsult ülespoole
,,Asi on paika pandud" on sidus metafooriga MÕISTMINE ON HAARAMINE "Mu pea ei võta seda". TUNDMATU ON ÜLAL ei ole sidus LÕPETATUD ON ÜLAL ,,Ma teen voodi üles". Kuigi oleks ootuspärane, et sobiksid kokku LÕPETATUD-TUTTAV ja LÕPETAMATA- TUNDMATU ei ole see nii, kuna kogemuslikud alused on erinevad. 5. Metafoor ja kultuuriline sidusus Kultuuri alusväärtusteks kujunevad sellised seisukohad, mis on sidusad selle kõige olulisemate mõistete metafoorse liigendusega. Väärtused juurduvad sügavale kultuuri ja need väärtused, mis on kultuuris olemas on kooskõlas ka metafooride süsteemiga. Kõikides kultuurides leiduvad orientatsioonid ülal-all, sees-väljas, aktiivne-passiivne, tsentraalne- perifeerne, kuid erineb see, missugust tähtsust nad omavad ja kuidas mingid mõisted on nende suundade suhtes paigutatud. Ameerika kultuuris võib leida mitmeid väärtusi, mis on sidusad ülal-all ruumimetafooridega, samas kui nende vastanditel selline sidusus puudub. Näiteks
istikute vahekauguseks osutunud masinkorjel 0,6-0,8 m ja käsitsi korjel 0,8-1,0 m. Musta sõstra masinkorjeistandikes istutatakse põõsad veelgi tihedamalt. Tugevakasvuliste sortide põõsaste vahekaugus jäetakse suurem kui nõrgakasvulistel sortidel. Istutamine Septembri teine pool ja oktoober, sest siis on mulla niiskusvarud suuremad, ilmad jahedamad, istikute kuivamise oht on väiksem ja niiske mulla korral ei ole istikuid pärast istutamist tarvis kasta. Sügisel istutatud põõsad juurduvad enamasti juba sügisel ja alustavad juba kevadel kasvamist. Kevadine istutus on eelistatud ainult raskema mullastikuga niiskematel aladel. Suured istandikud rajatakse istutusmasinatega. 6. Hooldustööd Niisutussüsteem Vajalik põuakartlikel pindadel. Sprinkler- ja tilkkastmissüsteem. Sprinklersüsteemi plussid: Odav rajada Kerge ja odav üleval pidada Saab kasutada õitsemisaegsete öökülmade kaitseks kõrge temperatuuri korral
ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. O'Neill äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega, milleks talle andsid materjali noorusseiklused. Järgnesid jõuliselt teatraalsed ekspressionistlikud draamad: ,,Keiser Jones" ja ,,Karvane ahv". Ekspressionistlikke võtteid kasutab O'Neill ka oma psühholoogilistes draamades, milles luubi alla võetakse keskklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. Tippteoste hulka kuulub ka O'Neilli viimane näidend, julmalt aus autobiograafiline perekonnadraama ,,Pikk päevatee kaob öösse". Ekspressionismi mõjusid leidub ka Thornton Wilderi loomingus. ,,Meie linnake" on autori sõnul ,,katse leida hindamatut väärtust igapäevase elu kõige väiksemates sündmustes". Jean Giraudoux võttis oma näidendite aine müütidest ja piiblilegendidest. Giraudoux
Kasutada saab seda nii teena kui hautisena. Hautist pannakse kompressina paistetanud kohtadele, et paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu. Kas tunnete aga valge ristiku ära, kui tal pole õisi küljes? Võib igaks juhuks meelde tuletada, et ta roomab alati. Ükski teine meie tavalistest niitude ristikutest ei rooma. See on valgele ristikule aga elulise tähtsusega, sest võimaldab taimel vegetatiivselt paljuneda. Rohked varreharud juurduvad sõlmekohtades ja tekibki uus taim. Niimoodi kiiresti paljunedes võib ristik isegi laisa talupidaja põlluumbrohuks saada. Valge ristik on pikkade, lamavate , sõlmedest juurduvate vartega, lühikese sammasjuurega 5-30 cm kõrgune alushein. Valge ristiku läbilöövus segudes on esimesel aastal väike, kuid soodsamates tingimustes levib ja püsib rohukamarates aastakümneid. Hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal
Väiksesse seemnesse mahub vähe toitaineid, mistõttu paljud seemed hukkuvad kas enne idanemist või siis idanemise ajal ebasoodsates tingimustes. Olenevalt taime loodusliku kasvukoha kliimast võivad mõned seemned vajada idanemiseks märja-kuiva tsükli läbimist või pinnase ühtlast niiskusesisaldust. (Teras, 2009:8-10) 4 Joonis 1. Näide seemnete kuju ja värvuse varieeruvusest Maasiseste juurevõsude või võrsikute abil, mis juurduvad maapinnaga kokku puutudes, paljunedes saadakse emataimega identseid järglasi. Mõned taimed kasvatavad ühe varre asemel mitu ning moodustavad puhmikuid, mis võivad sel viisil kasvada aastaid. Selline kasvukuju moodustub kui taim laieneb maapealsete või maa- aluste võsudega. Looduses levivad need taimed üksnes ümber puhmiku väljapoole kuni lõpuks puhmiku keskpaik sureb. (Bradley, 2008:11) 5 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE
.0,5m, n roomava kadaka sordid, jõhvikas Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n pukspuu, läiklehine mahoonia Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju Liaanid Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed, millistel on teistele taimedele kinnitumiseks erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng
täpikestega. Lehed noorelt karvaselt, hiljem ainult roodude juurest. Õitseb mais. Õied koondunud urbadeks. Vili (pählike) valmib augusti lõpuks. Võsundkontpuu (Cornus stolonifera) Sugukond: kontpuulised (Cornaceae) Looklevate võrsetega 2,44m kõrgune Väga levinud haljastuses, kuna talub lehtpõõsas. saastunud õhku. Kasvatatakse Maaga kokkupuutuvad oksad mitmeid vorme. juurduvad kergesti. Vanad oksad kollakas või pruunikaspunased, noored võrsed rohelised või kollased. Lehed pealt tume rohelised, alt valkjasrohelised, karvased. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab niiskemaid pinnaseid. Harilik toomingas (Prunus padus) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Hargneva võraga 1015m kõrgune Haljastuses levinud. Kuulub pinnast madal puu või kõrge põõsas. parandavate liikide hulka. Koor mustjashall
Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud (Laasi 1987). 2.2. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida
See kindlustab saagi saamise ka kehva talvitumise korral, kuna siis kannatavad vanemad istandikud. Vananenud istandikud (peale teist- kolmandat viljakandmist) juuritakse välja ja pannakse juurvilja alla, juurvilja alt vabanenud pinnale istutatakse uued maasikad Istutamine · Maasikaid istutatakse kevadel - mais ja suve teisel poolel -juulis-augustis. Hilineda istutamisega ei ole soovitav, kuna hiljem istutatud taimed satuvad palava ja kuiva ilma mõju alla, juurduvad halvasti ja arenevad edaspidi nõrgalt. Teist istutusperioodi peetakse paremaks kevadisest. Sel ajal on temperatuuri, mulla ja õhu niiskuse suhe juurdumiseks kõige parem. Õigeaegselt istutatud taimed jõuavad enne sügisesi külmasid hästi juurduda ja ka hästi areneda, mis soodustab head talvitumist. · Istutamiseks tuleks valida puhtasordiline istutusmaterjal, millel on vähemalt kolm hästi
Septembris ilmuvad uued lehed, mis võivad soodsates talveoludes elada kuni 8 kuud. Maasikataimed, mille lehestik talvitumisel säilib, arenevad kevadel jõudsamalt ja võivad anda 25- 30 % rohkem saaki kui hävinenud lehestikuga taimed. Joonis 2. Maasikaleht: 3.3 Võsundid Võsundid on roomavad varred, mis arenevad lehtede kaenlapungadest ja mille abil toimub maasika vegetatiivne paljundamine. Rõhtsad pikkade sõlmevahedega võsundite sõlmekohad juurduvad ja annavad alguse uuele isendile võsund ehk tütartaimele. Emataimest lähtuval pikal nööritaolisel 8 võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega. Pärast teise sõlmekoha tekkimist võsundi pikkuskasv seiskub ja võsundi tipus moodustub juurealgmetega lehekodarik. Puutudes kokku mullaga, hakkab lehekodarik juurduma. Joonis 3. Maasika paljunemine 3.4 Maasika õied
Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida. Kärpimist on soovitav teha peale õitsemist, kuid
vastavat rannalõiku pankrannaks. peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Selgita jooniste põhjal, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine ja miks. 26. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannaprotsessidele Nt laevad tekitavad laineid, Inimeste istutatud taimed mis juurduvad kergesti ning on seal tugipunktiks, 27. Nimeta rannikul tekkinud pinnavorme ja kirjelda neid rannabarr lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid maasäär- tekib lainetuse mõjul kui lained ei liigu otse ranna suunas, rannajoon muudab järsult suunda rannavall- rannajoonega lainetepoolt klibust, kruusast, liivast kujunenud settevallid rannaastangud- murrutuskulbid- tekib kui lained kulutavad rannaastangut
f f 2011 Hõbepael (Dichondra) -kard-hõbepael (D. argentea) Kasvukoht päikseline või varjuline. Moodustab tiheda pinnakatte, ronivad ja mööda maad juurduvad varred, kasvatatakse lehestiku pärast. Sobib amplisse või teiste taimede vahele (fooniks). Peenrasse pinnakattetaimena, täitva funktsiooniga. Joonis 7. Kard-hõbepael `Silver Falls' amplites (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/4/280x280x4223.jpg.pagespeed.ic.inXjU echDh.jpg;http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Dichondra_'Silver_Falls'_Pot _1600px.jpg )
Mine või,hambad risti, aga sa lähed läbi! ,,...Pajud on urvas juba" Jaan Kaplinski on kirjutanud: ,,Luige vaimne kallak elu poole on pigem taas analoogia ühele eluslooduse iseärasusele, sellele, et igasugune elu saab ola ainul ,,optimistlik", olulisel määral ikka suunatud kestmisele, loomisele ja taasloomisele." /---/ On see sinul veel meeles, ja igal,kes teisi hõikab, et aeg pole hää ega kuri, ta on nii nagu teed? See on kõigile teada, et sõnad juurduvad kõikjal. Põllu ees kummarda maani, ja hääde sõnade ees! ,,Meeldetuletus" 10 Luik kahtleb, kuid usub inimese sisse, tema headusesse, milles on ühtinud igavikuline ja ajalik. Õigus, elu on tõepoolest pikk ja kõik on siin oma teha. Kas kevad ongi see igavik? Suits, pori ja õhtueha. Kui see nii on, siis igavikku nüüd toovad meid kojatrepid. Sääl pandi just seemneid likku Ja kuivavad hernekepid.
suuremalt jaolt vaikiv ja mitteverbaalne, kuigi mõnikord tugevdatud formaalsemate õpetustega. · Organisatsiooni liikmed saavad seetõttu ainult osaliselt kirjeldada tõekspidamisi, millel baseerub nende kultuur, samal ajal kui selle allikad ja seletused võivad jääda ebaselgeks. · Tulemuseks on see, et strateegia võtab pigem üldiste perspektiivide kui konkreetsete positsioonide vormi. Need perspektiivid juurduvad kollektiivsetes kavatsustes (mis ei pruugi olla täpselt selgitatud) ja peegelduvad viisis, kuidas organisatsiooni ressursse või võimeid kaitstakse ja kasutatakse konkurentsieelise tagamiseks. Strateegia on seega tahtlik, ettekavatsetud, isegi kui teda ei ole täielikult teadvustatud. · Kultuur ja eriti ideoloogia ei julgusta strateegiliste muutuste tegemist, vaid pigem eksisteerivad strateegia põlistamist
kurjade vaimude eest. Vahemere köögis on rosmariin asendamatu. Kasvatamine Oma päritolu tõttu armastab sooja ja päikest. Eelistab huumusrikast, liivast ja hea veeläbilaskvusega pinnast. Paljundada saab seemnete ja pistikutega. Kuna rosmariin on külmaõrn, võib teda ka väga edukalt potis või pütis kasvatada. Põõsas talub kuivust paremini kui liigniiskust, muidu on ta vähenõudlik. Suvel lõigatud pistikud juurduvad kiiresti. Talvel tuleks potitaime hoida valges kohas +5-10 C ja kasta vähe. Kevadel on soovitatav oksad tagasi lõigata. Paljundamine - Paljundada saab seemnete ja pistikutega. Seemned vajavad idanemiseks vähemalt 20 soojakraadi ja 3-4 nädalat. Seemned külvata varakevadel ca 1 cm sügavusele. Suvel lõigatud pistikud juurduvad kiiresti. Saagi kogumine Lehti ja võrsetippe võib korjata kogu aasta läbi ning kasutada värskelt. Oksakesi võib ka kuivatada, nad säilitavad oma aroomi
Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 45 - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3
Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre
paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal. Sobib istutamiseks nii üksi kui rühmana. Hooldus isekülvil või levimisel Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida
Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema (Tartu Ülikool). Toominga seemnekest on niivõrd vastupidav, et see linnu soolestikus ei lagune ja väljub sealt tervena. Lindude abiga võivad noored toomingad tärgata emapuust kaugel. Vanade puude oksad painduvad sageli maha ja juurduvad. Pärast seda võib tüvi kasvõi murduda, ilma et puu sellest hukkuks. Lisaks annab toomingas hulgaliselt juure- ja kännuvõsusid ning on paljundatav pistokste ja pookimise teel. Raiesmikel ja noorendikel võib ta koos teiste kiire kasvuga puuliikidega moodustada peaaegu läbitungimatu tihniku, kus leiavad turvalise pesapaiga paljud linnud, sealhulgas ööbikud (Wikipedia). 2.5. Prunus Ploomipuu 2.5.1. Kirjeldus
Siberi kontpuud ei tohiks lõigata külma külmakraadidega. Siberi kontpuust ei õnnestu pügada väikesemõõdulist tihedat hekki ega mõnda muud kujundit oma pikkade lehesõlme vahede tõttu ei allu ta hästi kärpimisele. Seetõttu on siberi kontpuust pügatavad hekid ikka suured ja koreda koega. 5 Siberi kontpuu kaarjad, maa peal lamavad oksad juurduvad kergesti, moodustades niimoodi emapuhma ümber hulgaliselt uusi noori taimi. Vajadusel saab need tütaristikud oksa küljest lahti lõigata, välja kaevata ja uude kohta istutada. (Kodu & Aed, nov. 2007) Paljundamiseks on soovitatav lõigata ka pistik kevadel, millelt eemaldada õied ja alumised lehed ning torgata seejärel turba ja liiva segusse juurduma. Kontpuu istutatakse kevadel kobestatud ning kompostiga rikastatud pinnasesse. Neid tuleb kasta
veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga. Kui taimedel paiknevad lehed mitmes oleluskeskkonnas, esineb ka heterofüllia (?), seemned ja viljad levivad vee abil, ujuvad hästi ja pikaajaline veesolek ei kahjusta neid (vesipähkel, kookospähkel). Üleminekuks veetaimedelt maismaataimedele on helofüüdid. Need juurduvad vees, kuid suurem osa lehestikust on veest väljas. Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG Olenevalt vee troofsusest e toitainesisaldusest, mis määrab hapnikureziimi ja seega elustiku, eristatakse mageveekogude hulgas: Vähetoitelised
kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed Impatiens noli- läikima. tangere õrn lemmalts IPOMOEA – PEREKOND LEHTERTAPP/ILUBATAAT • Lehtertappude õied on lühiealised, kestavad enamasti vaid ühe päevaTaim on puhmikutaoline, roomavate vartega, väädid hoiduvad maadligi ja moodustavad tiheda sasipuntra. Väädid juurduvad sõlmekohtadelt, kuhu peagi moodustuvad mugulad. Olenevalt sordist võivad lehed olla ümarad, südajad, terved kuni sõrmjalt lõhistunud. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva. LEUCOPHYTA BROWNII - PADIPÕÕSAS • Huvitava halli võraga. Noored võrsed, harud ja lehed on hallid hõbevalgete karvadega. Peened harud põimuvad üksteisega. Muld vett läbilaskev, pigem kuivemapoolsem . Sobib hästi kokku erinevate
mõttes hea). Moraalsete väärtuste ülimuslikkus, kui tahame olla moraalsed.Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil, olla teatud tüüpi inimesed. 17. Mis seos on väärtustel ja moraalil ? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel ? Väärtused on moraali vallas kesksed. Väärtustest võib tuletada printsiibid, mis võivad saada tegevust juhtivateks väärtuste "kehastajateks". Väärtused juurduvad kultuurilistes konstruktides ning nad on aluseks moraaliprintsiipidele, millel põhineb moraaliarutlus. Moraali ettekirjutused puudutavad norme, mis põhinevad väärtustel. Normatiivsed standardid ja käitumist juhtivad normatiivsed reeglid kaitsevad teatud väärtusi. 18. Nimetage moraalseid väärtusi. Vabadus,tarkus, heatahtlikkus, armastus, sõprus,ausus, õnn, privaatsus.Julgus, Usaldusväärsus,Ausus,Lojaalsus,Tolerantsus. Platoni järgi veel ka mehisus,vaprus,mõistlikkus nt. 19
Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a
Õiguse allikate põhiliigid: 1) tavaõiguse normid; 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõigus; 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). Leping on üldjuhul vabatahtlik kokkulepe kahe või enama poole vahel. Õigusteadlaste arvamused on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse nt pretsedentide rakendamise praktikas, misläbi need ka ise juurduvad. Põhineb profesionaalsuse tunnetatud autoriteedil. Kanooniline õigus koondab endas usudogmasid, lähtub sotsiaalsest normist teadvuse tasandil. Õigusaktide liigid: Tunnuse alusel: a) üldaktid (normatiivaktid); b) üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena aluseks, millise primaarse või sekundaarse riigiorgani poolt antud: 1) seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislaktiivaktid; 2) täidesaatva riigivõimu õigusaktid e haldusaktid e eksekutiivaktid;
* Pähkelvili. Levimise soodustamiseks on tekkinud viljadele tiivataolised lisemed või konksjad jätked. Eriti täiuslik levimisviis on Kesk-Aasia kõrbepõõsal kalligooniumil. Selle ümmargused viljad on rohkete tiivuliste või peeneharuliste jätketega, mis soodustavad vilja veeremist üle liiva. Piisab nõrgast tuulest, et panna see õhuline kerake hüpeldes liikuma. Võrkjad jätked lasevad liiva läbi ja väldivad mattumist kohtades, kus luited on liikuvad. Nad on kergesti juurduvad, mistõttu kasutatakse neid taimi liivade kinnistamiseks. Õied sageli suurtes õisikutes. * Rabarber (lopsakas), konnatatar (väänduv), roomavaid (linnurohi); nende seas on nii kuivade põldude kui ka kalda- ja veetaimi. Pisike pung-kirburohi on klimaatiliselt kõige ,,visamaid" taimeliike, ta levib nii Arktikas kui ka Kesk-Aasia kõrgmäestike lumepiiril. * Orgaaniliste hapete tõttu kasutatakse mõningaid tataralisi toiduks (hinnatud on eriti
annaabi.ee 
