Kõrrelised (1)

Kõrrelised
­ KALLE TARK
­ 10B
Kõrrelised
· Üheidu lehelised
· Silindrikujulised varred
· Õied hüpogeensed ning ilmetud
· Tuultolmlejad
· Välisehituselt sarnased lõikheinalistega
· Seest tühi
· Tolmukad hästi näha
· Emakas karvase kaelaga
speltanisu
­ Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda
nisu perekonda kuuluv teravili.
­ Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu
(Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest
unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt
vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud
tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab
pähklit.
orashein
­ Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe,
tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk.
Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest
kasutatakse temast sinakas- või
vabanemiseks hallikasrohelistest
mitmesuguseid mürke. kaherealiselt asetunud
­ Orasheina hävitamise teeb pähikutest.
raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist
paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada
varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on
püstine ning me ei näe
temas "karvakesi", mida
kõrreliste puhul
Tähkjas kukehirss
­ Üheaastane kõrreline umbrohi. Eelistab huumus- ja
toitaineterikkaid muldi. Esineb põldudel, aedades,
raudteedel. Haruldane. Taim 30...90 cm kõrge. Varred
harunenud. Lehed 6...15 mm laiad, karedad. Õisik ­ tähk-
jate harudega pööris. Õitseb juulist septembrini. Üks taim
annab 200...1000 seemet, mis idanevad kuni 14 cm
sügavusel mullas. Seemned säilivad mullas eluvõime-
listena 8...13 aastat.
­ TÕRJE:
­ Üheiduleheliste umbrohtude tõrjeks mõel-dud herbitsiidide
mõjule allub hästi. Parim mõju saavutatakse herbitsiidide
pritsimisel kuni umbrohtude 4 pärislehe staadiumis.
Lõhnav maarjahein
­ Maarjahein on üks eestlaste hulgas ­ tuntumaid
T ja armastatumaid
kõrrelisi. Maarjaheinaga on seotud palju häid uskumusi, kuigi
vahel võib ka tema muutuda lihtsaks umbrohuks. Veidi mürgine
ja kui loomad teda palju söövad, siis võivad nad mürgistuse
saada. Maarjaheina mürk mõjub hingamisele ja südametööle,
kahjustab vereringet.
­ Kõik maarjaheina head ja halvad omadused on tegelikult tingitud
peamiselt ühest temas leiduvast ainest. Selleks aineks on
kumariin, mis annab maarjaheinale iseloomuliku tugeva lõhna.
Kuid seesama kumariin on ka mürk, mis mõjub nii meile endile
kui ka meie neljajalgsetele sõpradele.
­ Tal arvati olevat mingi eriline nõiavägi. Sellest on tekkinud ka
nimed "elupääd" ja "õnnehain". Üks võimalus õnne
ennustamiseks oli see, et maarjaheina kõrred pandi ahju leiva
sisse. Kui kõrred kõrbesid, siis oli karta surma, kui ei, siis oli
eluks õnne. Maarjaheinal pidi olema imevõimu varanduste
leidmiseks, linnukeelte mõistmiseks ja lukus uste avamiseks.
Harilik kamaras
· Niiskematel karjamaadel-niitudel on ta mõnikord lausa massiliselt kasvav
taim. Seejuures paistab ta eriti hästi silma pärast seda, kui kari on juba
mõnda aega rohtu närinud ­ kamarast kariloomad värskelt peaaegu üldse
ei söö. taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses
sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses
lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem
asi toit ole. kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda.
Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed
maha niita.taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi
punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi
kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest
muide osa kuuluvad õite juurte. Ka õied ise on tumepunased. Samuti võib
koheselt märgata taime korrapärasust: kamarase õied on pikkades
ühekülgsetes kobarates ja lehed asetsevad varrel vastamisi.
Aas-rebasesaba
· Rebasesaba kasvab looduslikes kasvukohtades,
kasvatatakse ka kultuurpõldudel.Aas-
rebasesaba eelistab niiskemaid niitusid. Kuid
peale niiskuse vajab see taim veel head mulda,
kus oleks rikkalikult toitaineid.
· Rebasesaba ilusaid õisikuid võime teeservadel
ja niitudel kohata juba mai lõpus ja juuni
alguses. Moodustabkorrapärase rullikujulise
tähisõisiku.Õisik muutub tipu suunas
aegamööda peenemaks.
Harilik kastehein
· Kasteheinadel on pähikud on üheõielised. Tema pähikud on
imepisikesed ning asuvad pikkadel peenikestel raagudel.
· Hariliku kasteheina õisiku harud on üksteise suhtes sageli päris
täisnurga all. Need ei ligistu üksteisele ka viljade valmimisel,
viljadeks on terised.
· Hariliku kasteheina vars ja õisikuharudki on juuspeened.
· Harilik kastehein kasvab sagedamini kuivadel niitudel, ta on
väetamata rohumaadel heaks heintaimeks. Harva kasvatatakse
harilikku kasteheina isegi kultuurpõldudel. Rohkem jääb ta siiski
metsloomade toiduks.
· Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava
tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või
lennukite maandumisplatsi.
· Tihe kasvab kasteheinamuru seepärast, et tal on nii maapealsed kui
ka maa-alused võsundid, mis kergesti juurduvad ja annavad nii
alguse uuele taimele.
Pilliroog
· Pilliroog on meie suurim kõrreline. Kui vääntaimed välja arvata, siis võib teda isegi kõrgeimaks
rohttaimeks pidada. Tavaliselt on suured pilliroopadrikud paari-kolme meetri kõrgused, kuid
võib leida ka neljameetriseid "latte".
· Pilliroog on levinud peaaegu kogu maailmas ja nii on tal ka palju huvitavaid kasutusalasid.
Eestlasedki on teda ehitusmaterjalina kasutanud.
· Pilliroomattide külge on hea põimida ilusaid lilli või rahvalikke tärne ja nii saame kauni
seinavaiba. Pillimeistrid on pilliroo õõnsatest sõlmevahedest teinud ilusaid "roopille", kuid ka
torupilli pulgad on sageli pilliroost tehtud. Pilliroog on tooraineks isegi tööstusele. Temast
valmistatakse paberit ja ehitusplaate.
· Tema suur kasv ja tugevate sõlmedega suvel hallikasrohelised, hiljem aga õlgkollased varred on
nii iseloomulikud. Võimsam kui ühelgi teisel meie kõrrelisel, on ka pilliroo õisik. Ta on väga
tihe ja mitmekümne sentimeetri pikkune.talvepoole võivad nad valgeid totusid ajama hakataSeda
teevad pillirooõied ka looduses. Tegelikult on need totud tuule abil laiali lendavad pähikute
libled. pilliroog paljuneb eelkõige vegetatiivsel teel.Selleks on tal maa sees pikk sageli mitme
meetri pikkune ja mitme sentimeetri jämedune risoom, mis võib sõlmekohtadel juurduda ja
kasvatada uue maapealse võsu. Eesti suurimad pillirooväljad on Matsalu lahes, kus asub
looduskaitseala. Roostikus elavad väga paljud linnuliigid, kuid pilliroogu kasutavad pesa
ehitamisel ka näiteks koprad ja ondatrad.Ehkki pilliroogu tavaliselt tuntakse, võib ta vahel segi
minna päiderooga, eriti kui neil taimedel pole veel õisikuid ilmunud
Suur robirohi
viljade valmides muutub neid ümbritsev õietupp põietaoliselt suureks
ja kuivab ära. Kui sellisele põiele kasvõi veidi vastu minna, siis on
kohe kuulda krõbinat. Kuna valminud seemned on oma kodus
lahtiselt, suure robirohu kollane õis on tavaliselt umbes paari
sentimeetri pikkunesuure robirohu krooni putkeosa on enam või
vähem kõverdunudEhkki mõnel pool on suurt robirohtu kasutatud ka
nii loomade kui inimeste arstimiseks peame teda siiski pidama
ebameeldivaks taimeks. Nimelt kasvab ta sageli karja- või
heinamaadel, kus ta on üpris väärtusetu taim. Mõned kariloomad teda
küll söövad, kuid värskena võib ta kahjuks isegi mürgistusi
põhjustada. Peale selle ei ole ta kuigi kasulik ka aasade kõrrelistele,
sest robirohud on poolparasiidid. Nad kinnituvad oma tagasihoidlike
juurtega mitmesuguste kõrreliste juurtele ja ammutavad neist
toitaineid. Seega nõrgeneb kasulike söödakõrreliste kasv. Robirohud
on üheaastased taimed ja seetõttu saab nende vastu võidelda taimede
hävitamisega enne seemnete valmimist. Selleks tuleb nad kas maha
niita või lasta kariloomadel ära süüa
Harilik käbihein
Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised.
Tupp roheline või punakas, alusel karvane. Kroon violetne, harvem
valge, sinakas või roosa, kahehuuleline, kuni 1,4 cm pikk. Õied asuvad
sagedamini tipmistes, harvem külgmistes munajates või peajates
õisikutes, need moodustavad ebamännaseid, mis on omakorda liitunud
tähaks. Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti. Õitseb (maist) juunist
septembrini.
Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda käbihein.
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Päris-, soo-, ranna- ja looniitudel, karjamaadel, elamute ümbruses, salu-
ja laanemetsas, teeservadel ja rohtunud teedel.
Kasutatud rahvameditsiinis kuristamiseks valuliku kurgu korral ja
haavade ravitsemiseks, kuid ka kuutõbiste ravimiseks ja mõningate
nahahaiguste korral. Karja- ja heinamaadel madala söödaväärtusega
umbrohi.
Kaitse all olevad:
1. Kategooria:
Mägi-Kadakkaer
Sile Kardhein
Lääne-Sõlmhein
Alpi Litterhein
Siberi Koldkaer
2.Kategooria
Rand-Soodahein
Pehme Mesihein
Juurduv Kõrkjas
3.Kategooria
Madal Kadakkaer
Rand-Orashein
Mets-Aruhein
Sale Haguhein
4.Kategooria
Pruun Lõikhein
Põld-Härghein
Värvi-Paskhein