Marjakultuuride kasvatamine (0)

1 Hindamata

Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine

Masinad ( sobivus antud tehnoloogiasse)

Tehnilised lahendused ???

Külvi rajamine
Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid , kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte , siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga . Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m.
Alternatiiv : Kui reavahes kasutatakse multši või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki. Käsitsi korjatavate istandike eluiga on pikem, ent kui põõsaste vahekaugus on liiga väike, muutuvad vanemad istandikud ülemäära tihedaks, valgusolud halvenevad ning see omakorda loob soodsamad tingimused haiguste ja kahjurite levikuks. Eestis on sobivaks istikute vahekauguseks osutunud masinkorjel 0,6-0,8 m ja käsitsi korjel 0,8-1,0 m. Musta sõstra masinkorjeistandikes istutatakse põõsad veelgi tihedamalt. Tugevakasvuliste sortide põõsaste vahekaugus jäetakse suurem kui nõrgakasvulistel sortidel.
Istutamine
Septembri teine pool ja oktoober, sest siis on mulla niiskusvarud suuremad, ilmad jahedamad, istikute kuivamise oht on väiksem ja niiske mulla korral ei ole istikuid pärast istutamist tarvis kasta. Sügisel istutatud põõsad juurduvad enamasti juba sügisel ja alustavad juba kevadel kasvamist. Kevadine istutus on eelistatud ainult raskema mullastikuga niiskematel aladel. Suured istandikud rajatakse istutusmasinatega.

Hooldustööd
Niisutussüsteem
Vajalik põuakartlikel pindadel. Sprinkler- ja tilkkastmissüsteem.
Sprinklersüsteemi plussid:

Odav rajada
Kerge ja odav üleval pidada
Saab kasutada õitsemisaegsete öökülmade kaitseks kõrge temperatuuri korral võimaldab lehestikku ja vilju jahutada
Võimaldab puhastada lehestiku ja viljad tolmust

Negatiivsed küljed:

Suur veekulu , sest kastetakse ka reavahesid, suurenevad umbrohud
Kuna lehestik kastmisel märgub, siis suureneb seenhaiguste oht

Tilkkastmissüsteemi plussid:

Kastetakse ainult vajalikke piirkondi
Veekulu on väiksem
Väheneb haiguste oht, sest lehestik jääb kuivaks
Koos kastmisega saab anda ka väetisi

Negatiivsed küljed:

Ülalpidamine on kallis, selleks on vaja filtreid ja kvaliteetset vett

Normaalseks arenguks peaks olema mulla niiskusesisaldus 70-80% mulla väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha.
Kultiveerimine
Alustatatakse kevadel, suvel tehakse seda 3-5 korda vastavalt vajadusele. Haritakse 5-10 cm sügavuselt.
Kui reavahed hoitakse murukamaras, siis sobivad murutaimed on valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein jt. Reavahet niidetakse suve jooksul 3-4 korda. Rohukamara eelised:

Vihmasel perioodil viljad ei määrdu
Masinkorjel kannab murukamar masinaid paremini kui mullapinnas
Käsitsi korjel on murukamarall parem liikuda kui mullal
Mulla struktuur säilib

Puudused:

Konkurents mullaniiskuse ja –toitainete pärast rohukamara taimestiku ja sõstrapõõsaste vahel
Kulutused sobiva niiduki muretsemiseks
Rohukamar kipub levima põõsareale
Rohukamar võib olla soodsaks keskkonnaks sõstra haigustele ja kahjuritele

Üldiselt võiks noores istandikus hoida reavahed kultiveerimisega mustad, nii läheb kogu mullas olev toitaine- ja niiskusvaru põõsaste kasvuks.
Põõsaaluste kobestamine
Frees
Põõsaste lõikamine
Vajavad iga-aastast lõikamist, eriliigid vajavad erinevat lõikamist. Eestis lõigatakse sõstrapõõsa oksi peamiselt käsitsi. 50 cm aiakääridega, lõigatakse välja maapinnani, tüügast jätmata. Alternatiiv: masinlõikus nt Soomes ja teistes Põhjamaades . Saab lõigata lamanduvaid ja põõsast väljaulatuvaid oksi, kuid masin ei suuda ise otsustada, milliseid oksi on vaja lõigata. Soomes on saadud häid tulemusi sellega, kui oksi on lõigatud masinaga igal sügisel ja käsitsi iga kolme aasta tagant.
Lõigatakse sügisest kuni pungade puhkemiseni kevadel. Haigustekitajate ja kahjurite hävitamise seisukohalt on õigem põõsaid lõigata sügisel. Võib teha ka kahes osas, põhilõikus sügisel ning korrigeeriva lõikuse kevadel. Kohe pärast põõsaste istutamist lõigatakse ära kahjustada saanud oksad , põhoksi kärbitakse kuni 1/4 võrra nende pikkusest. Kui põõsad on tugevasti kannatada saanud, siis kärbitakse oksi kuni 1/3 võrra. Üheaastaste istikute tagasilõikuse võib jätta ka talvisele ajale, kasutades sealjuures taandusniidukit. (B275 Same OÜ) Musta sõstra põõsad hakkavad arvestatavat saaki kandma kolmandal kasvuaastal. Kui põõsal on 8-12 hästi arenenud põhioksa, siis on sõstra kujundamine lõppenud.
Saagikande periood
Kõige rikkalikumalt kannavad saaki noored, kolme kuni nelja aastased oksad. Alates neljandst aastast musta sõstra juurekasvud lühenevad, saagikus ning kvaliteet halvenevad. Seepärast tuleb viieasstased ja vanemad oksad asendada uutega.
PÕÕSASTE LÕIKUS VILJAKANDEPERIOODIL
Harvendus- ja noorenduslõikus. Maksimaalse saagikuse tagab see, kui saagikandeperioodil on mustsõstral sobivas vahekorras erineva vanusega oksi. Latvu kärbitakse ainult siis, kui neid on kahjustanud kahjurid , haigused või külm.
Noorenduslõikus
Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani maha. 2-3 aasta pärast hakatakse vanu põhioksi eemaldama.
Lausnoorendamine
Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Sobiv lõikuskõrgus on 20 cm. Tehakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Põõsaridasid väetatakse korralikult ja mullatakse vähemalt 10-20 cm kõrguselt. Pärast lõikust tekib põõsa kohta rohkesti 15-20 tugevaid juurmisi võrseid, millets 8-10 hea asetusega võrset, ülejäänud lõigatakse maapinnani tagasi. Kui põõsastike saagikus hakkab uuesti langema , siis istandik likvideeritakse. Tehakse taandusniidukiga, purustab ka lõigatud oksi.

Väetamine
Kui on rajatud viljakale mullale, siis ei vaja esimesel kolmel aastal lisaväetamist. Kehvemale mullale tuleb anda lämmastikku 20-30 kg/ha, esimese mullaharimise alla. Leheanalüüsid, mullaanalüüsid.
Lämmastikväetised:

Ammooniumnitraat (N=34%)
Ammooniumsulfaat (N=21%)
Karbamiid (N=46%)
Kompleksväetis YaraMila Cropcare 6-12-24 (N:P:K= 6:5:20)

Soovitav on vältida kloori sisaldavaid väetisi. Saab väetada ka lehtede kaudu ja tilkkastmissüsteemi abil. Kastmisväetisena kui ka lehe kaudu väetamiseks sobivad hästi vees lahustuvad kompleksväetised, näiteks Ferticare Hydro 6-14-30, Ferticare Kombi 2 18-11-25- Vajalikud mikroelemendid on: B, Cu, Mn, Zn, Mo, Co, Fe. Kui sõstrale anda enne istandiku rajamist sõnnikut, siis mikroelementide puudust ei teki. Kui esineb mingi mikroelemendi puudus, siis on väikeste koguste tõttu ned kõige lihtsam anda lehe kaudu, kuid kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%.
Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat . Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi manustada pilves ilmaga või õhtutundidel. Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada.
Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised : Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultši kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow ’, Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust. Kaltsiumipuuduse korral tuleks kasutada puutuhka või lupja.
Tabel 6 lk 42

Taimekaitsetööd – mehaaniline + keemiline
Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus , põõsaste harvendus- ja noorenduslõikus, kasulikele röövputukatele elupaikade loomine)
Reavahed võib korras hoida herbitsiidiga. Kui kahjustajaid on palju, siis on vajalik otsene tõrje. Karusmarja jahukasre vastu saab külvata talvel või varakevadel põõsastele puutuhka, pritsida põõsaid kevadel kaltsineeritud sooda või lahjendatud virtsaga. Sõstra-klaastiiva ja sõstra-nõvakoi kahjustuse korral tuleb kahjustatud oksad põõsastest välja lõigata. Neid tuleb õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja lõigata ja põletada. Lisaks võib pritsida istandikku enne pungade puhkemist NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab põõsase pritsimine tugeva veejoaga .
Umbrohtumuse vähendamine
Kõplamine või herbitsiidi kasutamine. Goltrix – üheaastaste umbrohtude tõrjeks, orasheina ja teiste kõrreliste tõrjeks Agil. Preparaat toimib lehe kaudu, istandikku töödeldakse, kui orashein on 4-6 lehe staadiumis või 20-40 cm kõrgune. Enne ega pärast töötlemist ei tohi 2-3 nädalaa jooksul mulda harida. Taimestik hävib 2-3 nädala jooksul. Üldhävitava toimega herbitsiididest kasutatakse musta sõstra istandikes umbrohutõrjeks

Koristus

Sorteerimine

Hoiustamine

Masintehnoloogiale agronoomiline hinnang

Masingruppide iseloomustus: jõudlus, optimaalne võimsuse vajadus; tehnoloogilised seadistamisvõimalused, plussid, miinused, agronoomiline hinnang.

Analüüs, süntees + näited

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisugirl Õppematerjali autor

Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse.

sõstrad marjakultuurid kasvatamine Marjakultuuride kasvatamine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu

Ilutaimede kasutamine

doc

Ilutaimede ja -põõsaste lõikamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikk

Ilutaimede kasutamine

doc

Mustika istanduse rajamine

Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini. Kännasmustika viljad on seest heledad, valkjad, kuid küülikusilm-mustika marjad on rohelised. Taimed on soojalembesed ning seetõttu selle liigi sortide kasvatamine Eestis kõne alla ei tule. Sordid- kontrollida, millised on soovitussortimendis, vajadusel lisada juurde. ´Hele´ – Viljad tumesinised, kuid vahakirme muudab pinna helesiniseks, meeldiva maitsega. Taim kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maad ligi hoidev), saagikas. Soome oludes vastupidav talvele, haigustele ja kahjuritele. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. ´Northblue´ – Soovitussort

Põllumajandus

doc

Mustikate kasvatamine

teha. Töös tutvustan erinevate mustikataimede sorte, mida soovitatakse Eestis kasvata. Samuti saab ülevaate taime kasvutingimuste kohta. Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2 Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis

Põllumajandus

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.................................................................................................................................71 KIRSIPUU......................................................................................................................................72 Iseloomustus..............................................................

Ilutaimede kasutamine

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

(Kask 2007) Hapu kirsipuu (Prunus cerasus, sün. Cerasus vulgaris) on tekkelt magusa kirsipuu ja stepp-kirsipuu (P. Fruticosa) hübriid, mis pärineb Ida-Euroopa ja Lääne-Aasia piirialalt. Talle on iseloomulik juurevõsude moodustamine, mistõttu on vanades taluaedades palju kirsivõsa. (Kask 2007) Hapu kirsipuu kasvatamise alguse kohta andmed puuduvad. Arvata võib, et see toimus umbes samal ajal magusa kirsipuuga. Viimasega võrreldes on ta mõnevõrra külmataluvam, tänu millele tema kasvatamine ulatub kaugele põhja poole. (Kask 2007) 2.3.2. Hooldus Kirsse nagu ka ploome ja muid luuviljalisi võib lõigata suvel. Luuviljalistel liiguvad kevadel mahlad võrreldes õunapuuga palju intensiivsemalt. Kirsipuu mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on see lõikuse suhtes pirtsakam. Selle lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel

Ilutaimede kasutamine

162

odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine

Rohkem sarnaseid