HÜDROSFÄÄR- kordamine (0)

HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid:  Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest 
ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse 
voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef-  valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, 
valgla taimkate, muld, maakasutus  2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- 
kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase  tohutult kiiresti, sest 
jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui 
need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on 
aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi 
tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi-  Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus 
(hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? 
Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on 
looklev


6. Mida on skeemil tähtedega märgitud kohas kujutatud? Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad 
ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent 
setet suudmesse, need kuhjuvad järjest ning jõgi peab muutma suunda. See 
kordub mitu korda ning tulemuseks on lehtrikujuline moodustis jõe 
alamjooksul. Millistel Eesti suurematel jõgedel neid esineb ? Eestis on deltad Emajõel ja Kasari jõel ning soote 7. Selgita, miks tekib suurvesi erinevatel jõgedel erineval ajal. Too  näiteid. Suurvesi tekib erineval ajal, sest see oleneb kõik mis piirkonnas või kliimavöötmes 
jõgi on. Suurvesi algab nt mäestikes? kus lumi sulab varem  8. Millistes maailma piirkondades on läbi aegade olnud kõige enam  üleujutuste ohvreid ja miks? Kõige rohkem on üleujutusi olnud kuskil India pool, sest seal on tugevad 
(merehoovused)?, mis toovad kaasa palju sademeid 9. Kus on vooluvee tegevus märgatavam? Põhjenda!
a. kuivadel aladel või niisketes piirkondades? kuivadeeeel, sest viisketes  piirkondades on juba pinnad niiskust täis ja küllastunud. Kuivadel aga võib 
vesi kulutada murenevat või kuiva pinnast äkki. b. tasastel aladel või mägistes piirkondades? Kindlasti mägedes, kus jõevool on  tugevam ning jõesäng ja kaldad on järsud. Seal suudab vee kulutus suuremat
kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe  vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb
b. liustikud - vooluhulk suureneb
c. põhjavesi - ……………………..
d. sulavesi- vooluhulk suureneb


Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel 
lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises 
peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on 
järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud 
vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11.  Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: 
toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine.  1.Jenissei-  Toitub  kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. 
Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) 
on talvel. Veetaseme kõikumine on  suur. 2. Reini jõgi veetase liigub väga vähe, suurvesi on suvel, mida põhjustab liustike 
sulamine. Reini veetaseme kõikumine on väike erinevalt  jeniseist Kuna Reinil pole 
talvel  nii külm et see oleks jääs. mereline kliima mõjutab, kus aastaringi on 
vihmavesi ehk siis ta saab toituda vihmaveest, põhjaveest ja suvel liustikest


erinevalt Jeniseist ja siis ka volgast, mis on sügaval parasvöötme mandrilises kliima 
kus siis talvel on nii külm et seal pole midagi, ainult  põhjavee toitumine on talvel 
seetõttu, veetaseme tõusu põhjustab kevadel lume sulamine 3.Ganges- suurvesi on suvelõpus ja sügisel, seda põhjustab mägedes olev 
liustik(Himaalaja liustike sulamine) aga põhipõhjus on Kagu- Aasias on 
mussoonvihmad.  4. Kongo- ekvaatortil, veekõikumine väike, suur vett madal vett ei saa välja tuua, 
sest seal on ühtlane temperatuur, asub ekv., püsiv madalrõhuala, kogu aeg sajab. 
Toituda saab ta vihmaveest ja põhjaveest 5. Niilus- Suurvesi on suve lõpus ja sügisel, seda põhjustavad vihmad???, mis 
algavad augustis.Suurim äravool on suve lõpus ja sügisel. Veetaseme kõikumine on 
suur 6. Volga- Toitub kevadel- suve  suurest veest, mis algab märtsis. Seda põhjustab jää
ja lume sulamine. Suurim äravool on kevad-suvi. Madalvesi on sügisel ja talvel. 
Veetaseme kõikumine on suur. 12. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja 
kuhjava tegevuse vahel No mida suurem lang seda kiirem on jõe voolukiirus ning mida kiirem vool seda 
rohkem ta kulutab pinnast, kannab kaasa suuri setteid nt kive  13. Millest oleneb jõe lang ja millele mõjub jõe lang otseselt? Jõe lang sõltub pinnamoest. Ülemjooksul on vee vool kiire, jõgi kulutab oma põhja, 
tekib sälkorg, keskjooksul hakkab jõgi kulutama oma kaldaid, jõgi hakkab looklema, 
tekib moldorg/lammorg, suudmes siis kui setteid on palju võib siis tekkida delta, 
sest jõearu ummistub ja hakkab otsima erinevaid aru jõgesid, aga alati ei teki. 14. Lünktekst Ülemjooksul on jõgi tavaliselt kiire vooluline ja ta suudab kaasa kanda suuri  kive. 
Ülemjooksul kulutab jõgi peamiselt oma põhja ja seetõttu kujuneb jõgedel järskude 
veerudega org (sälkorg). Keskjooksul on jõe vool aeglasem. kui ülemjooksul. Jõgi 
kannab edasi väiksemaid kive. Jõeorg muutub järjest  laiemaks, sest voolav vesi 
kulutab rohkem kaldaid. Jõel kujuneb lamm.org. Alamjooksul on jõgi aeglase 
vooluga. Ülalt poolt kaasatoodud murendmaterjal settib suudmes.  Jõesäng 
ummistub ja jõgi madaldub. Jõe poolt kaasa toodud setetest tekib uhtmadalik ehk 
delta. 15. Millistes looduslikes tingimustes tekib delta, millistes estuaar? Delta tekib siis, kui jõe voolukiirus on väike nii et ta kannab peent setet ja kuhjab 
seda suudmesse, ust jõgi lõpuks enam läbi ei saa Estuaar on lehtersuue ehk siis nendel rannikutel, kus on hästi tugev tõus ja mõõn, 
siis seal tõusulaine viib setted minema ja siis jääb  sellest deltas alles uputatud 
lehtersuue. nt Amazonases on selline uputatud lehtersuue ja ka abil on selline 
uputatud lehtersuue.


16. Miks on üleujutusi rohkem kesk- ja alamjooksul, aga mitte 
ülemjooksul? Üleujutusi on rohkem kesk- ja alamjooksul, kuna seal on tasasem maapind Kesk- ja alamjooksul on juba aeglasem see jõevool, maapind läheb aeglasemaks, 
tasasemaks, vesi ei saa siis ära voolata, samal ajal võib juhtuda ka see, et 
ülemjooksul tulvab vett peale ja nt alamjooks on veel jääs 17. Miks on suurtel Siberi jõgedel (Ob, Jenissei, Leena) kevaditi 
alamjooksul katastroofiliste tagajärgedega üleujutused? Seal on katastroofilised üleujutused, sest kõik lumest sulanud vesi liigub aeglaselt 
ära, ülevalt tulvab peale, lisajõgedest tuleb juurde ja alt ei sula jää ära. 18. Suure valglaga, aasta ringi veerikas jõgi toitub nii sademete kui ka 
liustike sulaveest. Ülemjooksul suure languga, alamjooksul aeglase 
vooluga tasandikujõgi. 100 km enne suubumist merre on rajatud tamm ja 
selle taha on tekkinud veehoidla. Selgita, kuidas mõjutavad setete teket ja liikumist jõe erinevates lõikudes 
järgmised tegurid: 1. metsaga kaetud järsk jõe kallas – no
2. jõe lammile rajatud suured põldude alad –
3. tamm– 19. Kuidas mõjutab tamm veetaseme kõikumist? Tasakaalustab seda et niiskel aastaajal koguneb sinna vett ja kuival aasta ajal saab 
sealt vett kasutada, aita ära hoida üleujutusi 20. Selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel  Kujundab reljeefi-erosioon ehk kulutav tegevus. Tekivad jõeorud,   joad, 
jõgede soodid, jne.  Transpordib setteid ehk tahke materjali ärakanne. Selle tagajärjel jõeorud 
süvenevad, settimise kohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad.  Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Selle tagajärjel tekivad tasandikud ja 
deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel 
oma sängi. 21. Selgita lammi ja settetasandiku tekkimist  Lamm on  jõe poolt mahajäetud osa. Need kujunevad jõgede alamjooksul.  settetasandiku tekkeks on vajalik rohke setete juurdevool?? 22. Kuidas tekib soot? Soot on jõest eraldunud vana looge, mis tekib siis nt kui jõgi kulutab neid kurve või 
leiab otsema tee ning vana looge e soot eraldub jõest, sest tal ei ole sinna enam 
asja. 23. Kus on kiire ja kus on aeglane veevool? Kus kulutab jõgi kallast ja kuhu
materjali maha jätab? Kus tekib soot ehk vanajärv? kurvides on kiire, jõgi 
kulutab kaldaid, soot võib tekkida joonisel paremale suurele kaldale


24. Lõpeta tabel:  Jõe mõju 
reljeefile Reljeefi mõju 
jõele: 25. Selgita lainetuse tegevust järsk- ja laugrannikutel Järskrannikutel sügavneb veekogu
kiiresti ja lained jõuavad rannajoone 
lähedale suure energiaga. Seetõttu 
on ülekaalus lainete kulutav 
tegevus.   Rannajärsakutelt lahti 
murtud materjal sorteeritakse 
lainetuse poolt ning kantakse 
eemale. ning kujunevad kulutusrannad. 
Lained purustavad ja kannavad 
rannajoone lähedalt ära setteid ning 
kivimeid, mistõttu sinna 
moodustuvad rannajärsakud või 
suure kaldega nõlvad. Kui selline 
järsak on kujunenud monoliitsetesse 
aluspõhjakivimitesse, siis 
nimetatakse seda pangaks ja 
vastavat rannalõiku pankrannaks.  Laugrannikutel on ülekaalus lainete 
kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga 
aladel ulatub lainetusest tingitud 
veeosakeste liikumine veekogu põhjani 
juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste 
hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained
rannajoonele lähenedes järk-järgult 
energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid
setteid liigutav jõud. Kujunevad 
kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab 
vaid tormilainetus kaasa haarata 
jämedamat kruusast ja liivast 
settematerjali ning paisata seda 
rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. 
Sinna kuhjunud materjalist kujunevad 
rannajoonega paralleelsed settevallid – 
rannavallid. Lainetusest rannale paisatud
vesi haarab tagasi valgudes kaasa 
peenemat settematerjali, mis võib teatud 
tingimustel hakata kuhjuma veealusteks 
vallideks ehk rannabarrideks.  Selgita jooniste põhjal, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine ja miks.  26. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannaprotsessidele Nt laevad tekitavad laineid, Inimeste istutatud taimed mis juurduvad kergesti ning 
on seal tugipunktiks,  27. Nimeta rannikul tekkinud pinnavorme ja kirjelda neid rannabarr lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid maasäär- tekib lainetuse mõjul kui lained ei liigu otse ranna suunas, rannajoon 
muudab järsult suunda rannavall- rannajoonega lainetepoolt klibust, kruusast, liivast kujunenud settevallid rannaastangud- murrutuskulbid- tekib kui lained kulutavad rannaastangut


pank ehk rannajärsakud- lainete purustava ja kulutava tulemusena leetseljakud- setete kuhjumisel kujunevad veealused rannikuga 28. Miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega? a. merel on suurem soojusmahtuvus
b. meri koguaeg aurustub ehk annab sooja ära
c. meres soe ja külm vesi kogu aeg segunevad, vesi on pidevas liikumises 29. Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat? temperatuur on ühtlasem ja on rohkem sademeid 30. Võrdle kahe mere näitel soolsust mõjutavaid tegureid.    Soolsust mõjutavad aurumine, temperatuur, sademed, jõed, liustikusulamine, 
ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on  38 promilli, sest 
aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, 
sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt 
sõltub kas tuleb soolasemat  või magedamat vett,  need 3 on sisemered ja 
ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus 31. Kus on ookean kõige soolasem ja kus kõige magedam? Põhjenda Ookean on kõige soolasem pöörijoontel, sest aurumine ületab seal sademete hulga 
(pole sademeid, püsivad kõrgrõhuala, maailma suuremad kõrbed, aurumine ületab 
sademete hulga) Põhjapoolustel on magedam, sest seal on  liustiku sulamine (magevesi) ja vesi ei 
auru nii kiiresti 32. Kuhu kujuneb joonisel tõenäoliselt maasäär? Maasäär tuleb sinna, kus  rannajoon muudab järsult suunda 33. Miks ja kuidas rannikud aja jooksul muutuvad? Rannikud muutuvad aja jooksul sirgemaks ehk õgvenevad. See on tingitud sellest, 
et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on 
tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali
kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. 34. Selgita põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust 
tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised 
omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda
rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis 
iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees 
on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: 


 Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis 
hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.  Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest 
jõgedesse ja järvedesse.  Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on 
infiltratsioon.  Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest 
osa sademeteveest aurab tagasi õhku.  Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub 
põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.  Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui 
niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, 
kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema 
temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, 
siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud 
ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400–500 m sügavusel paiknevates 
põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga 
aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. 35. Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist 
pinnasesse numbritega märgitud kohtades?  36. Millistes kohtades (numbritega) kujunevad hästi, keskmiselt või 
halvasti kaitstud põhjaveega alad? 1. lubjakivi (See lihtsalt lahustub veega kokkupuutel)
2. moreen(hõre)
3. liiv ja kruus ilma mändideta 
4. liiv ja kruus koos mändidega (Taimed võtavad vett ise, ei lase imbuda)
5. savi(see paha poiss ei lase üldse peaaegu vett läbi) 37. Karsti teket põhjustab ……. (füüsikaline või keemiline(vist, sest lubi ju 
lahustub e keemia tadaa)) murenemine. Selgita, millised tingimused on 
vajalikud karsti tekkeks.  38. Selgita, kuidas erinevad tegurid soodustavad/ takistavad sademetevee
imbumist pinnasesse:


a. reljeef - mida suurem kalle, seda rohkem vett valgub ära pinnavette b. Saju kestus -  esimestel sajupäevadel suureneb ning kui läbi vettib, siis ta  tegelikult vähendab c. Saju intensiivsus - Isegi kui sajab väga palju siis ei tähenda, et vesi jõuab  põhjavette ta lihtsalt valgub minema, saju intensiivus vähendab d. Taimkate - vähendab kuna taimed imevad juurtega kui ka lehtede pinnalt,  toimub aurumine e. pinnase eelnev veesisaldus - kuiva pinnase puhul imbub rohkem, kui märja  pinnase puhul 39. Miks tekib sademetest tingitud üleujutus linnas kergemini kui maal? 
Maal on selline pinnas, kuhu vesi saab imbuda, kuid linnas ei saa vesi kuhugi 
imbuda. Linnas koguneb inimeste kodude katustelt ning majapidAMIStest palju vett,
mis koguneb krdi kaevu vms 40. Too näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning 
tagajärgedest Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või vee kvaliteedi 
halvenemise näol. Veetaseme alanemine on hästi märgatav intensiivse vee 
väljapumpamise tõttu kui kuivaks jäävad peamiselt madalad kaevud. Suure 
veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks
vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks mitte. Kui alanduslehter tekib mere 
lähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas 
põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. Põhjavee taset alandatakse
teadlikult maavarade kaevandamisel. Maa sisse imbuv vesi võtab endaga kaasa mitmesuguseid reoaineid. 
Reostus allikateks võivad olla lekkivad reovee torustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, 
aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. Maa sees olev vesi pikapeale
looduslikult puhastub enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida 
aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Hästi on põhjavesi kaitstud 
savika pinnakattega aladel. Seevastu väga väike on põhjavee reostuskaitstus 
karstialadel, isegi siis kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse 
pinnakattega. Reostust tuleb vältida eriti puurkaevude läheduses. Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades 
põhjavee väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, 
pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus 
sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), 
olmereostus jmt 41. Suure veevõtu korral tekitatakse nn põhjavee alandus- ehk 
depressioonilehter. Selgita, kuidas võivad järgmised tegurid põhjustada 
olulist põhjavee taseme langust:


42. Iseloomustage ja põhjendage kliimadiagrammi abil selles 
kliimavöötmes voolava jõe veerežiimi. Iseloomustamisel kasutage kõiki 
järgmisi mõisteid: äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine.  vahemereline kliima, suurvesi on talvel, madalvesi on suvel (sademeid on vähem ja 
temp. kõrge ehk siis on ka aurumine). Vahemerelises kliimas veetase kõigub palju, 
kuna kõik sademed tulevad talvel  (talvel 10 kraadi, suvel 30) 43. Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks 
intensiivselt vett välja pumbata? Millised laused on tõesed? a. kaevu ümbrus võib soostuda
b. põhjavee tase võib tõusta
c. kivimid kaevu ümbruses võivad karstuda, kui neist vesi välja pumbatakse??
d. põhjavesi võib muutuda soolaseks
e. põhjavee liikumise suund võib muutuda 
f. võib esineda maapinna vajumisi


44. Miks on kohas A vesi soolasem kui kohas B? Põhjendage. Põhjenduses 
tooge välja peamine tegur mõlemas piirkonnas, mis mõjutab vee soolsust. Kohal A  ületab aurumine sademete hulga Kohal B on aga rohkelt sademeid ja tunduvalt väiksem aurumine 45. Miks soojeneb ookean aeglasemalt kui maismaa? a. Vesi on pidevas liikumises
a. aurumise tõttu vee temperatuur alaneb


b. Vee soojusmahtuvus on suurem kui maismaal 46. a) Milline hüdrograaf vastab millisele jõele? A = 2.   ja   B = 1. b) Võrdle graafikute abil kahe jõe hüdrograafe. c) Leia kaardi abil hüdrograafide erinevuste põhjused.  kohas A on maapind tasasem ja seal on ka mets