50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MissDeliriumDoll
Õppematerjali autor
........................................................................................................22 2 Lõikamine...................................................................................................................................22 Iseloomustus............................................................................................................................... 24 Hooldamine................................................................................................................................ 25 HARILIK SIREL............................................................................................................................26 Iseloomustus............................................................................................................................... 26 Pookimine ..................................................
Iluõunapuud (malus) Haljastuses koguvad populaarsust iluõunapuud. Sageli küsivad inimesed, kas nende viljad ka süüa kõlbavad. Kõlbavad küll, aga on väiksemad, kõvemad ja hapumad kui aedõunapuu sortidel. Seevastu õitsevad iluõunapuud enamasti igal aastal ennastunustavalt, õied on imetlusväärselt kaunid, ja kollased või punased viljad püsivad söögiõuntest kauem, vahel uue aasta või kevadeni välja. 'Van Eseltine' puhkedes on õienupud nagu fuksial, rasked ja rippuvad, poolenisti täidetud. Puu ei kasva väga suureks ning on meie talvede suhtes leplik. Iluõunapuu seast on valida ka rippuva võraga nn leinaõunapuu sorte, nt 'Red Jade'. Suureks ja laiavõraliseks kasvab ida-mariõunapuu. Alles hiljuti sai eestikeelse nimetuse meil haruldane japani õunapuu. Kes aga paradiisiõunapuud tahab istutada, peab taimeärist küsima sorti 'Dolgo'. Üleni tumepurpurpunase lehestiku ja tumepunaste õitega on iluõunapuu 'Royalty'. Loodusele on omane per
mahagonpunaseks ja koorub põikribadena. Valged karikakrakujulised õied kasvavad kobarais ja avanevad koos lehtedega aprilli lõpul või mai algul. Läikivad punakaslillad viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007) Maguskirsipuu ja hapukirsipuu erinevad puu suuruse, külma- ja haiguskindluse poolest. Õiealgmed pungades on varakevadiste külmade suhtes tundlikud. (Kask, Kivistik 2005) Magus kirsipuu (Prunus avium, sün. Cerasus avium) kasvab looduslikult suurel osal Mandri-Euroopa territooriumil, Väike-Aasias ja Kesk-Aasias. Ta kultuuristati kas Kesk- Aasias või 300. a paiku enne Kristust Kreekas. Rooma riigi ajal hakati teda kasvatama Euroopas laialdasemalt
Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja juurevõsudega. Seemned levivad lindude abil. Kasvab võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu- ja lodumetsades, puisniitudel. Toomingas kasvab harilikult alumises puurindes või põõsarindes
......................................................................35 21. Hydrangea arborescens - puishortensia........................................................................................36 21.1 Iseloomustus...........................................................................................................................36 21.2 Kasvutingimused....................................................................................................................36 21.3 Hooldamine............................................................................................................................36 22. Hydrangea paniculata - aedhortensia............................................................................................37 22.1. Iseloomustus..........................................................................................................................37 22.2. Hooldus..............................................................................
(http://www.kolumbus.fi/niemi.olavi/Kukkia_4/album/slides/Soikkovuorenkilpi,%20Bergenia% 20crassifolia%20IMG_1237.html) 16 Joonis 13. Kaheleheline bergeenia 17 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: haruline lursslill (Cimicifuga ramosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 200 cm kõrgune, põõsas kuni 60 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas Lehed: kinnituvad ühekaupa, kahe või kometised sulgjagused, hambulised Õied või õisikud: Õied valged, väikesed, mee lõhnaga, mis on kogunenud pikkadesse küünlataolistesse õisikutesse, õisikud kuni 80 cm pikkused Õitsemine: juuli-september Liigi eritunnused: kahjurid ja haigused praktiliselt puuduvad, kasvamine aeglane Kasvukoha nõuded: niiske, toitaineterikas, poolvarjus või päikesepaisteline, tuulte eest varjatud Kasutamine haljastuses: üksikpõõsana või gruppides muru sees, peenardel kõrgemas rindes
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (htt
kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada. Kasvukoha nõuded: Neil ei ole erilis nõudmisi, kasvavad nii kuivadel kui
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid