Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaimar21 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine

Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrsekeskmine osa, kui kasutataks

Taimekasvatus
thumbnail
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus
thumbnail
26
doc

Maitse- ja ravimtaimed

LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum

Aiandus
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed ­ pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel ­ koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride või zoospooride abil, mis tekivad vegetatiivsetes rakkudes või sporangiumides nende sisaldise jagunemise teel. Varsti pärast tekkimist heidavad zoospoorid viburid ära ja kasvavad uuteks isenditeks.

Botaanika
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud – koolibri, sageli taimed hästi erepunased. Putukad ei näe punast, lind näeb. 30. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb kahest rakust – suurem vegetativne ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool h kuni paar nädalat. Jõudnud lootekotini kasvab tolmutera selle sisse. Üks spermium liitub munarakuga, millest seejärel kasvad loode-embrüo. Teine spermium viljastab ühe teise raku tuuma

Aiandus
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed ­ pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel ­ koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride või zoospooride abil, mis tekivad vegetatiivsetes rakkudes või sporangiumides nende sisaldise jagunemise teel. Varsti pärast tekkimist heidavad zoospoorid viburid ära ja kasvavad uuteks isenditeks.

Inglise teaduskeel
thumbnail
16
docx

Köögiviljandus

Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud: Söögipeet Porgand Tomat Paprikas Kõige vastupidavamad kuivusele on kõrvits, aedoad. Kõik köögiviljad nõuavad niiskust seemnete idanemiseks faasis ja istikud juurdumise faasis Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk. Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt. Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised tunnused nt

Aiandus
thumbnail
11
docx

Puuviljandus

Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas

Aiandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun