[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen
jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis-kõlbeliste jutluste pidamiseks. Calvini õpetus leidis Genfis kiiresti poolehoidu, kuid eeskätt vaesemates rahvakihtides; elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja
jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale. Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne- Euroopas. · Eestlaste usuelust on vähe teateid, küll aga võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu nn. mittesakslastele oli vähemalt linnades üsna suur. Tallinnas peeti kõigis linna kirikutes ja kloostrites alamsaksakeelsete jutluste kõrval ka eestikeelseid. Teiste linnade kohta pole selgeid teateid, ent tõenäoliselt oli olukord seal samalaadne. Maal püsisid paganlikud kombed nagu mittekiriklikud abielud ja matused ning loodusobjektide austamine kogu keskaja vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need tavad tugevasti põimunud katoliiklusega. Selleks ajaks hakkasid põliselanikud kasutama ka valdavalt kristlikke nimesid. Infot võtsin: · http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1
nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg. Mungad kandsid halli munga rüüd mistõttu nim. neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ning neid nim. mustadeks vendadeks. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Nad olid haritud inimesed. Nad tundsid hästi pühakirja. 7.Nim. 3 põhjust, miks katoliku kirik võitles ketserite vastu? Ketserid väitsid,et kirik pole oma rikkuse ja välise hiilgusega Jumalale meelepärane. Paavst ei olnud nende meelest mitte Jumala, vaid Saatana teener.Kogu katoliku kirik olevat saatana kätetöö. 8.Kas ketserid astusid Jumala või kiriku vastu?Põhjenda oma arvamust! Ketserid astusid kiriku vastu
25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.? Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast mitte isast ja pojast, Idakirikus armulaual vein ja hapendatud leib (Läänekirikus ainult hapendamata leib), Idakirikus ristimärk
a.?Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat.
lähedasemaid kaastöölisi. Bugenhageni mõjul saigi Knopkenist luterlane, ta oli olnud kirjavahetuses Erasmusega Rotterdamist ning oli tema ideedest tugevasti mõjutatud. 1521. aastal tuli Knopken Bugenhageni ja Melanchthoni mõjutusel tagasi Riiga, kus ta varem oli ka preestrina teeninud ning hakkas jutlustama uues, luterlikus vaimus. Niisiis, Knopken tuli Riiga 1521. aasta teisel poolel. Kaasas Uus Testament Erasmuse tõlkes ja väljaandes ühes tema märkustega, lisaks Erasmuse Jutluste parafraasid, Melanchthoni Loci communes, lisaks ka võib-olla Lutheri Psalmide kommentaarid ja Lutheri varajased kirjutised, Meie Isa palve ja kümne käsu tõlgendused, - see oli Knopkeni arsenal, millega ta oma vanasse tegutsemisvälja taas sisenes. (Arbusow 1921: 195.) Tema jutlused, mille tuumaks oli luterlik seisukoht, et õigeksmõistmine saab teostuda ainult Jumala armu läbi, saavutasid laialdase kõlapinna ja tema kui evangeelne jutlustaja suure populaarsuse. See
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi
(saksa k: sch, ck, tz). Kirjutatud tekstide hulk suurenes. Selgelt kujunes välja 2 eraldi kirjakeelt: tallinna k vs tartu k. Algas kirjakeele esmane normimine ja ühtlustamine (esimesed grammatikad ja hilisematele autoritele eeskuju andvad religioossed tekstid). Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale. Tallinakeelsed teosed: Mülleri jutluste käsikiri (1600-1606), mis siiski ei saanud hilisemat traditsiooni kujundada, aga peegeldab siiski 17.saj alguse eesti kirjakeele olukorda. Märksa suurema leviku ja ka mõjuga olid Stahli eesti k grammatika koos sõnastikuga (1637) ja tema vaimulikud teosed, jutlustekogu. Tartu k kohta on säilinud katoliiklik käsikiri ,,Agenda Parva". II perioodi lõpetab 1686 ,,Wastne Testament" - mõeldud eestlastele lugemiseks, läbinisti eesti k:
Paremat ja vasakut kätt temast on kaitseingel ja märter Akepsim. Püha Akepsim, elas 4. sajandil, on kujutatud ikoonil kuna väike Olga sündis tema mälestamise päeval, 16. novembril. Sümboolikat võib küll liigitada erinevateks valdkondadeks., kuid nagu me ülalgi näeme, on nad tihedalt põimunud ja kohati lausa raskesti eristatavad üksteisest. Koos aga moodustavadki usklike poolt nii arvastatud sakraaleseme ikooni. Vaatamata tema peaeesmärgile, mis on muidugi usklikele jutluste illustreerimine on ikoon väga väärtuslik ajalooallikas, mida asjatundjad selle sümboolika vallas suudavad lugeda nagu avatud raamatut.
c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? ,,Vürst Gabriel" Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad · Kullamaa käsikiri: · 15241534. · Luterlus -: rahvakeelsed jutlused. · Üksikud eestikeelsed palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo) ja fraas Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnest to(nz)ull pastust. · esimene eestikeelne raamat: · 1525. · Jutluste pidamiseks. · Eesti-, läti- ja liivikeelsed missatekstid. · Wanradt-Koelli katekismus: · 1535. · Kirikumeestele jutluste pidamise hõlbustamiseks. · Usuõpetuse käsiraamat. Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne järelsõna murrete kohta. · Georg Mülleri jutlused · 15751608. · Jutustused, ms on ümber kirjutatud selleks, et visitaatorid saaksid anda hinnanguid tema panusele kirikutöös.
oli Jumal ette näinud iga inimese saatuse ( ühed on määratud õndsaks saama ja taevasse minema ning teised hukatusele ja neid ootas põrgu). Kellegi võimuses ei olnud seda muuta. Kalvinistlik õpetus vabastas kiriku võimu alt.Calvin rõhutas töö vajalikkust ja tõstis esile kokkuhoidu ning lihtsat eluviisi. Üldise kirikliku organisatsiooni asemel loodi koguduste võrk. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja juhid ( neilt ei nõutud ilmalikku haridust, nad pidid lihtsalt olema suutelised jutluste pidamiseks). Pühapäeviti oli keelatud laulud , mängud ja muu meelelahutus- selle asemel pidi käima kirikus või lugema usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksatest värvidest.
Sudra (teenrid) 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? Brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid). Püha tekst Hinjaana budismis. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana vaibumine ehk vabanemine ümbersünniahelast . 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Hinajaana- Vietnam, Tseilon, Nepaal. Mahajaana Kaug-Ida, Kagu-Aasia, Tiibet. 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"?
ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused. 24) Pärast muistset vabadusvõitlust muutusid enamik muistseid kihelkondi kirikukihelkondadeks. Nad kaotasid haldusliku tähenduse ja kujunesid kirikuringkonnaks, maakoguduse alaks inimeste kirikusse kuuluvuse järgi, ühe vaimuliku ametipiirkonnaks. 25) # Dominikaani ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine.Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased oskasid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. # Frantsiskaanid kuulutasid rahvale apostliku vaesus, askees, ligimesearmastuse.Eestis olid frantsisklaste kloostrid Tartus, Keskaeg Rakveres ja Viljandis. # Tsistertslastel kujunes välja süsteem harimiseks (ehk konversi
täielikult rahvaluulekogumisele pühedada. Õnnestus see tal alles 1901. aastal. J. Hurt jäi elama Peterburi, tema sidemed kodumaaga aga tihenesid. J. Hurt esines mitmel pool kõnedega, õnnistas sisse EÜS-i uue maja jne. 1906. aastal pidas J.Hurt õnnistamiskõne uue "Vanemuise" seltsi avamisel, seejärel osales ka EKS-i asutamiskoosolekul. Samal ajal intensiivistus J.Hurda teaduslik tegevus. Tema sulest ilmus mitu keeleteaduslikku uurimust ja jutluste kogu "Elu valgus". Peamine tähelepanu oli sel peridoodil pööratud aga rahvaluulekogu trükkitoimetamisele. Soome Kirjanduse Selts nõustus J. Hurda kogust välja andma setu rahvalaulud. Teadlase eluajal jõudis sellest monumentaalsest teosest ilmuda kaks osa, kolmas ilmus 1907. aastal. Elu lõpul omistati J. Hurdale Venemaa kõrgemaid teaduslikke autasusid- Konstantini kuldmedal.
Padisel 540 oma munkadele oli seadnud. Selle Tallinnas alusel tahtsid nad elatuda ainult oma Tartus kätetööst, lükates tagasi sissetuleku benefiitsidest, tollidest, rendisest ja intressidest. dominiiklase Tallinn (Püha Katariina Jutluste ja õpetuse abil katoliku usu d klooster) tugevdamine Tartu Narva Tartus frantsisklase Rakveres Järgida reegleid, mida tuntakse "Püha Frantsiskuse d reeglite" nime all Viljandis augustiinlase Pirital d Kerjusmungaordud
Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni piiblitõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. aastast. Lektor, hilisem professor Jaan Jõgever. Iseloomustanud nt Läti Henriku kroonikas kasutatud eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931).
kasvatus ka pikaaegset ja kindlat koolitust, mida pakkusid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Kloostrid olid pidevalt sõdivas maailmas ainsateks tõelisteks religioosse elu keskusteks ning evangeelse puhtuse, karmuse, vähenõudlikkuse, halastuse ja rahu eeskujuks. Kloostrite kõrvale rajati raamatukogusid ja käsikirjade ümberkirjutamise töökodasid. Kloostrikoolides anti haridust tulevastele vaimulikele, et valmistada neid ette misjonitööks ja jutluste pidamiseks. Kloostrite üheks ülesandeks oligi lapsi, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberaudsete ülikute lapsi, kes jäid ilmalikku ellu, õpetada. Kloostrid olid ainsad õpetuse säilitajad, milleta võinuks haridus keskajal täielikult känguda. Juba varasel keskajal oli igas abtkonnas kahte tüüpi koole. Üks neist tegutses väljaspool kloostiseinu ja oli avatud ümbruskonnas elavate laste jaoks. Nendes koolides võisid
Euroopas (võitles selle ikoonid) kantsel (piibli suur reede, vaikne laupäev; paast juutidele, Uus Testament: suri) t, eest, et usu 4) Amish (elavad lugemiseks, kannatusajal (tuhkapäevast kuid hiljem 4 evangeeliumit Ameerik aluseks oleks nii, nagu elati jutluste ülestõusmispühadeni), jaanipäev laienes ka (Markuse, a, pühakiri) 18-19 saj, pidamiseks), mittejuutide Johannese, Lõuna- hoiduvad Peetruse rist, 7 surmapattu: alplus/uhkus, le ehk Luuka, Aafrika, tehnoloogiast) krutsifiks, tuvi, omandihimu/ahnus, kiim/iharus, paganatele Matteuse);
22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Buddha Virgunu 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Neli üllast tõde ja Kaheksaosaline tee Sansaara ümbersünniahel Karma + phala teo ja tagajärje seadus Nirvaana vaibumine ehk vabanemine ümbersünniahelast Loojajumalat ei ole. Hinge ei ole, ümber sünnib surmaeelne teadvuseseisund. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana vaibumine ehk vabanemine ümbersünniahelast 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism
(1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni piiblitõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. aastast. Lektor (1909-1919), hilisem professor (1919-1924) Jaan Jõgever. Iseloomustanud nt Läti Henriku kroonika eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor (19251941) Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata
Kõigis neljas kehtestati omalaadne
koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma
värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning
Teutooni e Saksa ordu.
11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet.
Rüütliordud püüdsid ristiusku levitada relva abil, mungaordud aga jutluste ja ümberveenmise teel.
Olid ühtaegu nii mungad kui rüütlid ja ei elanud kloostrites.
12) Mille poolest sarnanesid vaimulikud rüütliordud vaimulikele mungaordudele? Tooge kaks näidet.
Mõlemad pidid andma mungatõotuse(vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematel)
Mõlemad tegutsesid kristluse nimel
Mõlemad allusid Paavstile.
13) Seletage mõisted:
· Kirik (
Žanreid pole määratletud ühisel alusel. Nad võivad luua pidevalt uusi. Žanrite määratlemine eri alustelt (vanad klassikalised žanrid): Sisu – pühakulegend Vorm – aheljutt Struktuur – korduslaul (korratakse läbi teatud muistendeid vms) Kontekst – tantsulaul Funktsioon – hoiatusmuistend Levik – rändmuistend Päritolu – eksempel (ld: eceplum) – näitlikud lood, mida kirikuõpetajad pikkisid oma jutluste sisse, et seda huvitavaks teha. Folkloori žanrisüsteem Žanrisuhetele osutav mõiste - Žanrite sarnasused ja erinevused - Žanrite segunemine - Žanrite Koospüsimine folklooriprotsessis - Žanrite tööjaotus Erinevaid lähenemisi žanritele: - Tekstipõhine vs esituspõhine, - Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic) - Liigitav vs tunnetuslik Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: Teema allub žanri septsiifikale
Ülevaade varasemast kirjasõnast tema teoses "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" (1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni piiblitõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. aastast. · Jaan Jõgever. Iseloomustanud nt Läti Henriku kroonika eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. · Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel", "Eesti keel XIIIXVI sajandil", "Eesti keel Rootsi-Poola ajal"; üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). (tuleb kindlasti teada!)Koos A. R. Cederbergiga on A
uurija, artiklites taotleb ühist kirjakeelt. Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross-piiblitõlke ajalugu. Külli Kuusk-sõnvara. Heiki Reila- doktoritöö Uue Testamendi kohta. Annika Kilgi-magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates ja doktoritöö täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995). Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000)
Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat
Herpetofoobia- hirm roomajate vi roomavate asjade ees. (vt ofidiofoobia) Heterofoobia- hirm vastassugupoole ees (ka seksofoobia) Hierofoobia- hirm preestrite vi vaimulike asjade ees. (vt hagio-, staurofoobia) Hipofoobia- hirm hobuste ees. (ka ekvinofoobia) Hipopotomonstroseskvipedaliofoobia- hirm pikkade snade ees. (ka seskvipedaliofoobia) Hobofoobia- hirm hulkurite vi kerjuste ees. Hodofoobia- hirm reisimise ees. Homihlofoobia- hirm udu ees. (ka nebulafoobia) Homilofoobia- hirm jutluste ees. Hominofoobia- hirm meeste ees. (ka androfoobia, etc) Homofoobia[1]- hirm hetaolisuse, monotoonsuse ees. Homofoobia[2]- hirm homoseksuaalsuse vi homoseksuaalseks muutumise ees. Hoplofoobia- hirm tulirelvade ees. Hormefoobia- hirm vapustuse vi ehmatuse ees. Hdrargrofoobia- hirm elavhbeda(preparaatide) ees. Hdrofoobia- hirm vee vi marutaudi ees. (vt akva-, antlo-, dino-, potamofoobia). Hdrofoobia on ka marutaudi 2. staadiumi nimetus, kus juba vee ngemine
Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud katolike kirikutesse ja rüüstasid neid. Kirikute sisustus, püha pildid ja kujud peksti puruks või lohistati kiriku ette ja pandi põlema. Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja. Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud sõna osa käsitöölane Merlchior Hofmann. 1525. aasta jaanuaris tungis tema jutluste mõju umbes 200 meest Toomemäel. Rüüstati piiskopliku toomkirikut ja toomahärrade maju. Juba valmistuti piiskoppi linnuse ründamiseks. Siis sekkus Tartu raad, kel läks see korda ja suutis suure valamise ära hoida. Piiskopp jäi oma valdustes võimule, linnas endas aga tunnistati Luteri usku. Üldse kujunes nii, et esialgu võitis reformatsioon linnades. Linnades hakati jumalateenistusi pidama eesti ja saksa keeles. Jumala teenistuse tähtsaks osaks
Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea käima, siis oli parajasse paika sekka põimitud ka naljakaid anekdooditaolisi lugusid (nagu "laevuri tõotus")
matemaatika, loodusteadused). Usuti, et inimene saab haigustest üle palvetades. Kloostrid edendasid majandust, tegelesid aretustööga, ravimtaimede kasvatamisega. Koguduse liikmed pidid kirikule maksma 10% kogu oma saagist, liskaks sellele veels patulunastuskirjade eest. Dominiiklased- asutati 1215 hispaania aadliku Dominicuse poolt. Kandsid valget rüüd, mille peal oli must mantel- mustad vennad. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Tsistertslaste ordu on väljakadvanud benetiktlaste ordust. Ordu rajati 1098 Prantsusmaal. Nad tahtsid elada ainult oma kätetööst, lükates tagasi sissetuleku, loobusid jumalateenistuse lisaelementidest. Frantsisklasteks nimetati Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku orduliikmeid. Asutati 1210, ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, pidi käima paljajalu nii suvel kui talvel, peamiselt vaesed ja
milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J. Jhering avaldas 1641
Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii
keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne
Jumalatu inimene arvestab üksnes teistele inimestele vahele jäämise võimalusega või et inimliku kohtu ette ei satuks. Seega kuivõrd tänapäeva maailmas, meie ühiskonnas, ei valitse enam üks ja ainus arusaam eetikast, siis tuleb meil leida õige käitumisviis paljude erinevate võimaluste hulgas. Üks võimalus on järgida kristlike-judaistlike eetika põhimõtteid, mille keskmes on sajandeid olnud kümme käsku. Meie maal hakati rahvale ristiusku (ka eetikat) õpetama läbi jutluste juba 13 sajandist peale, mil meie maa ristiusustati. Ent korrapäraselt ja palju edukamalt hakati rahvast õpetama kristliku eetikat tundma ja oma elus järgima alates 17 sajandist (Rootsi aeg Eestis), mil rahva harimine oli ikka veel kiriku käes. Toona kehtestati kirikuõpetajatele terve rida juhiseid, kuidas rahvale katekismus, kus ka 10 käsku, selgeks õpetada. Noori ei tohtinud enne laulatada, kui nad olid omandanud usulised põhiteadmised. Samuti pidid
Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt. Jutluste autori kitsarinnalise meelsusega liitub teisest küljest paljulugenud ja kirjandusliku andega teoloogi jooni. Lihtsa kuulajaskonna jaoks polnud Müllerile küllalt Lutheri ja kirikuisade tsiteerimist. Ta mõtteliikumine haaras kaasa juhtlauseid vanadelt mõttetarkadelt ja muinasklassika luuletajailt. Ja kui need humanistlikkude hariduslaenude panused kippusid kuulajail üle pea 5
Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse. Jutlusekogumik kannab protestantlikku filosoofiat. Mülleri jutluste keele lugemine on raske, aga tänaseks on dokumendist täielik eestikeelne tõlge olemas. Mülleri kogumikus on rohkem kiriklik (kristlik sisu tuleneb žanrist) kui Russowi kroonikas, mis oli märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim
20 Eesti Ajalehtede Liit http://www.eall.ee/uritused/2004/autorioiguse_hea_tava.html. 11 reproduktsioone, milliseid artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus; 4. päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus juhul kui selle kohta on ilmnenud uusi asjaolusid.21 · Avalikult peetud kõnede, ettekannete, jutluste, kohtukõnede jms suuliste teoste reprodutseerimine Sellist sorti teose vaba kasutamise võimalus hõlmab endas näiteks avalikke loenguid, kõnesid, jumalateenistusi, advokaadi või prokuröri kohtus peetud kõnesid, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse organite istungitel peetud ettekandeid, kõnesid jms. Üritus ise peab olema kõigile huvilistele külastamiseks avatud kas siis vahetult või interneti ülekande vahendusel.
konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennasteliikumise. e vennastekogu kaugu. Need olid enamasti Saksa rändkäsitööliste poolt levitatud ideed ja kümmekonna aastaga oli Vennasteliikumisel eestis juba üle 10k liikme. 18. saj keskpaigas jõudis Baltikumi aga ratsionalism, mis oli jutluste poolest palju õpetlikum ning see omas palju uudsemat ühiskonnakäsitust. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele, kuid rahvast tuli edasi õpetada. Seega tehti haridus kohustuslikuks ja Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis kooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Rootsi aja lõpuks ilmus ka piiblist eestikeelne Uus Testament PILET 4 1.)Muinasusund Muinasusundi üks põhimõisteteks oli vägi
ajani" (1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni UT tõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. Aastast Lektor (1909-1919), hilisem professor (1919-1924) Jaan Jõgever. Iseloomustanud nt Läti Henriku kroonika eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor (19251941) Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud
lubatuks, ning juba 381.aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ristiusk levis kiiresti Roomaga piirnevatel barbarite aladel. Frangid risti juba 5.sajandil. Püha Patrick käis samal sajandil misjönäri tööd tegemas Iirimaal, ning Püha Bonifacius Saksamaal 8.sajandil. Viimased paganad olid Balti riigid, Leedu! Piiskop-ametisse pühitsemine, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine. Preester-armulaua pühitsemine, jutluste pidamine, sakramentide jagamine. Tegi hingehoiu tööd. Kanoonik-madalama astme vaimulik. Sõnast Kaanon-vaimulikkonna nimekiri. Katedraal-sõnast kateeder-piiskoppide jutlustamistool. Sinod-piiskopkonna oluline vaimulike koosolek, kus arutati ja peeti nõu päevakorras olevate teemade üle. Visitatsioon-kulastus, mille käigus piiiskop kontrollis, kas kirikud peavad ordureeglitest kinni. KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS
kõrval I korda ,,aeste", keda peetakse protoeestlasteks. 1227 vabadusvõitluse lõpp. Algab võõrvõimu aeg Eestis. 1343 Jüriöö ülestõus. 1525, 1535 Lüübekis trükitakse eestikeelset teksti sisaldav luterlik käsiraamat/trükitakse Wanradt-Koelli (saksa/eesti k.) luterlik katekismus.Kohtu otsusel hukatakse mõisnik J.Uexküll talupoja tapmise eest. 1600 1606 Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Georg Mülleri jutluste käsikirjad 1632 avatakse pidulikult Tartu Ülikool 1739 Hernhuutluse tõusulaine jõuab Saaremaale, avaldades rahvakultuurile negatiivset mõju. 1857 ilmub ,,Perno Postimees" I number, järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus. 1861-1962 ...? 1869 ilmub Wiedemanni ,,Eesti-saksa sõnaraamat."I üldlaulupidu Tartus. 1870 ,,Saaremaa onupoja" lavaletoomisega sünnib eesti rahvuslik teater. Asutatakse Eesti Aleksandrikooli Peakomitee.
statistikaga võimaldavad leida vigu statistikas. Katastrikaardid kõik on sinna peale kantud!!Oluline allikaid kompleksselt kasutada, kartograafilise materjali kasutamine eeldab instruktsioonide ja koodide tundmist. STATISTIKA täiesti omaette teadus, Vene statistika on väga korrast ära, eriti 19.sajandil. Statistilisi andmeid on vaja algallikatega võrrelda ja kontrollida. KIRIKLIKUD DOKUMENDID kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid. Kirikukroonikas on kirjas ka aasta tähtsündmused, võimalik dateerida rahvajuttudes kajastatud sündmusi ja tegelasi. KOHTUTE MATERJALID protokollid, kohtuotsused, tunnistajate ütlused, testamendid sisaldavad palju olme ja mentaliteedi ajalugu. Seaduse praktika (allikakriitika vahend seaduse teooriale), kus on kajastatud palju ka talurahva ajalugu
Vihkas algul Kristlasi. Pauluse tegevus on pärast Jeesuse surma. Tema lubas kogudustesse vastu võtta ka mitte juute. Kristlus muutus rahvusvaheliseks religiooniks. Ka imed ta raamatus imepärane vabanemine vangist (sai välja). Hukati märtrina mõõgaga. 2) Õpetus raamatud: a) Apostel Pauluse kirjad (13 tk) kristliku kirjanduses olid kirjad väga olulised zarn. Oma kindlad tunnusjooned põõrdumine, õpetuslik kasvatuslik iseloom jne. Tsiteeritakse jutluste ajal. 2 olulisemat: o Kiri Rooma kogudusele e. roomlastele o Kiri Korintuse kogudusele e. korintlastele Kiri e. epistel moraliseeriva iseloomuga kirjad. b) Apostel Peetruse kirjad (2), Apostel Johannese kirjad (3) 3) Prohveti raamat Johanese ilmutuse raamat e. apokalüpsis (maailma lõpust juttu karistus igasuguste halbade asjade eest) Teatud perioodil oli piiblist eemaldatud osad raamatud e. apokryfos raamatud (e. varjatud, peidetud)
Seetõttu tekkisid mungaordud, millest oluliseim oli tsistertslaste ordu. Nad pidid elama vaga ja kasinat elu, ka kloostrid pidid nad ise üles ehitama. Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani mungad kandsid halli ja nad pidid käima paljajalu ning teenima elatist kerjates. Dominiiklaste ordu asutas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ja nende eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Oli ka neid inimesi, kes polnud paavstivõimuga rahul. Neid hakati nimetama ketseriteks ja nende arvates polnud kirik oma rikkusega Jumalale meelepärane. Tõeline, jumalale meelepärane inimene pidi olema vaene, nagu olid Jeesuse jüngrid. Sellise suhtumisega ei saanud rahul olla katoliku kirik ja ta püüdis ketsereid ümber veenda. Moodustati isegi ketserite vastu võitlemiseks eriline kohus inkvisitsioon. See pidi välja selgitama ketserid
parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele. Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel, mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti
mitte) ja valitseb teatud emotsionaalne kontroll (nt. lein ja selle väljendamine). JEAN DELUMEAU (sünd. 1923) ,,Hirm Lääne-Euroopas" 1978 Uurimus kollektiivse hirmutunde kasvust Lääne-Euroopas alates 14. sajandist kuni 18. sajandini. Käsitleb erinevaid hirmu vorme (katkuga, näljahädadega, kuradiga, nõidadega, ketseritega jt seotud hirmud) uusaja ühiskonnas. Käsitleb erinevaid hirmu levimehhanisme, s.h. trükimeedia, kunsti ja jutluste mõju. Rõhutab kiriku roll hirmukampaaniate algatamisel, nn. juhitud hirm. ALAIN CORBIN (sünd. 1936) Uurib eeskätt 19 sajandi Prantsuse kultuuriajalugu, rõhuga tunnete ajalool. Juhtis esimesena tähelepanu sellele, et aistingulisi teateid tajutakse läbi aegade erinevalt, et nende väärtustamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv. ,,Miasm ja nartsiss: haistmine ja sotsiaalne kujutlusmaailm, 18-19 sajand" 1982.
mitte-kristlikud kultused. See algas juba keiser Konstantinuse ajal, kes pooldas kristlust, kuid oli salliv ka teiste kultuste suhtes. Keiser Julianus: Huvitus Kreeka müsteeriumikultustest kuid tundis ka Kristlus Kuulutas juriidiliselt kõik kultused võrdväärseteks, kuid üritas reformida Kreeka-Rooma oma usundit ning lõi vastava organisatsiooni Nõudis preestritelt filosoofia-alaste teadmiste täiendamist, jutluste pidamist templites ning tegelemist vaeste eest hoolekandega Filosoofiline religiooni tõlgendus Pärast tema surma pooldasid keisrid Kristlust Keiser Theodoodus keelustas olümpiamängus, ohvritoomise, kodused austustalitused (geeniuse ja juno austamine, penaadide ehk maja ja kodukolde kaitsjate austamine) ning sulges kõik Kreeka-Rooma religiooni templid. Tulemusena kaob Kreeka-Rooma religioon linnapildist ning 4.-5. sajand kaob täielikult. Manilus
evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. · Reformatsiooni Liivimaal ei viidud lõpule. · Eestlastest puutusid evangeelse õpetuseda eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik. · Luteri usk muutus Eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel. · Reformatsiooni järle hakat suuremat rõhku panema rahvakeelsete jutluste pidamisele. · Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus aastal 1535. · 16. sajandil tehti esimesed katsed ka Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Vastureformatsioon Vastureformatsioon teadlik poliitika protestantismi väljasurumiseks Euroopas 16. 17. sajandil. Vastureformatsiooni eesmärgid:
Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus. Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja. Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad. Rõivaste mood oli sellel ajal igas linnas erinev. Ordu allutamiseks asus Tartupiiskopkonda juhtima Dietrich Damerow. Abi palus ta Inglismaalt, kust jäi saamata
rahvaste kujutamine ühte sulama paganate kuvandina, mille keskseks jooneks ebausukommete harrastamise kõrval sõjakus ja metsikus. See pidi õigustama nendele maadele sooritatud sõjaretki. Läänemere idarannik oli saksa ja taani jaoks kui paganlik vöönd. Ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule distsipliinile, mille osaks olid kirikukoormised. Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi ristimisaktile järgnema, seda igapäevases hinehoiutöö, jutluste kuulamise ja pihi läbi. Ristisõjaloo allikad ei kõnele mitte kristlaste ristitute puudumisest eestlaste seas, vaid kirikliku võimu puudumisest eestlaste, lätlaste ja liivlaste maal. Kristlikud misjonärid ei eitanud paganlike ebajumalaid, vaid neid kutsuti kuraditeks ja deemoniteks. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus- 18.-19. saj lõpu publitsistikas on juttu, kuidas vallutuse üheks vahetuks tulemuseks oli siinsete rahvaste pärisorjus
annaabi.ee 
