Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ (0)

Matthias Grünewald „ Isenheimi altarimaal “
Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine, millega ta maali mõju suurendas. Grünewaldi ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik . Tal ei olnudki järgijaid. Alles 20. sajandi alguse ekspressionistid, kes värvi olulise väljendusvahendina kasutasid, taasavastasid selle saksa suure meistri.
Mida näen mina. Maal koosneb kolmest osast. Kui altaril on tiivad suletud ehk siis esimene osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on Jeesus Kristus, kes on risti loodud, kellel on peas kibuvitsa pärg, mis on tema lauba verele hõõrunud. Jeesus Kristusest vasakul pool on tema lähi-inimesed (perekond), kes vaatavad Jeesuse piinlemist ja viimaseid hinge tõmbeid pealt ning leinavad ja nutavad. Valges ürbis on tema ema Maarja, keda hoiab süles punases kuues Apostel Johannes. Pikkade juustega naine, kes põlvitab Kristuse jalge ees on Jeesuse jünger Maarja Magdaleena. Paremal pool punases kuues on Jeesuse vaenlane, kes on õnnelik, et Jeesus risti löödi ja näitab tema poole näpuga. Taust on süngetes toonides, aga inimeste riietused on erksad (erkpunased). Tegevus toimub hüljatud , rahvavaeses ümbruses, mida ümbritsevad mäed. Maali külgtiibadel on siseruumis kujutatud Jeesuse lähi-inimesed. Maali all on kujutatud seda, kuidas Jeesus Kristus pannakse hauda. Taga taustaks on loodus. Üks naistest hoiab Jeesust kaenla alt ja teine jalgadest kinni, et teda kirstu tõsta, kolmas naine vaatab lihtsalt kirstu juures pealt.
Maali tegelik sisu. Esimesel altarimaalil on näha sünget tühja maastiku ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristlöödu. Keskaegne meeleolu, tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja realismiga, mis on eriti vapustav Ristilöödu keha kujutuses. Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühtaegu inimlikust ja jumalikust loomusest. On kujutatud Jeesust ristil - moonutatud keha ja veritsevana. Tema okaskrooniga pea on alla vajunud ja selle tekitatud haavadest voolab helepunast verd. Vasakpoolsed ahastavad figuurid - Maarja, keda toetab Apostel Johannes ning põlvitav Maarja Magdaleena, leinavad Jeesust kui inimest. Paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes, viidates Kristusele kui lunastajale. Külgedel on kujutatud püha Antoniust ja püha Sebastiani. Tiibaltari alumine osa kujutab Jeesuse haudapanekut.
Mida näen mina. Teine osa altarist ehk kui tiivad on avatud on peateemaks see, kuidas Maarja hoiab käes oma äsja sündinud poega Jeesus Kristust imekaunis looduses, samal ajal kui toas mängitakse kaunist muusikat, mille taustaks on voodi või altari taoline asi. Vasakpoolsel külgtiival on kujutatud, kuidas õpetaja õpetab õpilast kiriku siseruumis ning parempoolsel külgtiival on kujutatud, kuidas Jeesus peale ristilöömist oma hauast taeva läheb, tema taustaks on tähistaevas ning lummavalt suur Kuu ning esiplaaniks sõjas võidelnute meeste surnukehad. Arvan, et selle vasapoole külgtiiva maali sisu on see, et Jeesus näitab, et ta läheb sellest koledast sõjade rohkest maailmast paradiisi , kus ta ei pea enam kannatama. Maali all on kujutautud seda, kuidas Jeesust pannakse kirstu nagu eelmisel altarilgi. Värvikasutus on erksavärviline, on kasutaud palju erinevaid toone, väga korrektselt ja ilusasti on maalitud, kõik detailid on väga hästi välja toodud.
Maali tegelik sisu. Altari välimise tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid, mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmile ülevusele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust ja inglikoori, Kristuse sündi koos Püha Vaimuga pea kohal ning valgusvihus ülestõusvat Jeesust. Eriti imetlusväärsete vikerkaarevärvidega on maalitud võidukalt taevasse tõusev Kristus. Grünewaldi loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele.
Mida näen mina. Kolmas osa alatrist ehk viimasest osast on peateemaks kuningad. Keskel troonil istub kuningas, käes oma sau, temast vasakul aga piiskopp ning paremal lihtkodanik. Kuninga ümber on väikesed lapsed, kes palvetavad tema jalge ees. Vasakpoole külgtiib räägib sügavast metsast , mis on hävinud, puu otsas istub lind, arvatavasti vares . Maas istuvad kaks meest, üks tundub olevat vaene, kes palub abi ja halastust teise korraliku mehe käest. Parempoole külgtiib räägib päise päeva ajal toimuvast sõjast, sest tollel ajal olid sõjad vägagi esinevad. Alumises osas on kujutatud portreesid. Keskel on ühe inimese portree ning temast vasakule ja paremale jäävad portreed on mitmekesi. Keskel on Värvikasutusel eelistatud rohkem beeze (pastelseid) toone ning tiibades erksai toone. Figuurid on väga ilusti ja korrektselt joonistatud.
Tegelik maali sisu. Kui lõpuks sisemised tiivad on avatud, siis nad avalikustavad puitnikerdused. Keskel on Niklas Hagenauer koos Püha Antoniusega ning vasakul on kirikuisa Augustinus ja paremal kirikuisa Hieronymus . Alumine tiib näitab viimast õhtusöömaaega koos Desiderius Beichel. Külgedel kujutab Grünewald tseene Püha Antoniuse elust. Vasakul tiival on kujutatud Püha Pauli külastust Teebasse(traditsiooniliselt on riietatud ainult palmilehtedega) ning paremal Püha Antoniuse kiusamist.
Altar on maalitud praeguses Alsassis, Prantsusmaal asuva Isenheimi kloostri haiglakirikule, sest usuti , et kindlasti oli piinadest moonutatud kehaga Kristus erilise tähendusega haiglas vaevlevatele patsientidele. Füüsiline haigus on patu märk, usuti neil aegadel, ning meenutati ka altarimaalil patu ligiolekut: imelik roheline olend inglite seas, aknast sisse murdev kurat. Altari kõrvaltahvlil võib näha kloostri kaitsepühakuid Antoniust ja Püha Sebastiani, sisetiibadel Antoniuse kiusamist ja pühasid eremiite.
Väike video „Isenheimi altarimaali“ kohta, mis pole küll originaal , aga näitab väga ilusti ära, kuidas avaneb altarimaal. http://www.youtube.com/watch?v=BN2VvXtjkjI