on mõeldav. • Jälgi, et tegevusmudel (ärimudel) lähtuks konkreetse ärimudeli loogikast, et töötajad saaksid valitud vastavalt tegevusmudeli eripärale ja et organisatsiooni ülesehitus looks inimestele toe ambitsiooni realiseerimiseks. • Pea alati meeles, et unikaalset probleemi ei saa lahendada universaalse lahendusega! Järgmistes kirjatükkides hakkame vaatama lähemalt, millest tulenevad konkreetsed juhtimisvead ja kuidas neid vältida. Lisa kommentaaridesse kindlasti ka oma kogemusi ja mõtteid, miks mitte küsimusi. Koos saavad asjad selgemaks! © 2014 Margus Alviste Lk. 3/3
...................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..............................................................9 3. Enesemotivatsioon ............................................................................................................10 3.1. Tahte säilitamiseks õpi puhkama ................................................................................11 4. Juhtimisvead, mida võiks vältida ......................................................................................13 Kokkuvõte ...............................................................................................................................16 Kasutatud materjalide loetelu ..................................................................................................17 SISSEJUHATUS
õnnetuse kirjeldus ja järelmõjud Kristel Hunt 12.A Õnnetuse kirjeldus 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel 4. reaktori võimsus kasvas Tekkis soojakolle Aururõhk purustas osaliselt reaktori Plahvatused purustasid osaliselt energiaploki hoone Saatuslik eksperiment 4. reaktori plaaniline hooldus Katse edasi lükkamine Õhtuse vahetuse meeskonnal vähe kogemusi Operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead Reaktori võimsuse kahanemine Ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud Kahanes veepumpade tootlikkus Suurenes reaktori tuumas auru teke Tagajärjed Radioaktiivse aine hulk ületas 400 korda Hiroshima pommitamisel tekkinut 31 500 km2 elamiskõlbmatut maad 19 aastat hiljem oli iga kaheksas ,,likvidaator" juba surnud. Ülisuured olid ka majanduskahjud Vähi teke Video http:// europarltv.europa.eu/et/player.aspx?pid=9d540b0081ce4afb80c6a03f0072c42c Tänan kuulamast!
Mis on tahtlikult vale käitumine ? Tahtlikult vale käitumine ehk violation on tahtlik eeskirjade või reeglite rikkumine. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? Jah, ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? Jah, ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inseneri ja disaineri vead ? Ohtlikumad on juhtimisvead kui vahetu töötaja vead. Mis on Human Reliability Assessment ? Human Reliability Assessment on inimese usaldatavuse analüüs. Kas Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist ? Jah, Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist.
turutingimuste kohta informatsiooni kogudes näiteks turu-uuringute kaudu. Hinnarisk on hinnamuutusest tingitud risk, mis tekib seoses palgamuutustega, varustamishäirete, poliitilise hinnakujunduse või toodete maailmaturu hinna muutustega. Hinnariski saab vähendada pikaajaliste väliskaubanduslepingute, hinna sidumisega turutingimuste muutustega ja hinnakindlustustehingutega. Pangaomanike ja töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud,
· Toetatakse autonoomiat ja ettevõtlikkust · Tegeldakse nii kvantitatiivse kui kvantitatiivsete näitajate tõstmisega (et ei tegelda ainult kasumi ja kuludega) · Liikmete tunnustamine, saavutustele õhutamine · Tegeldakse eesmärkidest ja kompetentsusest lähtuvalt · Org struktuur on lihtne, paindlik, arusaadav, ametnikkond väike · Org on kergesti muudetav 6.Juhtimisvead(Robert Hartley) Tegevusest tulenevad vead · Ei reageerita keskkonnast tulenevatele muutustele (kinnisvara) · vead kujunevad välja pikema aja jooksul (nt laenud, kinnisvara, ehitus) · iseloomulikud stagneerunud juhtidele (ei arvesta muutusi, konkurentsi) · juhtimuslik vananemine · põhjused: tegutsemistingimused , töö sisu, menetluste muutumise kiiruse kasv, aeg muutub kiiresti Soorituste vead
müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; finantsrisk – kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole
rahavoogudes. (Hirjel 1996) Ettevõttele tähendab see seda, et inflatsiooni tõttu võib tekkida kriitiline olukord, mille leevendamiseks vähendatakse võimalikult palju kulusid. Inflatsiooni korral peavad kaupade hinnad tõusma kiiremini kui nende tootmiseks tehtud kulud. Vahetuskursirisk on oht, et erinevate valuutade vahetussuhe muutub ühele ettevõtjale kahjulikuks ja teisele kasulikuks. (Hirjel 1996) Pangaomanike ja töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. (Kuum 2009) Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv
siseasjadesse. sai sotsialistlik riik. Tsehhoslovakkia kriis 1968 Rahulolematus NSVL maj ja poliitilise survega, dem puudumine, Tsehhoslovakkia sots vabariik, Breznevi doktriin, NSVL vahetas välja riigi juhtimisvead NSVL, VLO relvajõud Tsehhoslovakkia juhtkonna, lõpetati reformid, tugevnes dissiodentlik liikumine.
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult.
osade vaheline sõltuvus Vastastikkune huvi: Organisatsioon vajab inimesi, inimesed vajavad organisatsiooni Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem: • Inimsuhete kogum nii tööl kui väljaspool seda • Sotsiaalne tasakaal • Tasakaalust väljasoleku tunnused • Rahulolematus, ärritunud öhkkond, keelepeks, võimuvõitlus, personali voolavus Tasakaalust völjamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, juhtimisvead (autokraatlik/liiga vaba), organisatsioonilepete rikkumine. Majanduslik kokkulepe – tööleping Psühholoogiline lepe – läbirääkimata, kirjapanemata ootused Douglas McGregor x-y teooria järgi esineb kahte tüüpi inimesi: ebamotiveeritud (x) ja motiveeritud (y)
Väliskeskkonnas on võimalused, ohud. 4.Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Vaatamata pidevale muutumisele, on süsteemi võimalik hoida tasakaalus. Väikesed muutused kohanduvad, iga suur ja ootamatu muutus on aga nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Tasakaalust väljamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Tasakaalust väljasolevale org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. 5.Mc Gregor X-Y teooria. X- teooria põhjal: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-
27. Liidri juhtimisstiili edukust mõjutavad tegurid 28. Situatiivne eestvedamise mudel 29. Kaasosalusega juhtimine 13 30. Loovjuhtimine ja innovatsioon 31. Loovjuhtimist võimaldavad organisatsiooni tingimused ja juhi käitumine 14 32. Loovuse komponendid juhtimises 33. Juhtimiskogemus ja kriteeriumid 34. Juhtide ebaõnnestumise põhjused ja juhtimisvead 15 35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid 16 36.Taju mõju käitumisele ja taju erinevuste põhjused 17 37. Kausaalne atributsioon ja atributsiooni vead juhtimises 38. Hoiaku olemus, komponendid ja mõju käitumisele 18 39. Väärtused kui käitumise kujundajad 40. Isiksusejoonte mõju tööle
muu kontoritehnika kasutamine Suhtlemisoskused Oskus motiveerida Aktiivse kuulamise oskus Oskus lahendada konflikte Oskus korraldada meeskonnatööd Tagasiside andmise oskus Kontseptuaalsed oskused Võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas Keskkonna protsesside ja seoste nägemise oskus. 29. Juhtimiskompetentsus. Juhtimiskogemused. Juhtimisvead ja nende vältimise võimalused. Otsustamine ja probleemide lahendamine. Eetiline juhtimine. Kontrollimehhanismid ja nende mõju töökäitumisele. 30. Juhtimisvead ja nende vältimise võimlaused. Töötajatele ebaselged firma eesmärgid ja väärtused, arusaamatud tööalased rollid, ebaselged prioriteedid, pidevad muutused, tasakaalustamata vastutus ja otsustamine, halvad suhted juhtidega, halvasti määratletud
tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustusteni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. · Tööriski suurendavad tegurid stress, depressioon, rahutus, töövägivald, töökiusamine, juhtkonna juhtimisvead, väljaõppe puudumine, käitumishälbed. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. 2
· Enneta stressi, mis võib tuleneda sinu kõrgemast positsioonist. · Ole alati valmis alluvat juhendama, ole kindel, et sa ise saad tööülesande sisust aru. · Soodusta positiivsust. · Ole rõõmus. · Võta vastutust. · Õhuta tervislikku töökeskkonda. · Õpi kuidas suurendada alluva eneseusku. Kompetentse ja inimese psühholoogiat arvestava juhtimise abil oleks lihtne tööstressorite mõju minimaliseerida. Euroopa Komisjon määratleb tüüpilised juhtimisvead (European Commission 1997, cit Teichmann 2002: 6): töötajatele ebaselged firma (allüksuse) eesmärgid ja väärtused, ebaselged tööalased rollid, ebaselged prioriteedid, pidevad muutused, tasakaalustamata vastutus ja otsustamine, halvad suhted juhtidega, halvasti määratletud tööülesanded, ebastabiilne ja mittepiisavalt turvaline töökeskkond. Tööinspektsiooni hinnangul (Tööinspektsioon 22.04.2011) on tööandjal kaks varianti olukorra lahendamiseks,
Nende töötajate arv väljaõpe ja nende kasutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale Määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra Õnnetuste võimalikud põhjused Tehnoloogia ja ohutusnõuete eiramine Inimlikud eksimused - mitteergonoomiline disain või tahtlik ebaõige käitumine: väärad otsused, võimete ülehindamine, ebakompententsus, hooletus, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlik õnnetuste tekkimine Inimese emotsionaalne ja tervislik seisund Õnnetuste võimalikud põhjused Tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne) Välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne) Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused) Üks suurõnnetuse valemitest
•Kaitsesse tõmbumine •Paanika Kriisiga kaasneb: •Oht elule, turvalisusele, organisatsiooni eksisteerimisele; •ajasurve, mille tulemusel peavad otsustajad töötama kiiresti, et olukorraga toime tulla; •stress neile, kes vastutavad olukorra normaliseerimise eest Kriisid: Loodusõnnetused, Tehnilised (tuumaplahvatus jms), vastasseisud (konfliktid, sõda), pahatahtlikkus (terroristid-prantsusmaa 2015 jaanuar, usa kaksiktornide näide 9.11.day’,valitseva korra muutus, juhtimisvead (valitsus),eskaleerunud isilik kriis (korruptsioon,riigirahade valesti kasutamise välja tulemine), Kriisijuhtimine •Enne: Kriisiplaan, issues management, risikommunikatsioon •Kriis •Pärast: Kriisijärgse olukorraga toimetulek Kriisijuhtimise eesmärgid 1.Lõpeta kriis kiiresti 2.Piira tekkivat kahju 3.Taasta usaldus Kriisikommunikatsiooni reeglid •Valmista end ette •Mis on teemad? •Kontaktilist •Koolita oma meeskonda ja kõneisikuid •Ole kättesaadav •Ole usutav
23.6. Kas partnerid peavad kinni lepingutähtaegadest? 23.7. Kas Teie äriedu sõltub valuutakursside, intressimäärade muutusest? 23.8. Kui tundlik on ettevõtlus toorme hindade muutusele, varade ja rendihindade väärtuse muutustele? 23.9. Kas tehnoloogia kiired muutused seavad Teie tegevuse mõttekuse kahtluse alla? 23.10. Kuivõrd sõltub Teie äriedu võimalikest tehnilistest avariidest? 23.11. Kuidas mõjutavad Teie ettevõtlust inimlikest vigadest põhjustatud kaod, sealhulgas juhtimisvead? Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008 Mainori Kõrgkool Näidis. Tabel. Riskide hindamine. Faktor Võimalik muutus Mõju firma Järeldus tegevusele tegutsemiseks Ennetav tegevus Ülesanne 24. Lugege uuesti läbi äriplaani tegemist alustades koostatud kokkuvõtte.
Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. Raskete tagajärgedega stiihlised ohud on juhtimis- ja otsustavusvead infosüsteemi elutsükli kõigis järkudes(mida varasemates, seda kaalukamad!). Praktika (tegelike kahjude statistika) näitab, et stiihilised ohud tekivad infovaradele tunduvalt suuremaid kahjusid kui teadlikud sissetungid(ründed). · Äike · Kahjutuli · Vesi · Lubamatu temperatuur ja niiskus · Tolm ja saastumine
on nendes tööstusharudes veel palju käsitsitööd, millega kaasnevad töötajate terviseriskid. Tänapäeval siiski selliste sektorite osatähtsus väheneb ning järjest rohkem inimesi töötab kontorites, büroodes, müügimeeste, teenindajate jt. nii-öelda "valgekraede" seltskonnas. Probleemid võimalike terviseriskidega aga sellega ei vähene. Uued tingimused tekitavad uusi ohtusid: suurenevad vaimne ülepinge, töö kiirus, lühenevad tähtajad tööde täitmisel, juhtimisvead mõjutavad nii töötajate psüühikat kui halvavad töövõimet, tekitavad pidevat stressi. Paljudes kontorites on muret sisekliimaga, nn. "halbade lõhnadega", ebapiisava valgustatuse või staatiliste keha asenditega. Nii tööandja kui töötaja koos peavad leidma lahendusi häirivatele ja tervisekahjustusi tekitavatele probleemidele töökeskkonnas, kusjuures mõistev koostöö, riskide teadvustamine ning nendele
19. Too näiteid informatsiooni turvalisusega seotud ohtudest. - väiksemad, kiiremad, odavamad arvutid jm tehnoloogilised seadmed, häkkerid vajavad üha vähem oskuseid, kasvav kontrollimatute seadmete kasutus töötajate poolt, juhtkonna toe vähesus või puudumine. 20. Too näiteid infosüsteeme ohustavatest mittetahtlikest tegudest. - Inimlikud vead, teenusepakkujate poolsed vead;keskkonnast tulenevad ohud ; loodusõnnetused; tehnilised vead; juhtimisvead. 21. Too näiteid infosüsteeme ohustavatest tahtlikest tegudest. - Spionaaz, väljapressimine,vandalism, sabotaaz, informatsiooni vargus, identiteedivargus, küberterrorism. 22. Mis on autentimine? Nimeta juurdepääsukontrolle, mida autentimiseks kasutatakse. - Autentimine tehakse kindlaks isik, kes nõuab juurdepääsu. Sõrmejälje lugeja, näotuvastus; häältuvastus, allkirja tuvastus; salasõna. 23. Mis on autoriseerimine? - Autoriseerimine tehakse kindlaks, millised on isiku
24. Loetle finantsinvesteeringute riskid; Finantsinvesteeringute risikid. Kõik investeeringud, sh finantsinvesteeringud on suuremal või väiksemal määral seotud riskidega. Alljärgnevalt selgitatakse järgnevaid finantsinvesteeringute riske: Süsteemiväline risk on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. _ äririsk investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; _ finantsrisk kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid;
23.8. Kui tundlik on ettevõtlus toorme hindade muutusele, varade ja rendihindade väärtuse muutustele? 15 23.9. Kas tehnoloogia kiired muutused seavad Teie tegevuse mõttekuse kahtluse alla? 23.10. Kuivõrd sõltub Teie äriedu võimalikest tehnilistest avariidest? 23.11. Kuidas mõjutavad Teie ettevõtlust inimlikest vigadest põhjustatud kaod, sealhulgas juhtimisvead? Näidis. Tabel. Riskide hindamine. Faktor Võimalik muutus Mõju firma Järeldus tegevusele tegutsemiseks Ennetav tegevus NÄITEKS MÕNED OLULISED RISKIFAKTORID, MIDA ON VAJA SEOSTADA SELETUSKIRJAGA. Riskianalüüs. Oluline on teada, millised riskifaktorid võivad esineda, et juba eos maandada võialikud riskid
osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu. [13] Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja kindla kaitsekesta olemasolu tõttu ainult vähese gaasilise radioaktiivse aine pääs väliskeskkonda. RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. Avarii põhjuseks oli reaktori konstruktsioonivead, operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead, võimendatuna RBMK-reaktoritele omaste iseärasustega väikestel võimsustel, viisid reaktorisüdamiku kontrolli alt välja ning võimsus kasvas sajakordseni inimvõimsusest. [14] Tulemuseks oli nn kriitilisusavarii südamiku osalise sulamise ning auru-plahvatustega, mis paiskasid minema massiivse reaktorikatte, avasid reaktorisüdamiku ja purustasid kütuseelemendid. Kuuma reaktori sisemusse tunginud õhus süttis aeglustigrafiit
Turud on efektiivsed, ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. 34. Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk? Kuidas need riskid on seotud investeeringult oodatava tootlusega? Mis näitajad iseloomustavad neid riske. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) *Spetsiifiline risk avaldub investeerimisportfellis suhteliselt juhuslikult ning erinevatesse väärtpaberitesse investeerides on võimalik seda hajutada. Miks? Iga väärtpaberi osakaal portfellis on suhteliselt väike. Tõenäosus et spetsiifilised probleemid avalduvad korraga paljude portfellis sisalduvate väärtpaberite puhul on väga väike ja kui ka nii juhtub siis ei ole portfell piisavalt efektiivselt hajutatud.
kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Varem oli pankrotiseaduses täpsemalt määratletud, mida raske juhtimisvea all mõeldakse. Praegune pankrotiseadus on üldisem ja üksikasjalisem juhtimisvigade määratlemine on jäetud kohtupraktika otsustada.7 Eelkõige on füüsilise isiku rasked juhtimisvead seotud talle kuuluva ettevõtte juhtimisega.8 3 Ibid, lk 247-258. 4 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 84-85. 5 Ibid, lk 11. 6 Ibid, lk 11. 7 Ibid, lk 73. 8 Ibid, lk 89. 7 Maksejõuetuse põhjuseid võib olla väga erinevaid. Tihtipeale pole asi lihtsalt halvas äriplaanis või saamatus juhtimises, vaid põhjus võib peituda ka teiste inimeste käitumise ootamatuses,
tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Kuigi organisatsioon on pidevas muutumises, on võimalik süsteemi tasakaalus hoida, kuna väiksemate muutuste korral süsteem kohandub. Suur ja ootamatu muutus võib aga süsteemi tasakaalust välja viia. Põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead, samuti alluvate hilinemised, puudumised, oma võimete mitterakendamine, vastuseis organisatsiooni muudatustele. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kuulujutud, kaadrivoolavus jne, tegutsetakse üksteise vastu. 5. Mc Gregor X - Y teooria. X teooria – inimene püüab vältida töötamist, sest talle ei meeldi töötada. Pole
Täpsem info: www.tooelu.ee Psühholoogilised ohutegurid • Monotoonne töö • Töötaja võimetele mittevastav töö • Halb töökorraldus • Pikaajaline töötamine üksinda • Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Tööriski suurendavad tegurid • Stress • Depressioon • Rahutus • Töövägivald • Tööahistamine • Töökiusamine • Juhtkonna juhtimisvead • Spetsiifilise väjaõppe puudumine Töötajate vaimset tervist mõjutavad tegurid • Vaimse töö osatähtsuse suurenemine • Võidujooks turumajanduses • Tugevnev konkrentsivõitlus • Töö intensiivsuse tõus • Ületunnitöö, ebarütmiline töö • Süvenev töötus ja ebakindlus tuleviku ees • Töötamine mitmel ametikohal • Töövägivald Psüühilise seisundi muutused • Stress- hormonaalsed muutused organismis, stressitaluvus (positiivne stress – saan püstitatud
tasakaalus. Iga suur ja ootamatu muutus võib süsteemi tasakaalust välja viia. Sotsiaalse tasakalu juures võib puutuda kokku mitmesuguste mõjudega näiteks: Funktsionaalne mõju- soodustab tasakaalu Difunktsionaalne mõju- häirib tasakaalu. Tasakaalust väljamineku tunnused ehk põhjused organisatsioonis: Rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. Tasakaalust väljamineku põhjused võivad olla: A) organisatsioonilepete rikkumine; B) juhtimisvead jne. (ebasotsiaalsed liikmed) Organisatsioonilepped jagunevad: 1) majanduslik kokkulepe- töövõtuleping, tööleping. Määratakse tööaeg, kohustused, palk, töötingimused jne. Vormistatakse dokumendina kirjalikult. 2) Psühholoogiline lepe- siin peab töötaja andma oma panuse ja täitma organisatsiooni lootused. (ebaseaduslik lepe). On läbirääkimata ja kirjapanemata ootused. (vaata töölepingut , ametijuhendit jne.
viia tasakaalust välja 1 Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile on omased järgmised tunnused (Symptoms): töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus jne. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Tasakaalust väljamineku põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juhtkond peab olema pidevalt kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ning vastavalt tegutseda. Samuti peavad nad suutma ette näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. See on väga raske ülesanne. 5. Mc Gregor X - Y teooria. Mc Gregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades seda X-Y-teooriaks. X- teooria põhjal
ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades ühtse süsteemi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks läheb org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Sots. tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Põhjusteks on ebastabiilsed liikmed, org. siseste lepete rikkumine ja juhtimisvead. Tunnused :töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadri voolavus, jne. Süsteemi osad võitlevad üksteise vastu , kuni uue tasakaalu saavutamiseni. 5. MC Gregor X-Y teooria. X-teooria põhjal, a. inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida. b. inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone. c. inimesed on enesekesksed ja nad ei hooli org. vajadustest. Juhi roll on neid pidevalt kontrollida ja sundida. Y- teooria põhjal, a
ootamatu muutus on nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Sotsiaalset tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud, seda häirivad aga disfunktsionaalsed mõjud. Põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine (majanduslik kokkulepe – tööleping, psühholoogiline lepe – läbirääkimata ootused) Tööandja: vastutulelikkus, lojaalsus, töövõtja: sõbralikkus, mõistmine., juhtimisvead (autokraatlik juht tekitab konflikte, vale liidristiil) Tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. Tegutsevad teineteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. 5.McGregor X ja Y-teooria Suurem osa juhtide tööst tuleneb nende poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast. X-teooria: Inimene ei armastada töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone, inimene on enesekeskne
Kuna enamasti käituvad väärtpaberite hinnad üksteise suhtes erinevalt, võimaldab hajutamine saavutada võrreldava tasemega tootluse palju efektiivsemalt (odavamalt) kui üksikusse väärtpaberisse investeerides. Spetsiifiline risk - ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk. See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada. Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga
100 000 24. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, valstandardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms valdamisperioodi tootlus, sandardhälve riski mõõdikuna, riskide hajutamise pos egekt. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad
Väikesed muutused neelduvad tänus süsteemi kohandumisele peagi. Iga suur ja ootamatu muutus võib viia süsteemi tasakaalust välja. Samuti võivad mõjuda väikesed, kiiresti üksteisele järgnevad muutused. Sotsiaalsest tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud ja seda häirivad disfunktsionaalsed mõjud. Tasakaalust väljamineku põhjuseks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juht peab olema kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ja vastavalt tegutseda. Samuti peab juht suutma ete näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Tasakaalust väljasoleva organisatsiooni tunnused: - Töötajate rahulolematus
on süsteemi võimalik hoida tasakaalus. Väikesed muutused neelduvad tänus süsteemi kohandumisele peagi. Iga suur ja ootamatu muutus võib viia süsteemi tasakaalust välja. Samuti võivad mõjuda väikesed, kiiresti üksteisele järgnevad muutused. Sotsiaalsest tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud ja seda häirivad disfunktsionaalsed mõjud. Tasakaalust väljamineku põhjuseks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juht peab olema kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ja vastavalt tegutseda. Samuti peab juht suutma ete näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Tasakaalust väljasoleva organisatsiooni tunnused: Töötajate rahulolematus Ärritunud õhkkond
risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms Spetsiifiline risk (ka mittesustemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et vaartpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tanu konkreetse ettevottega seotud teguritele. (ootamatu kaibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Sustemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk voi tururisk) kujutab endast ohtu, et vaartpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tanu uldistele arengutele makromajanduses (majandustsukkel, rahapoliitika, kursside koikumine jpm)
-Probleemid töösuhetes -Kvaliteedi langus -Tööluus -Presentism- töötaja on tööl, kuid ei täida oma tööülesandeid ·Läbipõlemine- pikaajalise stressi talumine- meedikud, õpetajad ·Depressioon (inimene on "haige", kuid füüsiliselt terve) ·Käitumishälbed- alkoholism, hasartmäng, narkomaania, söömishäired, suitsetamine, enesetapud Tööriski suurendavad tegurid ·Stress ·Depressioon ·Rahutus ·Töövägivald ·Tööahistamine ·Töökiusamine ·Juhtkonna juhtimisvead ·Spetsiifilise väjaõppe puudumine 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Max müra tugevus 85db (kõrgsageduslik ketassaag, impulsiivne hetkeline kõva müra, madalasageduslik tekitab paanikahoogu) Õhuniiskus 40-60% (häälega töötajatele oluline, kui on kuiv tuleb juua vett muidu võib kaotada hääle) Valgus: lamp kustub 50korda/1sekundis (läbib 0 punkti), see sagedus ei koorma silmi 11
süsteemi kohandumisele peagi. Iga suur ja ootamatu muutus on aga nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Samuti võivad mõjuda väikesed, kiiresti üksteisele järgnevad muutused. Sotsiaalset tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud (Functional effect), seda häirivad aga disfunktsionaalsed mõjud (Disfunctional effect). Tasakaalust väljamineku põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juhtkond peab olema pidevalt kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ning vastavalt tegutseda. Samuti peavad nad suutma ette näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. See on väga raske ülesanne. Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile on omased järgmised tunnused (Symptoms):
P/B = 800 000 = 1,5 100 000 6.loeng: Portfelliteooria 29. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad
õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramiseks tuleb nimetada ja kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks. (2) Õnnetuste võimalikud põhjused: 1) tehnoloogia ja nõuete eiramine; 2) inimlikud eksimused või tahtlik ebaõige käitumine (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). §9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine
statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramiseks tuleb nimetada ja kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks. (2) Õnnetuste võimalikud põhjused: 1) tehnoloogia ja nõuete eiramine; 2) inimlikud eksimused või tahtlik ebaõige käitumine (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). (3) Õnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel võetakse aluseks viieastmeline süsteem (lisa 1).
Situatsioone liigitakse kaheks: · Muudatustest tingitud- Alluvast juhiks; Kuidas tegutsevat tiimi juhtima tulla; Omanikuvahetus; Arenguliste muudatuste sisseviimine. · Rolliga kaasaskäivad nn statsionaarsed (rutiinsed) situatsioonid- Juht teenib oma inimesi (ülespoole, väljapoole suunatud); Juht kui probleemilahendaja (välised, sisesed); Keskkonna kohandaja; Juht kui juhendaja. 6. Ebaedu juhtimises, juhtimisvead Ebaedu juhtimises: Amet sunnib töötama pidevas suhtlemises: · Puuduvad oskused luua võrdseid koostööle suunatud inimsuhteid · Puuduvad oskused kasutada grupikeskseid meetodeid · Ei suuda kasutada grupiliikmete loomingulisust Ebaõnnestumiste põhjused: · Isiksuslikud · Käitumuslikud · heast spetsialistist võib saada nõrk juht · otsustamine ja otsustamisvead nähtavad ja nähtamatud · mehhanismid
õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramiseks tuleb nimetada ja kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks. (2) Õnnetuste võimalikud põhjused: 1) tehnoloogia ja nõuete eiramine; 2) inimlikud eksimused või tahtlik ebaõige käitumine (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). (3) Õnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel võetakse aluseks viieastmeline süsteem (lisa 1).
rajoon maakonna asemel jne.). Paljud sellised mõisted ei vasta enam on algselt 7 tähenduselt kaasaegsele sisule ning ongi seetõttu asendunud märksa kohasematega- kasutagem siis korrektset terminoloogiat! Loe lisaks: · Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2000 ptk.1.6- 1.9, lk.33-59: Juhi töö korraldamine; Sooritus, edu ja ebaedu juhi töös; Juhtimisvead; Eesti juhid juhtimisraksustest ja ebaõnnestumistest. · Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk. 1.1-1.5, lk.9-36: Eestvedamise olemus, juhtimise ja eestvedamise paradigmad, eestvedamise ja juhtimise erisused, organisatsiooni ja juhtimise dilemmad, missioon, visioon ja strateegia. · Soovitatav kirjandus: Siimon, A., Türk, K. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003, 299 lk. 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö
veovahenditest, tööriistadest, relvadest, laskemoonast, hobustest, toidust. Saadi Vene sõjaväeladudest ja rekvisitsioonide läbi, kuid varustusprobleem tervikuna jäi lahendamata. 2) Vabatahtlike värbamine ei andnud loodetud tulemusi, tuli kokku kõigest 2200 meest. Läbikukkumise peamiseks põhjuseks olid rahva seas valitsevad meeleolud- sõjatüdimus, puudulik eneseusk (Ei peetud võimalikuks, et Eesti suudaks võidelda Venemaaga), riigikaitse-alased juhtimisvead, enamlikud meeleolud. Sundmobilisatsioon: 1. detsembril käivitati sundmobilisatsioon, sest vabatahtlike värbamine ebaõnnestus. Punaarmee pealetung: Narva lahing, taandumine Viru rindel, olukord Lõunarindel, Tartu langemine, olukorrahinnangud aastavahetusel: Narva lahing, taandumine Viru rindel- Narva alla koondati kõik olemasolevad jõud. Alguspäeval kaitsesid Narva jõe joont veidi üle 1000 eestlase ja ligi 1800 sakslast. Nende vastas valmistusid rünnakuks 7000 punaväelast. 28
annaabi.ee 
