info (nii finants kui mitte finantsinfo, nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse info) selekteerimine ning selle integreeritud analüüs ning edastamine (Pärl, Juhtimisarvestus ...). 4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS Juhtimisarvestus (ingl. k. Management accounting) ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (ingl. k. managerial accounting, management accoutancy) peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. Juhtimisarvestuse kui majanduskursuse eesmärk on tutvustada (finants)informatsiooni kasutusvõimalusi juhtimisotsuste langetamisel. Juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte (asutuse) juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse pärusmaaks on info kogumine, analüüsimine ja tõlgendamine ning selliste aruannete koostamine, mis võimaldaks
Üldised eesmärgid Spetsiifilised eesmärgid Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja Toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kasutamise rahaliste parameetrite kalkuleerimine kindlakstegemine ja kajastamine Kulude planeerimine Materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides:
Koostaja: Anna Popova HT13-KE Kliendi rahulolu on mõõdik, mis iseloomustab toote või teenuse vastavust kliendi ootustele. Klientide rahulolu trendide jälgimine võimaldab näha ettevõtte juhtimisotsuste tulemuslikkust. Kliendirahuolu on oluline Kliendirahulolust sõltub ettevõtte konkurentsivõimelisus. Jutt halvast teenindusest levib inimeste seas kiiresti, võib juhtuda, et ühe kliendi asemel kaotab ettevõtte võibolla kümme klienti. 86% klientidest räägib halvast klienditeenindusest edasi vähemalt 9-15 sõbrale. 26% klientidest postitab ebameeldiva kogemuse internetti läbi sotsiaalmeedia. Praktiliselt kõikidel ettevõtetel, kes loovad
alustamine võib olla lihtsam. Sama oluline kui on koolitus ettevõttesisesele müügimeeskonnale, on ka vahendajate koolitus ja motiveerimine. Hea müügitulemuse saavutamiseks ei piisa sellest, et meie toode on olemas edasimüüja sortimendi nimekirjas: ta peab sellesse uskuma samavõrd kui teie ise ning oskama ja tahtma seda klientidele soovitada. 3. Müügitöö planeerimine Programm on mõeldud firmajuhtidele, kelle pädevuses on müügiga seonduvate juhtimisotsuste vastuvõtmine. Eesmärgiks on anda professionaalseid teadmisi müügi operatiivseks juhtimiseks. Anda töövahendid ja tehnikad analüüsiks ja müügiga seonduvate juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Arendada analüüsioskust ja konkreetsete lahendite leidmist müügitulemuste tõstmiseks firmas. Müügitöö planeerimine: 1. müügijuhi vastutus ja ülesanded 2. müügi planeerimise meetodid 3
Objekti juhtimiseks tuleks kohaldada ! kitsamaid raame. ! II Juhtimist võib vaadelda ka kui tingimuste ja keskkonna loomist eesmärkide saavutamiseks. Juhi vastutusel on, et kõik asjassepuutuvad isikud oleksid informeeritud oma tegevuse üldisest ja igaühe isiklikust tööalasest eesmärgist. Juhi ülesandeks on tagada kriitilised eeldused ühise eesmärgi saavutamiseks, läbi õigeaegsete ja asjakohaste juhtimisotsuste peab juht kindlustama sobiliku töökeskkonna ja optimaalsed töövahendid, kujundama toimiva edasi- ja tagasisidestamise süsteemi, tagama töötajate motivatsiooni ja eesmärkide saavutamist toetavad suhted kollektiivis. Juhi tegevuse tulemusena on töötajatele kättesaadavad töösoorituseks vajalikud materjalid ja vahendid. Üldistatult on juhi ülesandeks tagada informeeritus eesmärkidest ja nii ainelised kui mittemateriaalsed eeldused nende saavutamiseks.
samuti korraldatakse väärtustele pühendatud päevi jms, kus tehakse temaatilisi viktoriine, viiakse läbi arutelusid jms. Firmas kus töötan toimib boonussüsteem, mille käigus kontrollitakse töötajaid regulaarselt ning vastavalt ettekirjutusele on boonus. 6. Mida peate oluliseks põhiväärtuste rakendamisel? Järjekindlus, tippjuhtkonna initsiatiiv ja pidev tagasiside. 7. Kuidas toetab organisatsiooni väärtussüsteem õigete juhtimisotsuste tegemist? Kui põhiväärtused on kirja pandud ja teada kõigile organisatsiooni liikmetele, siis aitab see hoida ühtset suunda eesmärkide saavutamisel. 8. Selgitage organisatsiooni missiooni mõistet. Organisatsiooni üldine eesmärk ja olemus, mis sõnastab selle eksisteerimise põhjuse. 9. Milliste huvigruppidega tuleb arvestada missiooni formuleerimisel? Organisatsiooni sisesed : täidesaatjad, juhatus, aktsionärid , töötajad.Organisatsiooni välised :
......................................................................9 1.5 Enimlevinud vead uuringute läbiviimisel.........................................................10 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 2 1. Organisatsiooniuuringud ja nende eesmärgid Organisatsiooniuuringud on uuringud, mille eesmärk on saada juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot organisatsiooni töötajatelt. Uuringu kui infokogumisvahendi eeliseks on selle süsteemsus ning vastajate anonüümsus - kaardistatud saavad kõik olulised arvamused ning ka need, mis jäävad sageli näost näkku ütlemata. Organisatsiooniuuringuid korraldatakse eri eesmärkidel ning erinevate fookustega. Sagedasemad uuringud on töörahulolu-uuring, organisatsiooni töötajate arvamuste kui siseklientide tagasiside
·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks, süstematiseerimiseks ning kättesaadavaks muutmiseks. Eesti ettevõtete üheks suhteliselt levinud probleemiks on andmete kogumis-, talletamis- ja analüüsisüsteemi puudulikkus. Andmete põhjal saab järeldusi teha ja langetada otsuseid siis, kui saab neid millegagi võrrelda. Saab võrrelda oma eelmiste perioodide või oma konkurentide või tuttavate või endast parematega
c) Uue töötajaga töölepingu sõlmimist d) Tööülesannete tutvustamist töötajale 18. Töö rikastamisel: a) Töötajad liiguvad süsteemselt ühelt töölt teisele b) Suurendatakse ainult töötajatele antud ülesannete arvu ilma iseseisvust suurendamata c) Suurendatakse nii töötajatele antud ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle, suurendatakse iseseisvust 19. Juhtimise kvantitatiivne käsitlus: a) Pakub praktilisi abivahendeid juhtimisotsuste tegemiseks b) Palgata arvutitel baseeruva infosüsteemide arendamise c) Rõhutab eestvedamise tähtsust edukaks juhtimiseks
Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete grupp, tegevus jne.). 6 KULUDE MÕISTE JA LIIGID Seos juhtimisotsustega Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud · Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste tegemisel ignoreeritakse ebaolulisi kulusid, mis on: Alternatiivide jaoks ühesugused Juba tehtud, st pöördumatud Nt varade soetamisel tehtud amortisatsioonikulud 7 KULUDE LIIGITAMINE. Majandusteoreetiline seisukoht Loobumiskulu e alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Nt loodushoiu alternatiivkulu
STRATEE- EEL- KESKUSTE ARUANNE GILINE ARVE TEGEVUS VS PLAAN EELARVE EI KORRIGEERI PLAANE,Т.KARM EELARVET, TEGEVUSI! 8 KONTROLLINGU PEAMINE EESMÄRK – juhtimisprotsessi orienteerimine ettevõtte kõigi eesmärkide saavutamisele. Selleks tagab K.järgmiste funktsioonide täitmise: • juhtimistegevuse koordineerimise eesmärkide saavutamiseks • juhtimisotsuste vastuvõtmise konsulteerimine • ettevõtte üldise infosüsteemi loomise ja funktsioneerimise • juhtimisprotsesside ratsionaalsuse tagamine Т.KARM 9 Tulemus – kooskõlastatud plaanid ja aruanded Planeerimine Püüdlused JUHTIMINE Vahetu juhtimine Koordineerimine
ja prognoosimine arvestuskontroll, raamatupidamise analüüs raamatupidamise tehingute tegemise ja kontode saldode õigsuse kontroll BI (business intelligence (system)) 1958.a. kasutuselevõetud termin äri- ja teiste ettevõtete sisend -ja väljundinformatsiooni kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsimise ja esitlemise tehnoloogilis-organistsioonilise komplekssüsteemi kohta. BI süsteemi eesmärk on toetada paremate juhtimisotsuste vastuvõtmist. bilansianalüüs 1.ettevõtte majandustegevuse tulemuste, maksevõimelisuse jms. kohta järelduste tegemine bilansi aktiva- ja passivapoole struktuuri, selle kirjete ja kirjerühmade omavahelise võrdlemise alusel. 2.raamatupidamiseteooria osa, mis käsitleb bilanssi, kui üldistavat teabeallikat ettevõtte seisundi kohta ja selle kasutamise võtteid. CBA (cost benefit analysis) - analüüsiteooria, mis heaoluökonoomika põhimõtetele toetudes järeldab: 1
Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud) ___________________________________________________________________________ Kulu-Maht-Kasum analüüs ehk KMK-analüüs - Kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelistest seostest võimaldades juhtidel ennustada juhtimisotsuste tulemit. Rakendatakse: * müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujunduses * seadmete asendamise otsustamisel * tulude ja kulude planeerimisel * tegurite mõju analüüsi („mis-kui“ analüüs) teostamisel Märgi õige vastus: 1. Mis on juhtimisarvestuse eesmärk? Kas: a) varustada organisatsiooniväliseid huvigruppe otsuste langetamiseks vajaliku infoga b) varustada panku krediteerimise otsustamiseks vajaliku infoga
Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus). Kogu projekti ajakavaks on pea kaks aastat 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomise esialgseks ajakavaks on august 2006 veebruar 2007. 2
määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus,maksuarvestus,kuluarvestus,finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. ÄRIÜHING-täisühing,usaldusühing,osaühing,aktsiaselt,tulunudühistu. Äriühing kantakse äriregistrisse. ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu voi teenuseid ning kaupade müük voi teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning
Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtte protsesside efektiivsuse kohta; (pidev info vajalikkus)
omanikule; osalemine ühises tulutoovas äriprojektis klientettevõttega või tema juhtkonna liikmega -ametid klientettevõttes - kui kontrollija on/oli auditeerimisperioodil ettevõtte juhtiv töötaja, siis võib see olla piisavaks argumendiks, et ta ei suuda jääda piisavalt sõltumatuks. -muud teenused kliendile - kui finantskontroll osutab kliendile muid teenuseid lisaks finantsauditile peab ta hoiduma juhtkonna funktsioonide ülevõtmisest ning juhtimisotsuste tegemisest. Kui finantsaudiitor osutab auditi teenust, siis ei saa ta sellele ettevõttele raamatupidamisteenust osutada. Finantsaudiitor ei tohi endale võtta ettevõtte töötaja funktsioone, st teostada majandusoperatsioone, kasutada ettevõtte aktivaid ning koostada algdokumente. Isiklikud ja peresuhted - audiitorteenuse osutamisel peab finantsaudiitor olema täielikult kindel, et isiklikud ja peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Finantskontrollija
Vara väärtus koosneb reaalvarast(kinnisvara, seadmeid) ja finantsvara (raha, väärtpaberid), EV turuväärtus koosneb: finantskapitalist ja intellektuaalsest kapitalist, mis jaguneb 1. inimkapitaliks; 2. struktuurkapitaliks. Vara õiglane väärtus- summa mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Määratakse ettev müügitehingu hind, turuväärtus. Seda määratakse müügil, ostmisel, ühinemisel, juhtimisotsuste vastuvõtmisel. 6.Kirjeldage ettevõtte väärtuse tõstmise võimalusi. Tootliku vara soetamine, uute tehnoloogiate rakendamine, globaliseerumine, muudatused ettev struktuuris, töökorralduses; uued väljakutsed. 1) äriplaani koostamine või olemasoleva plaani täiendamine. Igal tulevikku vaataval ettevõttel on olemas visioon ja plaan kuidas oma saavutatud positsioone hoida ja kasumit suurendada, nii stabiilses kui muutuvas majanduskliimas. 2) koostada turundusplaan,
K o o s ta ta k s e a ru a n d e d t e g e v u s e t u le m u s lik k u s e k o h ta P r o g n o o s id P la a n id O t s u s e d t u le v ik u s u h t e s 10.1.13 Mai Takkis 8 Raamatupidamise ülesanne Sisse Toota informatsiooni Juhile juhtimisotsuste vastuvõtmiseks Välja Omanikule Organisatsiooni Teistele (seaduste alusel) finantsseisundi kohta Organisatsiooni tegevuse tulemuste
lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhitavad tegurid (neist formuleeruvad tegevuste alternatiivid) (x) Mittejuhitavad (väliskeskkonna) tegurid Väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused Piirangud (aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne) Resultaadid ehk tulemused (y) Seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel
Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus). Kogu projekti ajakavaks on pea kaks aastat 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomise esialgseks ajakavaks on august 2006 veebruar 2007. 1.1
Tarbijat huvitavad eelkõige toote välimus, funktsionaalsus ja hind. Tähelepanu tuleb pöörata ka toote subjektiivsetele iseärasustele, mis teevad toote kasutamise meeldivaks. Suurtes kogustes tootmine on ettevõttele kulukas, kuna täiendavaid finantsressursse tuleb paigutada tootmisprotsessi, seadmetesse, ruumidesse ning toote müügitegevuse ja reklaami tarbeks. Seega on toote turustamise etapis väga oluline õigete juhtimisotsuste tegemine. (Toote testimine ja turustamine 10.11.2014) 5 2.EFEKTIIVNE TOOTMINE Efektiivse tootmise elluviimiseks on oluline jälgida üheaegselt paljusid parameetreid missugune on protsesside aja- ja materjalikulu, milliselt on protsessid struktureeritud, kuidas on koordineeritud tootmisettevõtete erinevad üksused näiteks müügi- ja tootmispersonal, milline on reaalsus võrrelduna püstitatud eelarvega.
eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluarvestu- se süst. eesm. jaot.: 1) Üldised eesmärgid: · mat. ressursside soet., tootmise ja kasut. rahaliste vahendite kindlaksteg. ning kajastam., · kulude planeerimine, · kuludega seotud normatiivide määratlemine, · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll. 2) Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste oma- ning müügihinna kalkuleerimine, · mat. ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll, · juhtimisotsuste kulukeskse infoga varustamine, · e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam. Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti: 1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit
materjali valimine ning koostöö organiseerimine. Rühma tegevuskava võib kavandada aasta-, kvartali- või kuu- või nädalakavana.. Mida pikema aja jaoks tegevuskava koostatakse, seda üldisem võib kava olla. Sisehindamine (internal evaluation) hindamine, mida teostab õppeasutuse sees paiknev hindaja või hindajate rühm. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Sisehindamise kaudu tagatakse kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, hindamistulemustest lähtudes koostatakse arengukava ja tegevuskava. Sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamise Sisehindamissüsteem (internal evaluation system) õppeasutuse juhtimissüsteemi osa. Sisehindamissüsteem on omavahel seostatud ja loogilises järjestuses olevate teadlikult juhitud
inimestevahelistes suhetes ja koostöö. Pika kogemusega töötajad vajavad samuti kui nooredki juhilt ärakuulamist, huvi tundmist, tunnustust hea töö eest ning konstruktiivset, toetavat tagasisidet edasiminekute kohta. Vältida tuleks "unustamisest" põhjustatud negatiivset emotsiooni, mis võib võtta töömotivatsiooni. Üheks kõige väärtuslikumaks tunnustuseks juhi poolt on töötaja kaasamine oluliste juhtimisotsuste tegemisse. Iga inimese jaoks on oluline, et tal oleks töökohas suhtlusgrupp, kelle hulgas ennast hästi tunda. Tööandja huvi võiks olla ühtekuuluvustunde omapoolne soodustamine. Vältida tuleb väiksemate gruppide vahel barjääride tekkimist. Viimastel aastatel Eestis läbi viidud töötajauuringud viitavad sellele, et inimeste pühendumust tööandjale määravad kõige enam faktorid, mida seostatakse lühiajalise motivatsiooniga: töö-
aja arvestamise järgi(3 ajahorisonti: *lühiajaline-1 stabiilsus, maksundus, ametiühingud, õkoloogia); 2)identifitseeritakse tähtsust omavad otsusused *optimalsed...*individuaalsed tõenäolised otsused *ratsionaalsed aasta(operatiivne), *keskpikkusega-kuni 5 aastat(taktikaline plaanimine), *pikaajaline tegurid, näiteks turgude asukoht või toormaterjalid; 3)leitakse alternatiivsed asukohad: ..*optimaalsed...Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid: probleemsituatsioon; (strateegiajuht., -plaanimine)): *staatilised, *dünaamilised 5.kasutatavate mõõtühikute *määratakse asukoha paiknemise regioon, *määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti;
valdkonna tippjuhina ettevõtetes või ka finantsinstitutsioonides. Selle eriala lõpetajad on võimelised analüüsima äritegevust, korraldama ettevõtte majandusarvestust, rakendama oma töös kaasaegseid infotehnoloogia vahendeid, orienteeruma kiirestimuutuvas äri- ja maksukeskkonnas, välja töötama alternatiive erinevateks finantseerimis- ja investeerimisotsusteks ning on suutelised tagama ettevõtete juhtkondadele juhtimisotsuste tegemiseks põhjaliku, õigeaegse ning väga täpse finantsinformatsiooni. Pikemas perspektiivis tagavad koolis õpetatavad ained ja erialad rakendusliku hariduse ja hea praktiliste oskuste taseme, mis teeb eriala lõpetanud tööjõuturul väga konkurentsivõimeliseks. Rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse eriala ning kõrvaleriala äriõigus annavad optimaalse võimaluse olla mitmekülgne oma eriala hästi tundev spetsialist kiiresti muutuval majandusmaastikul.
Mängu alustamine ja otsuste tegemine Mängus osalevad seitse ETTEVÕTET, kes konkureerivad ühisel turul ja ühisele turunõudlusele. ETTEVÕTETE juhtimiseks moodustatakse mängu alguses meeskonnad. Iga meeskond juhib ühte ETTEVÕTET. Kui osalejatest moodustatud meeskondi on vähem kui turul konkureerivaid ettevõtteid siis võtab ülejäänud ettevõtte juhtimise üle arvuti. Otsuste tegemiseks vajalik informatsioon Ettevõtte äri- ja tootmistegevusega seotud juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni saavad kõik ettevõtted perioodi alguses eelmise perioodi otsustest ja lisaks sellel on ettevõtte käsutuses järgmine informatsioon: TURUÜLEVAADE mis annab informatsiooni turu olukorrast ja turu muutustest ning võtavad kokku detailse informatsiooni ettevõtete ja tema konkurentide otsustest. RAHAVOOGUDE ARUANNE, mis annab informatsiooni ettevõtte tänasest olukorrast ja arengutest ning eelmisel perioodil tehtud otsustest
· Otsekulu(kulu, millel on vahetu seos kuluobjektiga ning neid on võimalik arvestuses siduda kindla kuluobjektiga) Kaudkulu(kulu, millel puudub vahetu seos kuuobjektiga, nimetatakse sageli üldkuludeks. Kaudkulu on tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks, mistõttu on vajalik jaotada kuluobjektidele) · Oluline(olulised sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul erinevad) Ebaoluline kulu(ebaolulisteks kuludeks juhtimisotsuste tegemisel võib lugeda juba tehtud kulusid ning kulusid, mis on alternatiivide jaoks ühesugused) · Varemtehtud e. pöördumatu kulu(on juba tehtud ning neid pole võimalik muuta. Need on minevikukulud ning juhtimisotsuste langetamise seisukohast omavad ainult kogemuslikku väärtust). · Alternatiivkulu e. loobumiskulu(kujutavad endast potentsiaalset tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teistele
muutused võivad ka fikseeritud hinda tõsta; ressursikulu normidega 5)ühikhindadel põhinev leping tõhendab kulutusi 124 Organiseeritud juhtimisfunktsioonid töömahtude mõõtmisel; 6)peatöövõtja on huvitatud Peavad looma juhtimisstruktuuri (sidemed), tagama odavate alltööettevõtjate kasutamisest. Eelised informatsiooni edasiandmise ja juhtimisotsuste tööettevõtja poolt vaadatuna: 1)kasum on hinna sees täitmise läbi inimeste: 1.Juhtimisstruktuuri loomine. ja läbirääkimisel sõlmitud lepingu puhul võib efekt Põhimäärused, juhtimisskeemid, eeskirjad. olla suurim; 2)tellija ja projekteerija sekkumine on 2.MEHITAMINE ( INIMESTEGA min; 3)innovatiivne ettevõtja saab kasumit KOMPLEKTEERIMINE )
tegevuskulud D. Kulude ala- ja ülejaotamine Kuluarvestuse põhimõtete ja –meetodite valik • Tekke- vs kassapõhine arvestus? – Tekkepõhine • Vastutus- vs tegevuspõhine kuluarvestus? – Domineerib tegevuspõhine, metoodilisi võtteid on mõlemast • Osa-, otse- või täiskuluarvestus? – Omahinna arvestamiseks täiskuluarvestus, osakulu- ja otsekuluarvestus hinnakalkuleerimise jm juhtimisotsuste tarvis • Andmeallikad? – Andmeladu: integreerib finantsarvestussüsteemi + ERP/MRP/CRP/jne + personali infosüsteem + juhtimisinfosüsteem + jt • Aruandlus? – Operatiivne igakuiselt, detailselt igakvartaalselt (nii kvartali kohta kui kumulatiivselt) Hind Definitsioonid: Hind –rahasumma, mille eest ollakse valmis kauba või teenuse kalkulatsiooniühikuks
põhjendama. 11. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Riigikohtu seisukoht: ühiskonnakorraldus, mis seisneb võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. 12. Põhiõiguste mõiste ja allikad Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõigustee rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Absoluutseid õiguseeid piirata ei saa: õigus elule, ei tohi piinata, ei tohi pidada orjuses. Mitmeid õigusi tohib aga seaduse alusel piirata, kui tegu on teiste isikute kaitse või
arvestusele, unustatakse peamine: miks me kulusid arvestame. Kulu tekib ressursi kasutamisel. Kui esialgu piirdus kulude arvestus möödunud perioodil tekkinud kulude kirjendamisega, siis koos majanduse arenguga on muutunud ja muutub järjest olulisemaks tulevikus tekkivate ehk tuleviku kulude juhtimine, prognoosimine ja eelarvestamine. Kulu ei teki organisatsioonis üldjuhul iseenesest. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kulud ei juhtu niisama, vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste (tegevuste) tulemus. Iga ressurssi tuleb kasutada väärtuse loomiseks, vastasel juhul on ressurss raisatud. Nüüdisajal on oluline minna kulude arvestuselt üle kulude juhtimisele ehk keskenduda nendele kuludele, mis on olulised ettevõtte või asutuse tulemuslikkuse, kasumlikkuse ja kulude juhtimiseks. Nüüdisaegne kulude juhtimine keskendub küsimusele: kuidas suurendada, lähtuvalt omaniku poolt püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile,
Säästva keskkonnapoliitika kujundamise eelduseks on keskkonnakasutuse mõistmine, st on vaja teada, kui suures ulatuses organisatsioonid keskkonnaruumi ehk keskkonnaressursse kasutavad. Keskkonnaressursside mõõtmine organisatsioonide tasandil on oluline eelkõige selle tõttu, et kõikvõimalikud organisatsioonid tarbivad oma igapäevaste tegevuste elluviimiseks väga suures ulatuses keskkonnaressursse. Samuti on juhtimisotsuste 3 vastuvõtmine organisatsiooni tasemel kõige efektiivsem. Keskkonnakasutuse mõistmine saab toimuda üksnes keskkonnaressursside mõõtmise läbi reaalühikutes (kg, kWh, m3 jne). Teades keskkonnaressursside kasutamise suurust ning reaalset keskkonnaruumi piiri, on võimalik vastu võtta otsuseid ja seada reaalseid eesmärke jätkusuutliku arengu suunas.
6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organiseerimine - firma ressursside korraldamine kavandatu elluviimiseks; kontroll - firma ja allüksuste jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele; otsustamine - ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel;
perspektiiviga filosoofial, vajadusel ohverdades lühiajalised eesmärgid. Tegevuspõhise kuluarvestuse (ABC) olemus ja seos protsessipõhise lähenemisega. läheneb protsesside optimeerimisele finantsvaate kaudu. Üldlevinud on kulude eristamine funktsionaalsete allüksuste ja kululiikide (nt palk, materjalid, rent, ...) kaupa. See on mugav finantsarvestuslikust aspektist, kuid juhtimisarvestuslikust aspektist (efektiivsuse hindamiseks ja õigete juhtimisotsuste langetamiseks) annab see väga vähe infot. ABC meetodiga seotakse kulud konkreetsete tegevustega ja selle kaudu ilmneb iga protsessi maksumus. Nii saab protsesse omavahel võrrelda ja hinnata ressursikasutuse optimaalsust. Meetodi rakendamisel avastavad paljud, et palju ressursse kulub vähetähtsale ja nende elimineerimise või ümberkorraldamisega saavutatakse märkimisväärne sisemine kokkuhoid. ABC on universaalne meetod ja edukalt rakendatav igas eluvaldkonnas.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil:
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid
ei pruugi omavahel olla võrreldavad. Kasumiaruande skeemide võrdlus () skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõu kulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum vs skeem 2Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste vastuvõtmisel on oluline eristada olulisi kulusid ebaolulistest. Juhil on mõtet tegeleda ainult oluliste kuludega, sest siis võiks tema tegutsemisel olla mingi oluline tulemus. Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused. Ebaolulised juhtimisotsuste seisukohast on need kulud, mis on juba tehtud. Ebaolulised on need kulud, mille summa on konkreetse ettevõtte jaoks ebaoluline. Rahavoogude aruanne Raamatupidamisaruanne, mis kajastab
kogutud andmeid) 4)Turundusuuringute süsteem 1.Turu-uuringu olemus, eesmärk, abistavad tegevused ja läbiviimise põhimõtted. Turundusuuring on informatsiooni süstemaatiline ja objektiivne identifitseerimine, kogumine, analüüsimine ja levitamine, et täiustada otsuste vastuvõtmist ja probleemide lahendamist ning turunduse võimaluste leidmist. Eesmärgiks on võimaldada paremate turunduslike juhtimisotsuste tegemist. Abistav roll- anda vajalikku informatsiooni, mis aitab juhil vastu võtta õige ja kasuliku otsuse (õpik lk 296-298) 2.Turundusinfo allikad. (õpik lk 299-302) Esmased ja teisesed andmed. Teisesed andmed on need, mis on juba olemas, st informatsioon, mis on varem kogutud teistel eesmärkidel kui uuringu probleemi lahendamine. Esmased andmed jagunevad: 1)kvantitatiivuuringud(küsitlus, vaatlus, eksperiment, registreerimine)
Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestus: Erinevused: Finants varustab välistarbijaid firma äritegevuse infoga; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku infoga. Finantsil infokasutajateks välistarbijad (investorid, riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid) Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga. Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete täpsus. Finantsis peab infot esitama perioodiliselt; Juhtimises aga millal iganes vajadus tekib.
kehtivustähtaja möödumist. 20 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt saab öelda, et algdokumendil on väga tähtis funktisonaalne eesmärk- jälgida firma tegevusi. Dokumentatsioon kujuneb järgmiselt: ALGDOKUMENT PÄEVARAAMAT PEARAAMAT KÄIBEANDMIK BILANSS. Raamatupidamissüsteemi eesmärgiks on produtseerida informatsiooni juhtimisotsuste langetamiseks. 21 KASUTATUD ALLIKAD 1. Allikvee, A. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine, Tallinn 2006 2. Alver, J., Alver. L, Finantsarvestus, 2009 3. Kutt, J. Sissejuhatus raamatupidamisse, 2009 4. U. Meriste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N-Y) 5. Otsus-Carpenter, M. Väikeettev¨tte raamatupidamine, 2010 6. Palm, M. Raamatupidamiskanded, 2003 7. Tikk, J. Finantsarvestus, 2008 8. Villems, T
· Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 9 Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete tootmise (teenuste osutamise) juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja
lähtuvalt valdkonna poliitika. Inimkapitali arendaja toetab uute käitumisharjumuste rakendamist igapäevatöös. Väärtustab ja soodustab iga töötaja isikliku panuse kasvu ja vastutuse võtmist. Tegeleb positiivsete suhete loomisega meeskonnas ja tugevate meeskondade kujundamisega. Strateegiline partner partnerid aitavad juhtidel eesmärke saavutada, nõustavad, annavad regulaarselt tagasisidet ja panustavad juhtimisotsuste tegemisse. Ühendavad personalitöö tegevused organisatsiooni strateegia ja visiooniga. Osalevad organisatsiooni tulevikunägemuse loomises ja muudatuste elluviimises. Seesmine konsultant: kuulaja, selgitaja, abistaja, nõustaja Äripartner: analüüsija, planeerija strateeg, otsustaja, probleemide ennetaja Teenindaja: värbaja-valija, intervjueerija, organiseerija, info vahendaja (hea ja halva)
teenuseid. Protsessikuluarvestus on sobilik järgmistel juhtudel: · Tooted on suhteliselt homogeensed ja üksteisest raskesti eristatavad · Üksikud tooteühikud on tavaliselt madala väärtusega · Üksikute tooteühikute otsekulusid on raske eristada või need on väheolulised 12 Protsessikuluarvestuse informatsioon on ettevõtetele järjest olulisem strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Näiteks kui organisatsioon konkureerib, kasutades kas kululiidri või eristumise strateegiat ja organisaatsiooni üldkulud on keerulise struktuuriga, siis ei ole otstarbekas kasutada mahupõhist töökuluarvestuse süsteemi, vaid tegevuspõhist protsessikuluarvestuse süsteemi. Protsessikuluarvestuses arvestatakse kõiki teatud perioodil toodetud ühikuid ühtse väljundihulgana ja ei arvestata kulusid jooksvalt iga eraldi toodetud ühiku kohta
Võimaldab operatiivselt jälgida laekumata arvete seisu. laekumata arvete analüüs maksetähtaegade lõikes. Soovitused ostjate võlgnevuse juhtimiseks: 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Pidada meeles, et kasum ei ole veel raha. Laekumata arvetega tuleb pidevalt tegelda. Bilansist saadav info ei pruugi olla piisav õigete juhtimisotsuste langetamiseks. Et vältida probleeme arvete laekumisega, tuleb ettevõttes sisse seada krediidikontroll. Sõlmida korrektne müügileping. Jälgida arvete korrektsust. Väljastada arved kohe koos kauba või teenusega. Sisestada laekunud summad arvestussüsteemi koheselt. Tegutseda kohe kui ilmnevad ostja makseraskused (lõpetada kauba väljastamine või väljasta ainult sularaha eest, tuletada ennast
inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandussündmuste andmete identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist eesmärgiga võimaldada infotarbijatel langetada juhtimisotsuseid. Infot toodab majandus-arvestus tarbijatele kahel eesmärgil: · otsuste tegemiseks ettevõttes kui ka · aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. 4. Majandusarvestuse valdkonnad. Nende valdkondade vahelised seosed.
● Juhtkond ➢ Organisatsiooni arengutrendid ➢ Tagasiside tehtud otsustele ➢ Ootuste ja tegelikkuse võrdlus ● Personaliosakond ➢ Töötajatega seotud protseduurid ● Valdkonna juht ➢ Töötajate koolitusvajadus ➢ Kitsaskohtade märkamine ➢ Motiveerimine ja info juhtimine ● Töötaja ➢ Tagasiside ➢ Selgem roll ➢ Juhtimisotsuste ja ootuste parem mõistmine ➢ Arenguvõimaluste mõistmine Kasu soorituse hindamisest (juhtide hinnangute pingerida): 1. Soorituse parandamine 2. Töötasu määramine 3. Tööalaste ootustega seotud nõustamine 4. Töötajate nõustamine 5. Edutamine 6. Motiveerimine 7. Potentsiaali hindamine 8. Koolitusvajaduse selgitamine 9. Paremad töösuhted 10. Karjääri planeerimine ja -nõustamine
numbrites väljendatud norme. 12. Eemaldada barjäärid, mis seisavad tunnitasu saava töötaja ja tema õiguse vahel olla uhke oma töö panusele. 13. Juurutada jõulised koolitus ja ümberõppeprogrammid. 14. Moodustage tippjuhtkonda meeskond, mis hakkab iga päev suunama organisatsiooni tegevust just nende 13 punkti täitmise suunas. 3. Olukorra (situatiivsed) teooriad. Olukorrateooriad lähtuvad olukorrast, eeldavad selle tundmaõppimist ja olukorraga arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond on paindlikum eeldades, et on olemas palju erinevaid viise hästi tööd teha. Parima tegutsemissuuna määrab keskkond. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis-ja sisemõjutusi. Kõige varasemaid olukorralise orientatsiooniga töid võib leida juba vahetult peale Teist Maailmasõda, kuid olukorraliste
(töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata nende koht kuluarvestussüsteemis, kas otse kuluühikule või kaudselt kulukeskusele (Haldma & Karu, 1999, lk 32). Kulude liigitamise eesmärgid tulenevad kulude juhtimise ja arvestuse eesmärkidest. Nüüdisaja juhtimissüsteemides on muutunud olulisemaks kulude liigitamine lisaks strateegiliste ja taktiliste ka operatiivsete juhtimisotsuste vastuvõtmiseks, sh ettevõtte väljundiks olevate kuluobjektidele (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Jätkuvalt on kulude juhtimises tähtis kulude liigitamine planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks. (Karu, 2008, lk 106) Korrektne kululiikide klassifitseerimine on aluseks bilansis kajastuvate tooraine ja materjali, lõpetamata toodangu ja valmistoodangu ning kasumiaruandes kajastuva
annaabi.ee 
