Mina sooviksin töötada salongis,kus saaksin ennast pidevalt arendada ja oma oskusi täiendada. Oma töökohalt ootan kaasaegseid töövahendeid ja mõnusat õhkkonda. Juuksuri töötool Kliendi juustepesu tool Maniküüri töökoht Hinnakiri Naiste juuksepesu (juuste pesuta) 10 Naiste juukselõikus+juuste pesemine+föönisoeng 12/14/16 Laste juukselõikus 6 Tukalõikus 3 Juuste pesemine+ kuivatus 3/5/7 Soeng+ juuste pesemine 7/9/11 Ülespandud soeng 16 Keemiline lokk 20/22/24 Keemiline lokk+ lõikus 23/25/28 Juuste värvimine 20/22/25 Juuste värvimine+ lõikus 23/25/28 Juuste värvimine mitme värviga 22/24/27 Juuste värvimine mitme värviga+ lõikus 25/27/30 Juuste värvimine salguti 20/22/25 Juuste värvimine salguti+ lõikus 23/25/28 Kõik hinnad sisaldavad juuste kuivatamist Maniküür 8 Maniküür lakiga 10 Püsivärviga ripsmete/kulmude värvimine 3 Kulmude kujundamine 0,50
Karge meri August Gailit Tegelased: *Neemi Anders (Andersite peretütar) *peremees Peeren Anders *Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) *peremees ja poe kaasomanik Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund *reeder Toora Jookus *halastajaõde Eljen Karre *halastajaõe kasulaps Peeter *Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm *postivedaja Tehve Lamm *postivedaja naine *professor Amadeus Lokk *Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg, veel üks tütar, tütar Eero Kuiguga *pastor Joosep Lund *pastori tütar Kelli Lund *vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid *pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema *Teo Praakel *Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel 19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast)
sabagaga kass talle sülle ja ootas kuni Emily talle rihma kaela paneb. Kui Emily öösel koos kassidega linnas oli , siis läksid nad ka arestiparklasse kus nad olid näinud üht imelikku autot kuhu ta sisse muukis.Seal vaatas ta ringi ja korraga tuli talle pähe vaadata istmete alla kust ta leidis kaelarihma millele oli kirjutatud Sabbath.Katkise kõrvaga kass tuli Emily juurde ning Emily pani kassile rihma kaela. 11. päeval rääkis Emilyga Lokk kes oli temast veidi vanem, ning ta ütles , et Emily nimi on Molly ja ,et Lokk et ta tunneb teda. Hiljem hakkasid Molly vanemad tänu eratedektiivile Blackrocki järele sõitma. Emily sõitis tagasi Blackrocki ning ta kaotas uuesti mälu.Sellel korral oli tal märkmik ja sealt sai ta vaadata kes on kes . Paari päeva pärast sai Emily ühest salauksest mida tavaliselt Raven valvas sisse. Kui nad kassidega sees olid leidsid nad eest 4 suurt kassikuju mis olid
Võru Muusikakooli kevadkontsert toimus 28. aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma igapäevaselt kuulan
1) idiofonid heli tekib pilli materjali jäikusest, selle vastu lüüakse. 2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill
Frank Sinatra (1915-1998) Alice Lokk Structure 1. Early life 2. Career (singing) 3. Career (acting) 4. Personal life Early life • US singer and actor • December 12, 1915 New Jersey, Hoboken • Father - boxer and firefighter Mother - member of local party • Didn’t finish the high school • Delivery boy at the Jersey Observer newspaper Career (singing) • One of the most popular musical artists of the 20th century • Genres: traditional pop, jazz, swing, big band, vocal jazz
Mudellõikus 80.- Juukselõikus 70.- Tuka lõikus 20.- Peapesu 20.- Föönisoeng 70.- Pidulik rullisoeng 115.- Juuste sirgendamine 200.- SOENGUD Pidulik ülespandud soeng 250.- Lihtne ülespandud soeng 225.- Pidulik rullisoeng 250.-. Pruudisoeng 350.- Pruudisoeng koos proovisoenguga 600.- KEEMILINE LOKK Keemiline lokk lühikestele 140.- Keemiline lokk keskmistele 185.- Keemiline lokk pikkadele 270.- Volüümi lokk lühikestele 185.- Volüümilokk keskmistele 260.- Volüümilokk pikkadele 380.- Volüümilokk ülipikkadele 350.- JUUSTE VÄRVIMINE Juuksepõhja värvimine 185.- Keskmistele juustele 60ml 220.- Pikkadele juustele 75ml 260.- Ülipikkadele juustele 100ml 300.- SALGUTAMINE
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli
Suurnikele õmmeldi riided hoopis lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul lepardinahka. Riided olid nii kerged ja lihtsad kuuma kliima tõttu. Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud ainult riietumisega või kosmeetikaga. Ka seongud olid Vana-Egiptuses väga tähtsad. Lastel pügati tavaliselt pea paljaks või lõigati lühikeseks va ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead ning hiljem tehti sinna s-kujuline lokk. See sümboliseeris lapse noorust. See kehtis nii poiste kui ka tüdrukute seas kuni puberteedieani. Vanemaks saades tüdrukud lasid teha endale patse ja poisid ajasid oma juuksed üldse maha. Meestel pidi juuksed ära ajama, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Naistel oli soeng unikaalsem. Neil oli populaarne juukseid peadligi hoida. Juuksed olid lokkis kas loomulikult või keemilisel viisil. Enamjaolt meeldis naistele lühikene lõige, umbes kõrvadeni.
saama abruptly järsult, äkiliselt crash (into) kokku põrkama, vastu absorbed in hõivatud, süvenenud sõitma (avariis) achieve saavutama, läbi raskuste criticise kritiseerima teostama crooked (teeth) puseriti hambad allow lubama, võimaldama crowd rahvamass, summ anatomy anatoomia, kehaehitus curl lokk, kihar announce teadustama, kuulutama, damsel preili välja kuulutama deaf kurt announcement teadaanne, kuulutus deafening kõrvulukustav arched kaarjas (... eyebrows declare kuulutama, deklareerima kaarjad kulmud) dedicate to pühenduma avid innukas, himuline depend on sõltuma balance tasakaalustama determined otsusekindel
Viimne ratsu Sergei Jesseenini ja Vladimir Majakovski autobiograafilsie luule võrdlus Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lokk, tolmune on sile nahk, kaunis silmis valuvahk. Miks nii on? Sind ei vaja keegi enam nüüd ja kas on kõiges selels sinul üldse süüd, et me kõik masinate abil tehtud saab, aga sind iniemne varsti unustab! Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel, alels jäänud on küll teed, aga maja poel see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane just kui sulle selgeks teeks, et sa oeld viimane. 3x refrään Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest
Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei piirdunud lihtsalt riietumisega või keha õlitamisega. Isegi juuksestiilil oli tähtsust vanas Egiptuses. Soengud varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi. Neil oli ka komme ennast üle kogu keha paljaks raseerida. Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud. ( 1. , 2. , Vana- Egiptus lk.41)
niiskeks. Kanna lokivedelik hoolikalt rullidele 2-3 korda, alustades kuklast. Ülevoolav aine kuivata vatitampooniga. Mõjuaeg ( ilma lisasoojuseta, rätiku all ) 10-15 minutit. See on soovituslik mõjuaeg, kindlasti võta kontrollsalk ning jälgi seda. Peale mõjuaega loputa juuksed rohke veega. Lühikesi juukseid 3- 5 minutit , pikki juukseid 5-7 minutit rohke jooksva vee all. Peale loputust pressi üleliigne niiskus juustest rätikuga välja. Lõpuks kinnita lokk , kasutades kas tavalist KC professional valmiskinnitit või KC professional kiirkinnitit. Classic perm lotion 1 klassikaline lokivedelik nr 1 Normaalsetele ja kergelt töödeldud juustele. Kasutamine: pese juuksed, neid kergelt hõõrudes. Kuivata rätikuga, jättes juuksed niiskeks. Kanna lokivedelik hoolikalt rullidele 2-3 korda, alustades kuklast. Ülevoolav aine kuivata vatitampooniga. Mõjuaeg ( ilma lisasoojuseta, rätiku all ) 10-15 minutit. See
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutöötlemise ja ehituse õppetool Gabriel Õun Tp-17 SISSEJUHATUS TISLERI ERIALA ÕPINGUTESSE Esse Juhendajad: õp Arvi Lokk õp Külli Kukk õp Ülle Sillamäe õp Malle Peedel Väimela 2017 Tisleri kutse iseloomustamine Tisler oskab koostada spooni, liimida, pealistada, lihvida, viimistleda. Tisler valmistab, dekoreerib ja remondib puitmööblit, aga ka puidust aknaid, uksi ning treppe. Tisler seadistab põhilisi
428 lk Kristjan Jaak Peterson, "Laulud ja päevaraamat" ja Maimu Berg, "Seisab üksi mäe peal" Jaan Kross, "Taevakivi": kuuldemängu tutvustus: http://raadioteater.err.ee/raadioteater/k uuldemaeng/taevakivi kuuldemäng Raadioteatris 1999: http:// arhiiv.err.ee/vaata/kuuldemang-kuuldeman g-taevakivi Kristjan Jaak Petersoni skulptuur Toomemäel. foto: Lauri Kulpsoo MARGUS LOKK Kristjan Jaak Peterson 2011 Segatehnika ava 41 x 30 Tartu
04.1954 60 Tootmine OBerk Olav Berk mees 5.04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine SKree Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine RKuus Riho Kuusk mees 25.07.1939 74 Tootmine HLind Heli Lind naine 13.05.1970 43 Tootmine RLokk Raivo Lokk mees 6.01.1982 32 Tootmine ELuig Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine MMaas Margus Maasalu mees 3.09.1950 63 Tootmine KMill Kersti Miller naine 13.09.1981 32 Tootmine RMuld Reijo Muld mees 26.03.1970 44 Tootmine ANora Aarne Norak mees 7.06.1964 49 Tootmine ANora Arnold Norak mees 20.08.1980 33 Tootmine
,,Kas mäletad, mu arm?" Koostas: Elor Lember AUT-31 1. August Gailit ,,Kas mäeletad, mu arm?" 2. Tegevus toimub peale sõda kui Eesti on kaotanud nenda iseseisvuse. 3. Kõik toimub ühes majakeses kus on seitse meest, kes on korjatud põgenikelaagrist ja saadetud Rootsi metsa tööle. Sel ööl on tuisk ja mehed istuvad ümber ahju ja räägivad erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid
vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet) 3. Virve Pukspuu jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad 4. Aino Pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev 5. Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg) 6. Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis
Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest. 1 Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks. (väikesed patsikesed ridadena, lokk külmal e. märjal meetodil – juuksesalgud keerati ümber puupulga määriti saviga kokku ja hoiti kuni savi kuivamiseni. Juuksesalgud muutusid punakaks ja laineliseks. Juuste pikkus õlgadeni. Tukk laubal või lahuga. Soenguid määriti aromaatsete õlide ja essentsidega. Mehed ajasid habet. Pidulikel sündmustel kanti kunsthabet (võis olla erineva kujuga, lokitud patsikestega, ehitud kuldlindiga jne.). Naiste soengud olid keerulisemad. Tähtsad naised ajasid juuksed maha ja kandsid parukat
Sellega säästetaksee raha pesumaja arvelt. Klientideks on oodatud nii mehed, naised kui ka lapsed. 5. KONKURENTSI ANALÜÜS · Salong Meliisa asub Valga linnas Kesk tn 6. Pakutavad teenused: juuksur ja kosmeetik. Salong on avatud E, T, N, R 9.30 18.00. Juuksuri poolt pakutavate üksikute teenuste hinnad: lõikus poolpikkadele juustele(lõikus, pesu, kuivatamine) 115 130kr ; rulli- ja föönisoeng poolpikkadele juustele 85 95kr ; keemiline lokk lühikestele juustele 125 140kr ; juuste värvimine poolpikkadele juustele alates 280kr-st. Kosmeetiku üksikute teenuste hinnad: maniküür lakiga 90 120kr ; pediküür 145.- ; kulmude värvimine 40kr.(Salong Meliisa hinnakiri) · Salong Orhidee asub Valga linnas Vabaduse 19. Seal on olemas küünetehnik, kosmeetik ja juuksur. Juuksuri hinnad algavad umbes 100st kr-st. Avatud on see E R 9.00 18.00 L 10.00 12.00. (Salong Orhidee hinnakiri)
PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T HUDROIS OL A TSIOO N
Pidustustel kaunistati pea ja keha lillevanikutega ja mirdiokstega Materjalid: vask kuld poolvääriskivid JUUKSED Juuksestiilid varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida
PINNAS HUDROISOLA TSIOON I !?/ TASANDUSKIHT 10 I.4ONOL BETOON 80 KELDRI SEINA BETI ]ONP LOKK -----..--------- PVC KILE VAHTPOLUSTUROOL 50 --SEMEN TMORT T HUDROIS OL A TSIOO N
Sirje Kreen naine 12/27/1955 Tootmine Faina Kukk naine 8/29/1992 Müük Riho Kuusk mees 9/14/1952 Tootmine Boris Küünemäe mees 3/13/1987 Transport Einar Laanepõld mees 2/12/1972 Ladu Jaan Laubre mees 1/16/1988 Finants Erki Lepiksoo mees 10/31/1981 Tootmine Faina Lepp naine 4/1/1982 Finants Malle Ligi naine 10/3/1967 Finants Heli Lind naine 11/11/1981 Tootmine Raivo Lokk mees 11/15/1991 Tootmine Eino Luige mees 11/16/1962 Tootmine Margus Maasalu mees 3/4/1962 Tootmine Madis Maasalu mees 3/11/1955 Tootmine Aadu Malva mees 3/6/1970 Transport Tiina Markus naine 7/1/1992 Ladu Aare Marmor mees 9/23/1957 Tootmine Reijo Meigas mees 12/18/1956 Ladu Anton Meister mees 2/8/1955 Ladu Arnold Merilaid mees 2/22/1966 Transport
Astrid Lindgren Reijo Okspuu Kadrina 30 Jaan Artur Alliksaar Tiina Markus Kohtla-Jär 30 Laine Artur Alliksaar Tiina Markus Kohtla-Jär 30 Jaan Artur Alliksaar Tiina Markus Kohtla-Jär 30 Laine Andrus KivirähkAadu Heinlo Kuressaar 30 Jaan Astrid Lindgren Aadu Heinlo Kuressaar 30 Laine Astrid Lindgren Raivo Lokk Türi 30 Laine Astrid Lindgren Raivo Lokk Türi 30 Laine Artur Alliksaar Kersti Miller Kunda 31 Reijo Astrid Lindgren Kersti Miller Kunda 31 Reijo Hando Runnel Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo Astrid Lindgren Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo Astrid Lindgren Aare Raudsepp Tallinn 31 Reijo
maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva Heimar Lenk Jaanus Marrandi Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava 6 -Majanduskomisjon Majanduskomisjoni ülesandeks on menetleda üldisi Eesti majanduspoliitikat, ettevõtlust ja äritegevust kujundavaid seaduseelnõusid, hoolitseda riigi poolt garanteeritud laenulepingute ladusa ratifitseerimise eest, tegelda omandisuhete muutumisega päevakorrale kerkivate
Viimaseid filme on näiteks näidatud Uue Maailma Seltsimajas, Art Cafe's, Kumu auditooriumis, Cinamonis, artises, klubis Shah ja kinos kosmos. PÖFF: Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ehk PÖFF on Tallinnas novembrikuus toimuv rahvusvaheline filmifestival, mis soovib tutvustada Eesti publikule maailma kino kogu tema värvikuses, pakkudes vaimutoitu mitmele maitsele ja igale vanusele. Festivali korraldab MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival. PÖFFi algatajateks olid 1997. aastal Tiina Lokk (Eesti), Jan Erik Holst(Norra), Eva Lille, Kirsi Tykkyläinen, Mona Jensen, Jesper Andersen, Svend Roend Nielsen ja Anne-Marie Overbye. PÖFF koosneb põhiprogrammist, kolmest alafestivalist, võrgustiku- ja koolitusüritusest noortele animahuvilistele ja -professionaalidele ning filmi- ja kaastootmisturust. PÖFFi põhiprogrammi ajal toimub filmi- ja kaastootmisturg Baltic Event, mille põhieesmärk on tutvustada rahvusvahelistele filmi- ja
ning kestavad 220 tundi. Iluteeninduse valdkonna õppekavades omavad üldist tähtsust tervisõpetus, suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia ning meeskonnatöö teooria. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandlus ja ettevõtluse alused. Juuksuri õppekava peamised ained on: histoloogia juukse struktuur, juuste lõikus naistele ja meestele, juuste pesemine ja massaaz, juuste värvimine ja keemiline lokk, viimistlusainete õpetus, stiiliõpetus. Jumestaja õppekava peamised ained on: joonistamine, värviõpetus, valgusõpetus, meigikunsti ajalugu, meigi põhiõpe. Kosmeetiku õppekava peamised ained on: inimese anatoomia ja füsioloogia, mikrobioloogia, hügieen ja nahahaigused, kosmeetikatoodete ja üldine keemia, elektriline kosmeetiline aparatuur, aroomiteraapia alused, etikett ja moeõpetus, näo-, keha-, käte- ja jalgadehooldus, jumestamine.
1975 38 Transport 36008130050 Einar Laanepõld mees 13.08.1960 53 Ladu 37803090504 Jaan Laubre mees 09.03.1978 36 Finants 37005020007 Erki Lepiksoo mees 02.05.1970 43 Tootmine 47010010868 Faina Lepp naine 01.10.1970 43 Finants 45604030496 Malle Ligi naine 03.04.1956 58 Finants 47005130963 Heli Lind naine 13.05.1970 43 Tootmine 38201060031 Raivo Lokk mees 06.01.1982 32 Tootmine 35105180673 Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine 34309100049 Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine 35009030894 Margus Maasalu mees 03.09.1950 63 Tootmine 35809050610 Aadu Malva mees 05.09.1958 55 Transport 48208230166 Tiina Markus naine 23.08.1982 31 Ladu 34408020335 Aare Marmor mees 02.08.1944 69 Tootmine
1.1.4 Schwarzkopf Natural Styling Glamour Wave No. 1 Lokivedelik normaalsetele ning osaliselt triibutatud juustele 1.1.5 Schwarzkopf Natural Styling Glamour Wave No. 2 Lokivedelik värvitud ning rikutud juustele. 1.1.6 Schwarzkopf Natural Styling Glamour Wave No. 3 Lokivedelik väga poorsetele juustele 1.2 Töötlusaine 1.2.1 Schwarzkopf B Pre-Treatment Balance Eelhooldusaine poorsetele juustele enne keemilist lokk. 1.2.2 Schwarzkopf R Pre-Treatment + Repair & Protect Eelhooldusaine poorsetele juustele enne keemilist lokki 1.2.3 Schwarzkopf Natural Styling Apres Styling Ravivaht peale keemilist lokki 11. WELLA 1.6 Kinniti 1.6.1 Wella Headlines Freeze 1+4 Hoodlav kinniti 1.6.2 Wella Formwell Neutrafix Schaumfix 1+1 Vahtkinniti Kasutusjuhend: Toimeaja lõppedes loputada lokivedelik hoolikalt juustest välja.
Kasutatakse lühikeste juuste soengute puhul, ja ülespandud soengute puhul. Vanasti nimetati konkursistiiliks. 13 4.1. Rullisoengud ja nende kujundamine Tuleb arvestada: 1. Juuste pikkusega, kas soeng tuleb lainelisem või lokilisem. Mida peenemad rullid seda lokilisem soeng, mida suuremad rullide seda lainelisem soeng. 2. Kas juustes on keemiline- või loomulik lokk, või on juus sirge. 3. Juuste struktuuri (õhema peenema juukse korral eelistatakse peenemaid rulle) 4. Juuste kahjustus astet (suurte rullidega ei pruugi lokk sisse jääda, eelistada võiks peenemaid rulle) 5. Lõikusjoont 6. Tugeva keemilise lokki korral teha rullisoeng (vanemad prouad) 7. Materjalide valikut: · Juuksevahtu - kui on pikk juus ja tahetakse tugevat lokki, vahtu võib
04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine SKree Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine RKuus Riho Kuusk mees 25.07.1939 74 Tootmine HLind Heli Lind naine 13.05.1970 43 Tootmine RLokk Raivo Lokk mees 6.01.1982 32 Tootmine ELuig Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine MMaas Margus Maasalu mees 3.09.1950 63 Tootmine KMill Kersti Miller naine 13.09.1981 32 Tootmine RMuld Reijo Muld mees 26.03.1970 44 Tootmine ANora Aarne Norak mees 7.06.1964 49 Tootmine
48205090295 Aadu Elson Haapsalu Puhangu 4-14 48105180669 Leida Jaanus Tartu Kihnu 16-39 36809190988 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 47712170754 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 37408230939 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 37007260696 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 48311130833 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 47608150058 Raivo Lokk Türi Koorti 18-24 34304170615 Eino Luige Saku Sõpruse pst 246-40 35810100356 Madis Maasalu Sindi Ehte 5-28 36002200391 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 46407080393 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 37705040659 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 47211150090 Kersti Miller Kunda Langu 5-27 34112150956 Reijo Muld Haapsalu Liinamäe 35-37
Nafta Naftast üldiselt ja leiukohtade tõenäosus Eestis Naftasaadused. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul. Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Energeetilise kütusena ei tule kõne alla, väljaarvatud üksikutel juhtudel ajutise ja väikese võimsusega energiaallikana kohtades, kus puudub alaline elektrivarustus. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sage...
BKüün Boris Küünemäe mees 9/12/1975 9 sügis ELaan Einar Laanepõld mees 8/13/1960 8 suvi JLaub Jaan Laubre mees 3/9/1978 3 kevad ELepi Erki Lepiksoo mees 5/2/1970 5 kevad FLepp Faina Lepp naine 10/1/1970 10 sügis MLigi Malle Ligi naine 4/3/1956 4 kevad HLind Heli Lind naine 5/13/1970 5 kevad RLokk Raivo Lokk mees 1/6/1982 1 talv ELuig Eino Luige mees 5/18/1951 5 kevad MMaas Madis Maasalu mees 9/10/1943 9 sügis MMaas Margus Maasalu mees 9/3/1950 9 sügis AMalv Aadu Malva mees 9/5/1958 9 sügis TMark Tiina Markus naine 8/23/1982 8 suvi AMarm Aare Marmor mees 8/2/1944 8 suvi RMeig Reijo Meigas mees 6/19/1945 6 suvi
Naiste juuksed Naistel oli soeng natukene vabam ja unikaalsem. Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni. Laste juuksed Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära. Riietumine Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust,
37803090504 Jaan Laubre Jõhvi Roheline 3 lahutatud 37005020007 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 vabaabielus 47010010868 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 lahutatud 45604030496 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4 abielus 47005130963 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 abielus 38201060031 Raivo Lokk Türi Koorti 18-24 abielus 35105180673 Eino Luige Saku Sõpruse pst 246-40 abielus 34309100049 Madis Maasalu Sindi Ehte 5-28 abielus 35009030894 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 abielus 45903030319 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 lahutatud
Härra keerme, härra põld insenerid rongis Birkenfeldt ja volkov linna ehitusosakonna mehed (olid) Aino pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev Virve Pukspuu jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma
Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseas...
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
48205090295 Aadu Elson Haapsalu Puhangu 4-14 38105180669 Leida Jaanus Tartu Kihnu 16-39 46809190988 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 37712170754 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 37408230939 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 37007260696 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 38311130833 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 47608150058 Raivo Lokk Türi Koorti 18-24 34304170615 Eino Luige Saku Sõpruse pst 246-40 45810100356 Madis Maasalu Sindi Ehte 5-28 46002200391 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 46407080393 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 47705040659 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 47211150090 Kersti Miller Kunda Langu 5-27 44112150956 Reijo Muld Haapsalu Liinamäe 35-37
09.1959 53 38306070961 Erna Eek M 07.06.1983 29 48205090295 Aadu Elson N 09.05.1982 30 38105180669 Leida Jaanus M 18.05.1981 31 46809190988 Meelis Kalju N 19.09.1968 44 37712170754 Sirje Kreen M 17.12.1977 35 37408230939 Riho Kuusk M 23.08.1974 38 37007260696 Einar Laanepõld M 26.07.1970 42 38311130833 Heli Lind M 13.11.1983 29 47608150058 Raivo Lokk N 15.08.1976 36 34304170615 Eino Luige M 17.04.1943 69 45810100356 Madis Maasalu N 10.10.1958 54 46002200391 Margus Maasalu N 20.02.1960 53 46407080393 Tiina Markus N 08.07.1964 48 47705040659 Reijo Meigas N 04.05.1977 35 47211150090 Kersti Miller N 15.11.1972 40 44112150956 Reijo Muld N 15.12.1941 71 38204220473 Arnold Norak M 22.04.1982 30
Lastekirjandus 38205190379 Aadu Heinlo mees 30 Kuressaare 38205190379 Aadu Heinlo mees 30 Kuressaare 38205190379 Aadu Heinlo mees 30 Kuressaare 38205190379 Aadu Heinlo mees 30 Kuressaare 38205190379 Aadu Heinlo mees 30 Kuressaare Lastekirjandus 38205190379 Aadu Heinlo mees 30 Kuressaare 38201060031 Raivo Lokk mees 30 Türi 38201060031 Raivo Lokk mees 30 Türi 38201060031 Raivo Lokk mees 30 Türi 38201060031 Raivo Lokk mees 30 Türi 38201060031 Raivo Lokk mees 30 Türi Lastekirjandus 38201060031 Raivo Lokk mees 30 Türi Lastekirjandus 38201060031 Raivo Lokk mees 30 Türi 48208230166 Tiina Markus naine 30 Kohtla-Järve
Olev Siinmaa on peamiselt Pärnuga seotud arhitekt, on projekteerinud terve rea eramuid Pärnus ning Pärnu rannahoone. Edgar Johan Kuusik oli funktsionalismi levitaja nii loomingus kui ka trükisõnas, esindustraditsioonilise kunsti näiteks Tallinna Kunstihoone koos Saansiga. Alar Kotli tegi presidendi kantseleihoone Kadriorgu. Eklektilise arhitektuuri näiteks ohvitseride kasiino, autor Kuusik. Sammasarhitektuuri näide Kaitseliidu maja Tartus, Kotli ja Lokk olid autorid. Tartuga on kõige lähemalt seotud Arnold Matteuse nimi rohkem kui poole sajandi jooksul. Ta õppis arhitektiks Saksamaa, 20ndate II poolest oli tegev Tartus, pikka aega Tartu peaarhitekt nii enne kui ka pärast sõda. I ms järel hakati Tartus välja ehitama Tamme linnaosa. Matteus pani 20ndate II poolel paika Tähtvere linnaosa tänavatevõrgu ja paljud eramud on tema projekteeritud, ühiskondlikest hoonetest enne sõda ujula. Üheks suuremaks ehituseks Eesti Panga
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt k...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...