Wikmani poisid Kokkuvõte (1)

Wikmani Poisid
Jaan Kross
Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir . Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: „Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale.“ Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna.
Penno , Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud järele aitama , sest Pukspul ei olnud eriti head hinded, ime et ta siianigi oli välja aerutanud. Kuid poisid arvasid, et nad ei saa kellegi peale ju kindlad olla, sest keegi ju ei viitsi tasuta Jussile reptiitoriks olla. Seega tegi Penno ettepaneku et iga poiss maksab 50 senti nädalas Jussi reptiitorile. Jussi reptiitoriks oli Laasik , hüüdnimega Riks . Laasik oli väga vaesest perekonnast, kes teenis ainult harjade müügi pealt. Riksi isa on surnud. Muide Riks saab tasuta koolis käia ja koolis süüa täna direktor Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas, ära maksta.
Sirkel ja Penn käisid tihti vaatamas, kuidas läheb Riksil Jussi õpetamisega. Ühel korral, kui Jaak läks vaatama Jussi edusamme, kohtus ta Pukspu noorema õega. Jussi õde, Virve , oli pähklipruunide juustega ja siniste silmadega . Jaak armus temasse ja käis seetõttu tihemini Pukspudel külas. Jaak kutsus Virve tihti kinno ja helistas talle.
Kirjandus tunnis anti neile ülesanne, kirjutada kirjand Koidulast ja Kreuzwaldist. Just sellist ülesannet Jaak ootaski, sest ta tahtis Virvele muljat avaldada. Eelmine kord oli Rääkind Virve, et ta oli käinud „Vaimu Kultuuri ühingus“ ja kuulanud seal kellegi kirjandit ja mis oli tundunud talle „niiiii“ igav. Jaak märkas, et tema kirjandil on palju ühist Virve omaga. Jaak tahtis lugeda oma kirjandit „Vaimu kultuuri ühingus“, et Virve kuuleks tema arutlusi ning, et need oleksid Virvele vastuvõetavad. Kuid „Vaimu kultuuri ühingusse“ peaks Kõtsberg teda soovitama. Nõnda, et ta satuks sinna ilma igasuguse omapoolse pürgimiseta, sest muidu oleks Virve Johansoni üle ironiseerinud. Mõne päeva pärast, kui nende tööd kätte jagati saigi Jaak teada, et Kõtsberg oli rääkinud Roobiga („Vaimu kultuuri ühingu“ kuraatoriga), et Jaak saaks oma kirjandit seal lugeda. Ainuke probleem seisnes veel selles, et kuidas Virvet sinna meelitada. Jaak rääkist „juhuslikult“ sellest, et ta pääses esinema ja ootab ka Virvet sinna. Kui aeg jõudis kätte tuligi Virve Jaagu kirjandit kuulama .
Wikmani poistel ei lubatud käia kõrtsides, restoranides ja turgudel . Kuid nad käisid nendes kohtades ikkagi salaja . Kuid kui neid märgati seal, siis visati nad koolist välja. Wikmani poisid käisid kõige tihemini „Maria juures“ juures. „Maria juures“ oli üks vaikne sisehooviga ehitis. Sissepääsemiseks pidid nad koputama neli korda, muidu neid sisse ei lastud .
Reedel läks Jaak koos teiste poistega Kristjani sünnipäeva peole . Sirkel märkas, et laua peale on pandud sildid , kuhu peale on kirjutatud, kes kellega istub. Penniga istus tema pruut Aino (Virve õde) ja Jaagu kõrval pidi istuma tema õnneks Virve. Kuid Virvet ei olnud pool tundi peale peo algust veel jõudnud. Jaak juba kartis , et ta ei tulegi, kuid siis silmas ta Virve helesinist kleiti .
Kui söögid olid valmis tõstetud valas Kristjani pruut kõigile kohvi. Virve võttis tassi kohvi ja väga natukene süüa. Jaak imestas, et Virvel ju pole vaja muretseda oma figuuri pärast, kuna tal see niigi kaunis. Kui Jaagul ja Virvel söödud oli, kutsus Jaak Virvet kaasa oma vana elamist vaatama. Jaak tundis seda kohta seal läbi ja lõhki. Kui nad aga Virvega tagasi hakkasid tulema , küsis Jaak, kas nad ei võiks sinatama hakata. Selle peale kohe ka Jaak suudles Virvet. Nad ei kõndinud enam tagasi peole vaid läksid koos koju. Jaak saatis Virve koju ja suundus ka ise kodu poole.
Virve kutsus Jaaku enda ja oma tädiga reisile. Kui Jaak sellest kodus rääkima läks ütles isa selle peale kindla ’EI!’ . Sel ajal kui Virve reisil oli, suri direktor Wikman ära. Laasik, Sirkel ja veel mõned korralikumad poisid kutsuti Wikmani „eelmatustele“. Härra Wikman oli väga kõhn ja kahvatu. Kui Wikman suri, leiti talle asendaja : Mr. Tuhm .
Ladina keele tunnis tuli neil kirjutada kontrolltöö, mida peaaegu keegi ei osanud. Siis tuli Penn mõttele, et siduda niit kraani külge ja tõmmata, mille tagajärjel läheb seal üks tükk paigast ning klass on pärast vett täis. Mõeldud, tehtud. Kui klass vett täis voolas, pidid nad seda kuivatama hakkama. Kuid vähemalt ei pidanud nad kontrolltööd tegema.
On juba suvevaheaeg. Juss ja Riks ikka veel õppisid, et Juss saaks sügisel eksamid ära teha. Seega Riks veetis suure osa oma ajast Pukspude juures ning selle pärast hakkas Jaak kahtlustama, et ega Riksi ja Virve vahel ei ole midagi. Sirkel oli tähele pannud , et Virve ja Riks ka juba sinatasid. Kui Sirkel läks uurima , kuidas Jussil läheb nägi ta, et Virve on väga õnnelik Riksi tema kõrval istumise pärast. Jaak tundis, et talle on tekkinud konkurent.
Kui sügis kätte jõudis pidi Juss tegema oma eksameid. Juss oli kõige rohkem õppinud matemaatika ja füüsika eksamiks. Just neid kahte ainet olid nad kõige rohkem Riksiga õppinud. Kehalise eksam oli kõige veidram. Ta ei saanud alguses arugi, kuidas see käima peaks. Juss pidi seal lihtsalt jooksma, hüppama, kõhulihaseid ja palju muudki tegema. Enne kehalise eksamit märkas ta, et ta oli sussid maha unustanud ning õpetaja ei lasknud tal eksamit ilma nendeta ära teha. Juss jooksis koju ja tõi need ära. Füüsika õpetaja arvas , et Juhan õppis selle eksami pärast lihtsalt selleks, kuna see talle meeldib. Kui kõige üllatavam oli siiski matemaatika eksam, mille ta viie sai. Inspektor Ambel oli väga üllatunud. Kokkuvõtteks sai ta kõigis ainetes hindeks rahuldava, peale füüsika ja matemaatika. Füüsika sai ta nelja ja matemaatika sai viie.
Kui Juss koju läks, et vanemaid oma hinnetest teavitada, rääkis ta ühe uudise. Nimelt ta siiski ei jää Wikmani Gümnaasiumisse, vaid läheb hoopis nõrgema tasemega kooli. Selle peale vastas ema, et sinna oleks saanud ta nii kui nii.
Üheteistkümnes klass
Üheteistkümnendas klassis tuli neil õppeplaani uus aine: kosmograafia. Kosmagraafia õpetajaks oli neil mr. Trump, hüüdnimega Briljant . Briljant õpetas ka tüdrukuid ühes teises koolis. Seal samas koolis käis ka Virve. Tüdrukutel ja poistel oli peaaegu samal ajal kosmograafia töö. Tüdrukutel oli ühe tunni võrra töö hiljem. Seega kui poisid oma tööd valmis kirjutasid, kirjutas mõni „taibu“ vastused ära ja üks poistest saadeti selle tööga tüdrukute juurde. Tüdrukutel ja poistel oli täpi pealt sama töö. Ühel korral, kui Virve pidi valves olema, et vastused kätte saada, pidi Riks minema vastuseid viima. Kuid tee peal juhtus õnnetus. Riksile sõitis tramm otsa ning ta viidi haiglasse. Laasikul oli koljus mõra. Riksi käidi tihti vaatamas. Vahepeal toimus ka üheteistkümnendatel pidu, mis oleks edasi lükatud, kui Laasikul olukord halvemaks läheb, kuid õnneks siiski ei läinud. Peol luges Jaak ette mõne oma luuletuse , mis väga paljudele meeldis. Möödus kolm kuud. Paljude rõõmustuseks sai Laasik terveks.
Wikmani gümnaasiumi poisid pidid valima , kes nende õpetajatest saab endale lõpumärgi. Valimisega oli küll raskusi, kuid siiski lõpuks otsustati. Lõpumärgi said järgnevad inimesed: direktor Tuhm, endine inspektor Ambel, Plebs , Lüll, Hellmann ja Tooder. Ning märgist ilma jäänud: Viruskunda, Kõtsberg, Mättik, Pahlak ja Kondiiter . Märke saadeti viima Laasik ja Sirkel.
Lõpureisi sihtkoht oli Rootsi, kus Sirkel leidis endale uue ahvatleva tüdruku, kuid siiski mitte nii kaunis kui Virve. Uue rootslannaga kohtusid nad tihti. Kuid lõpureis kestis ainult nädal ja nad pidid sõitma tagasi Eestisse.
Need kes lõpureisil käisid, need said tunnistused hiljem kätte, sest siis nad peavad korralikult käituma. Poistele anti tunnistused kätte ning kommenteeriti nende tunnistusi. „Sirkel väga tubli , kuid peaksid keskenduma rohkem“, „Penno, pole paha“ ja palju muudki, mida ma siis ei hakka mainima.
Wikmani poisid leppisid kokku, et nende lennu esimene kokku tuleks toimub 23. juuni 1943 aastal. Kuid kui see aeg kätte jõudis tuli kohale vaid käputäis. Penno oli vahepeal Siberisse saadetud , paljud poisid pidid sõtta minema, kes sakslaste, kes venelaste poolele.
Kui Jaak Virve juurde läks, leidis ta eest ainult ühe, kurva näoga naise – see oli Virve ema. Virve ema rääkis, et Virve on kadunud. Jaak läks Pukspu tüdrukut otsima . Sirkel suundus kõigepealt Laulasmaal asuva Pukspude suvekodu poole. Kui ta sinna jõudis, nägi ta, et kedagi ei ole seal. Jaak läks küsima naabritelt, et äkki pole nemad seal kedagi näinud. Naabriteks olid seal Tooder ja Toodri poeg, Aabram. Nad rääkisid, et nad pole kedagi näinud seal liikumas ning, et nad suunduvad väikese paadiga Rootsi poole, kuigi on suur tõenäosus, et nad surevad, lähevad nad siiski, sest kui jumal tahab, siis nad jäävad ka ellu, kui ei taha, siis ei jää.
Jaak sõitis Jalgrattaga tagasi Tallinnasse Pukspude kojju. Pukspu perenaine ütles, et ta oli leidnud Virve kirja. Kirjal oli seisnud, et nad olid sõitnud koos oma sõbranna perega Rootsi. Virve oli saanud sinna tasuta, kuid teised kes sinna tahtsid pidid maksma kümneid tuhandeid kroone. Sel ajal, kui Virve ema ja Jaak veel juttu rääkisid, koputas keegi uksele. Jaak läks ust avama. Üllatuseks oli olnud seal ta vana klassikaaslane, Juss. Nii Pukspude ema ning ka Jaak olid väga õnnelikud. LÕPP.
Iseloomustused
Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja.
Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet , kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus.
Penno: Hea korvpallur , julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss.
Jauram : Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm.
Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam.
Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand . Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid . Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks.
Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees.
Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased , valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt.
Härra Hellmann: Kõhn ja vaiksehäälne vanamees , peenike kortsus kael, pisike halli- ja roosalaiguline nägu. Pruunid silmad mida varjasid prillid. Ta oli autoriteet ja hea füüsikaõpetaja.
Viruskundra e. preili Jakovleva: Eatu vahest viiekümnene daam . Ta oli sale ja sportlikult sirge. Põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissitõmbunud sügisõunte puna. Tulekarva juuksed.