KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ...
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
0 nihil 48 XLVIII duodqunqugint 1 I nus 49 XLIX ndqunqugint 2 II duo 50 L qunqugint 3 III trs 51 LI qunqugint nus 4 IV quattuor 52 LII qunqugint duo 5 V qunque 53 LIII qunqugint trs 6 VI sex 54 LIV qunqugint quattuor 7 VII septem 55 LV qunqugint qunque 8 VIII oct 56 LVI qunqugint sex 9 IX novem 57 LVII qunqugint septem 10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo 15 XV qundecim 63 LXIII sexgi...
Tegutses dirigendina ja andis klaveri tunde. 1862a saavutab oma kuulsuse ja tuntuse Viinis. Bram soli Viini heliloojateliidu üks asutajates. Kunstiideaaliks oli tal klassikaline vormiselgus. Tagasihoitud tundemaailm.mitteprogrammiline muusika. Kaks poolsust : kodu ja töö. Kirjutas palju ja erinevates zanrites (v.a ballet ja ooper). Sobitas romantilise ja klassikalise muusika omavahel. Brams kuulub maailma võimsamate sümfoonikute hulka. "saksa reekviem"- ladinakeele tekst asendati esmakordselt , saksa keelega. Teda peetakse laululoojaks. Tema laulud sisaldavad palju looduslüürikat ja saksa rahvalaule. "ungari tantsud"-neljale käele. Ferenc Liszt- 1811-1886. 19saj üks kõige väljapaistvamaid peaniste ja üks andekamatest heliloojatest. Oli dirigent, pedagoog, muusikapublitsist. Sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Publiku ees esinema hakkas juba 9aastaselt. Muusika õpetajad olid Czerny ja
(10saj) · esimesed nimepidi tuntumad heliloojad lääne musikaloos pärinevad Notre Darne´i koolkonnast Prantsusmaal (12-13saj) -Leoninus -Perotinus · motett- 13saj kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles. MOTETT: Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: · ülemine hääl; prantsuskeelne ilmalik armastuslaul; · keskmine hääl; ladinakeele vaimulik laul; · alumine hääl: "laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13saj lõpul keelati motetid kirikus sest: · neid peeti liiga keerulisteks · nad ei kandnud enam liturgilist teksti Dissonants "ebakõla"; kooskõla, mis mõjub pingestatult Konsonants - "heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat:
Perekond Oma naise Julie Emiliega tutvus Carl venna Friedrichi pulmas. Naine oli Kirbla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874. aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Haridus Alghariduse sai Carl kohalikus kihelkonnakoolis, millega paralleelselt võttis ta ladinakeele eratunde preestrilt. Poissi sunniti ka mõnda instrumenti käsitlema, kuid see teda palju ei huvitanud. Sellele vaatamata mängis ta kaasa nii mõneski orkestris ning oli omandanud piisavalt praktikat, et suutis hiljem koori juhatada. Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit. Peamiselt juhtiski ja tegeles poisi harimisega tema isa. Kui isa suri ja perekond jäi raskustesse Carli koolitamisega, otsustas kool, et maksab Carli koolikulud ise kinni kui poiss tuleb siia samasse
ametikoolid ja koduõpetajad. Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide-, õigus-, arsti-, ja usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid, kellelt nõuti ladinakeele oskust. Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama pidi filosoofiateaduskonnast. Linnad sõltusid küll osaliselt maapiirkondadest, kuid suutsid sellegi poolest paremini üle elada näljahädad. Linnad tegelesid suurelt osalt kaubanduse ja käsitööga. Linnast sai ka alguse panganduse. Linnas oli kõigil eluks paremad võimalused ning oli ka võimalik saada haridust. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Keskaeg" kirjastuselt Sinisukk 2003 2
jumalakuulelikke õpetlasi on olnud vaid mõni üksik. Tudengielu Pariisis Jeffrey L. Singmani järgi (1999: 202) tähendas, et Pariisi ülikooli õppima sattunud noormees oli tavaliselt 14-aastane ja pärit Prantsusmaalt, kuigi oli ka vanemaid-nooremaid ning välisüliõpilasi. Tavaliselt jätkati preestritena, kuid oli ka neid, kes soovisid kõrgemaid ametikohti või õpetlase tööd teha. Eeltingimuseks ülikooli pääsemisel oli vähemalt piisav ladinakeele oskus, sest õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolis oli organiseeritud vaid tundidega seotud, vaba aja pidid poisid organiseerima ise. Tavaliselt renditi üheskoos elamispind, näiteks terve maja. Vastne üliõpilane pidi endale ka õpetaja leidma, kellest sai peamine teadmiste allikas. Tavaliselt oli selleks 20ndates noormees, kes vastutas täielikult noore õpilase õppetükkide täitmise eest, samas oli õpilaselt
aga ütles, et ärgu Jaak helistagu enne eksamite lõppu. Muidu läheb mõlemal halvasti. (unustasid korraks kooli, aga seda nö ei tohtinud ju ometi!) XI Inglise keele tund peale Kristjani sünnipäeva koolis. ,,elusa matmise tseremoonia" Härra Wikman räägib oma olukorrast ja uuest kooliolukorrast. Mõned poisid võetakse tunditest, ja viiakse direktori juurde koju. Alguses ei mõika nad, mis asi see täpselt on. Jaaks mõtiskleb jumala ja kuradi olemasolu üle (lk 168 vana). XII Ladinakeele tund. Õpetaja Markson tahab teha õ.-a. eelviimases tunnis KT, aga poisid proovivad mõjutada teda sõnadega, millest ei aita ja võtavad siis kasutusele tembud. Uputavad keemia-klassi ära, et ei peaks KT tegema. Aga õp lubab teha KT õppeaasta viimasel tunnil siiski! XIII Prantsuskeele eksamiks kordamine. Penni nipp Eiffeli torn. Jaak läks Pukspuude juurde, et silmata ka Virvet, aga ei helistanud, kuna siis oleks rikkunud kokkulepet. Jaak mõtles, miks ka Riks on Virvega sina-peal
Nad viidi haige direktori juurde. Koolijuhatajat ei lubatud tema haiguse tõttu kooli minna, seetõttu kutsus ta poisid enda poole. Direktor teatas, et nad lõid kooli edaspidiseks juhtimiseks sihtasutuse "Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium". Jaak taipas, et direktoril on hoopis maovähk ning ta tunnetab oma surma ette. Kaheteistkümnes peatükk Härra Markson (Plebs, ladina keele õpetaja) tahtis poistele eelviimases ladinakeele tunnis kontrolltöö teha. Poisid otsisid vabandusi, miks nad seda teha ei saa. Poisid tekitasid klassis kavalusega veeuputuse. Seekord pääsesid nad kontrolltööst ja tegelesid klassi koristamisega, kuid aasta viimases tunnis lubas õpetaja ikkagi töö teha. Kolmeteistkümnes peatükk Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale eksamit külastas Jaak Puukspuid, et uurida kuidas Juhani õppimine edenenud on. Virve harjutas just
Itaalias. Ta tutvus erinevate teadlaste ja filosoofide töödega, nt. Newtoni, Locke'i, Spinoza, Leibniz'i, Montesquieu jt. tema lemmikkirjanikuks sai Molière. Kui talle lõpuks kui ajaloolasena silma paistma hakanud teadusmehele 1717 avanes koht Kopenhaageni ülikoolis, osutus see metafüüsika õppetooliks, mis teda tema moodsate vaadete juures kõige vähem sobis. Alles hiljem (1720) õnnestus tal see vahetada ladinakeele professori vastu ja lõpuks 1730 pääseda ajalooprofessori kohale, mis tema ettevalmistuse ja huvidega kõige enam sobis. Pole ime et selline rännak kutsetes teritas tema satiirilist meelt salvavaks oludepilkeks. Paroodiline taanikeelne kangelaslaul ,,Peder Paars" (1719-1720) kujutab endast nö. taani ,,Don Quijote", paroodiat muistsetele kangelaseepostele. See on lugu auväärse kaubitseja Peder Paars'i rännakutest Aarhus'i oma pruudi Dorte juurde, millesse seguneb igasuguseid
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
Antiikkultuuri taassünni puhul oli hästi oluline tagasipöördumine algallikate juurde ehk algsete tekstide lugemine. Hakati tegelema ka tekstide/ajalooallikate kriitikaga. Just selle tekstikriitika abil Lorenzo Valla avastas, et Constantinuse kinkeürik pärineb tegelikult hoopis 8. sajandist, mitte 4. sajandist. Ainuõigeks hinnati antiikaja ladina keelt ja renessanssiaegsete uurijate arust oli Cicero ladina keel ainuõige ja seda tuli õppida. Ladinakeele kasutus vähenes ja hakati rohkem tähelepanu pöörama rahvuskeeltele. Ladina keel säilis pigem nagu intellektuaalne keel. Hakati huvi tundma ka kreeka keele ja kultuuri vastu. See huvi nende vastu kasvas, kui türklased vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Kreeklased pöördusid tagasi Euroopasse ning tekkiski huvi nende keele ja kultuuri vastu. Humanismi keskusteks ja vahendajateks kujuneisd eeskätt ülikoolid. Laiemas mõttes
Aga mis peab ta niisukeste poistega tegema, keda ta ei jõua õppima panna? On tal neid tarvis? Ei ole! Ka nende raha pole härra Maurusel tarvis. Härra Maurusel pole teid üldse tarvis, tema saab muidugi läbi. Aga kellel on teid siin tarvis? Eesti rahval on teid tarvis, eesti rahval ja meie armulisel keisrihärral, neil on tarvis. Aga ütelge nüüd ise, mis teeb eesti rahvas või armuline keisrihärra niisuguste poistega, kes müüvad oma ladinakeele raamatud teistele, poevad palve ajal laua alla ja loevad seal raha! Ka eesti rahval ja keisri-majesteedil pole niisukesi tarvis. Ja teie pikk, mis on teil teie pikkusest kasu, kui lähete ja ostate selle lühikese käest raamatud ära! Mis kasu on sellest, et isa teid puhta pereleivaga on söötnud ja kasvatanud! Ikka teete, nagu oleks teil moonamehe või vabadiku aganakannikas kotis. Vaadake nüüd kõik seda pikka, vaadake tema pikka nägu; tema on see, kes..."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
