Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt. Härra Hellmann: Kõhn ja vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, pisike halli- ja roosalaiguline nägu. Pruunid silmad mida varjasid prillid. Ta oli autoriteet ja hea füüsikaõpetaja. Viruskundra e. preili Jakovleva: Eatu vahest viiekümnene daam. Ta oli sale ja sportlikult sirge. Põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissitõmbunud sügisõunte puna. Tulekarva juuksed.
a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja) 15. Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja (11 klass) Õpetajad 1. Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu 2. Paul Paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu 3. Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug) 4. Preili Jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik 5. Tädi Melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel 6. Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline
Alati võrreldakse, kes on tugevam või kes on nõrgem. Jaak ja Paul, tänu ärritustele ja tõukamistele ( teise inimese poolt), ei suutnud üksteisega sõber olla, kuni toimus omavaheline mõõduvõtmine. Kuigi Pauli füüsiline läbiöögivõime oli vaimsest suurem ning ta oli väga kiire, tihke ja agressiivne tahtis ta olla klassi kõige tugevam. Jaak oli aga kasvanud Paulist pikemaks ja see häiris teda. Nad klobisid teineteist terve pika vahetunni, kuni tuli Viruskundra nende vahele. Pappel Paul, Jaagu võistluskaaslane suri mitme nädala pärast koljuluu murdu. ( Võis öelda ,et see juhtus tänu Jaagule). Kogu eesti rahva ühiskondlikuks probleemiseks oli sõda nimelt Teine maailmasõda, millest on ka raamatus juttu. Jaagu klassikaaslaseid viidi Siberisse, vangistati või värvati tegevteenistusse NSV Liidu sõjaväkke. Oli ka juttu, kuidas pommid lendasid ning Jaagu maja sai pihta. Kõik, kes vähegi said, põgenesid üle mere Soome või Rootsi
Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt. Härra Hellmann: Kõhn ja vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, pisike halli- ja roosalaiguline nägu. Pruunid silmad mida varjasid prillid. Ta oli autoriteet ja hea füüsikaõpetaja. Viruskundra e. preili Jakovleva: Eatu vahest viiekümnene daam. Ta oli sale ja sportlikult sirge. Põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissitõmbunud sügisõunte puna. Tulekarva juuksed.
20)Peep 21) Joosep Maim joodik, täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja 22) Padar tuim 23) Riibus - tuim 24) (11 klass)Haaviksoo hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu, 25)kõmmo Õpetajad / vanemad inimesed paul paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Sildeaks lõigatud tuhakarva harjasjuus,
Majavaim hingestab maja, teda pigem kuuldakse mingi naksumise, tiksumise, kolistamisena. Majavaimu on väga raske lokaliseerida, ta ongi nagu see hingestatud ning elav maja ise. Tugevamini võib temaga olla seotud kolle, ahjutagune, lävepakk. Kolle on koht, kuhu majavaimule on pandud süüa. Inimene üritab majavaimuga sidet hoida, talle antakse veidi asju, kuid mitte palju. Majavaimuna võib edasi elada selle maja ehitanud inimene. Majaga on seotud ka viruskundra, kes on Võrumaa olend ning ta elas ahju taga. Talle visati laste piimahambaid. Üldjuhul ta lihtsalt on, talle ei ohverdata. Lapsed veidi pelgavad teda, kuid ta on lihtsalt üks osa elust. Lapsi hirmutati viruskundraga. Eraldi võib lugeda ka õnnetoovaid majaloomi, kes ei ole küll koduloomad, kuid inimese juures elavad loomad. Nendeks võis olla näiteks majauss, nirk. Neile panti piima juua, neid toideti. Läänepoolses Eestis on laialt tuntud Tõnn, keda kutsuti ka kodujumalaks
128 Lääne Elu 8.07.1938: “Plaažil igal lõunal mängiva jazzorkestriga ollakse rahul” ja reklaamist Lääne Elu 2.10.1938: “Haapsalu tuletõrje avab hooaja sügisballiga, tellitud suvine Kuursaali jazzorkester Tallinnast”. 129 Bändi kohta pole mingeid andmeid Läänemaa Kaitseliidu kroonikul Aare Tammel (telefoniintervjuu siinkirjutajale 17.04.2007) ega Haapsalu Muuseumil. 130 Lääne Elu 1932, 16.07. 131 Viruskundra 1995, november, lk 5. Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist. 132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru muusikaelus kesksel kohal nii saksofonisti-klarnetisti, orkestrijuhi, pedagoogi kui muusikakooli direktorina.
annaabi.ee 
