Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14
moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kölni katedraal Salisbury katedraal Reimsi katedraal Gootika Eestis • tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast • meie kirikutel puuduvad transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared • tagasihoidlikud dekoratiivsed kaunistused • Lääne- ja Kesk-Eestis paekivi, Lõuna-Eestis maakivi ja tellis Jaani kirik Oleviste kirik Gooti skulptuur • peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine • püüd suurema eluläheduse poole Arenguetapid: 1. 13. sajand - skulpturaalsed kaunistused; eriti suursugune, pidulik ja pühalik 2. 14. sajand - paralleelid mitmesuguste usuliste ja
kujunditest. v Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Saksamaa v Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis. Inglismaa v Inglise gootika aluseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal. v Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad silma oma toredate võrk-, täht-
motiivid nng stiliseeritud taime ja loomakujutised.Loodi ka palju seinamaale ja samuti miniatuurmaale. Rohkelt kasutati ornamentikat ,näiteks pühakupiltide raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid- kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve ,saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Erinevalt romaani stiilist oli teravkaare raskus suunatud ülalt alla ,mitte niipalju külgedele kui ümarkaartel.Ristvõlvid ei olnud kõikjal ühepaksused nagu romaani kunstis. Travee kohal ristuvat teravkaart nimetati roieteks.Võlvidele ehitati kiriku välisseina tugikaared
ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn.
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
Ehitati ............................................................ 6. Romaani stiili põhitunnuseks on paksud müürid , ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst
30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid pühak...
2 3 1 9 9 1 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn (pikihoone ja transepti lõikumiskoht) 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt(matmispaik, kooriruumi all) 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 4)romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervülvist moodustatud ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saaanud seintesse teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4 kuni8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Väikestest
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? Keskaeg on 5.-15. sajand. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Keskaja 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Rooma impeeriumist 4. Mida tähendavad mõisted: portaal – kiriku sissekäik pikihoone – kiriku pikem läänest-itta suunav osa lööv - kirikuruumi piklik osa, mis ulatub kirikus tornist altariruumini transept – ehk põiklööv, pikihoonega risti olev kiriku osa, mis annab kirikule risti kuju empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari as...
Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas
Romaani stiil Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal lõppes juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi (keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled ) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Sellega oli tähtsal kohal sakraalarhitektuur (reilgioosne arhitektuur). Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida kutsutakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitami...
ROMAANI STIIL 1. Kus ja millal arenes välja Romaani kunst? 10. sajandil Prantsuse, Saksa ja Itaalia aladel. 2. Kas romaani kunst on pigem sakraalne või profaanne? Sakraalne (e. kiriklik) 3. Millest tuleneb romaani stiili nimetus? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. 4. Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli sakraalarhitektuur. 5. Romaani kirikute eeskujuks oli karolinglik basiilika. 6. Kirjelda romaani basiilikat! Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle ku...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Romaani stiil Referaat Koostas: Martin Seppam Tallinn 2011 Romaani stiil 9. saj jagunes Frangi riik kaheks. Idapoolsest osast kujunes Saksamaa. Itaalia jäi Saksamaa koosseisu. Saksamaa keiserid: Otto I, II ja III. Algasid palverännakud pühadesse paikadesse (nt Püha Peetruse haud), tänu sellele elavnes kirikute ehitamine. Kloostrid tugevnesid. 10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud esiteks ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi ning teiseks kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast.Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektu...
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? 5-15.sajandit loetakse keskajaks. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltk...
GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel transept puudub või eendub väga vähe. Kaob kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Kahe läänetorni asemel 1. Püha Severuse kirik Erfurdis SKANDINAAVIA GOOTI 1. Gootika tuli erinevatest suundadest nii Saksamaalt kui Prantsusmaalt. 2. Rootsi: 13 saj Uppsala toomkirik (mõlema riig mõjutused) Linköpingi toomkirik 15 saj algus Vadstena kloostri (nunna)
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja
Tallinna Humanitaargümnaasium THG Eva-Anna Klugman 7a Katoliku kirik keskajal Referaat Tallin 2015 Sissejuhatus Kirik mängis väga suure rolli keskaegse inimeste elus. Aga mis üldse on kirik? Sellest ongi kirjutatud. Ülesehitatud Püha Kolmainu kirik Katoliku kirik Umbes 1000. aastaks oli suurem osa Euroopa elanikest kristlased. Nad uskusid ühte ainsasse Jumalasse ja kuulusid ühte kogukonda, katoliku kirikusse, mille pea oli Rooma paavst. Kirik oli keskaegse Euroopa peamine ühtendaja. See koosnes paljudest piiskopkondadest, mida valitsesid piiskopid. Piiskop jutlustas oma peakirikus ehk katedraalis. Katedraal on piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus. Samuti pid...
Gooti stiili kujunemine. Gooti stiil sai oma nime alles uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi. Erinevalt romaani stiilist on gooti stiili tekkimise aeg ja koht täpselt teada. Nimelt 1144. aastal valmis Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitus. Selle kloostri abt tahtis muuta kiriku nii, et see oleks harmooniline nagu jumalik universum. Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg. Gooti stiili tunnused. Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Kuigi traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, polnud võlv kõikjal ühepaksune. Võlvi skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e. roiet. Nendevahelise võlvsiilud võis
14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev. 15. Mis sajandil jõudis gootika Eestisse ja kuidas? Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk u 13. saj. 16. Võrdle Eesti gooti sakraalarhitektuuri Lääne-Euroopa gootikaga. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. 17. Missugust ehitusmaterjali kasutati Eestis kirikute ehitamiseks keskajal? Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi ning Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. 18. Nimeta Tartus XIII saj. Püstitatud kirikud. Jaan kirik 19. Nimeta gooti ajastul Tallinnasse ehitatud kirikud ja kloostrid. Oleviste kirik, Niguliste kirik, Katariina klooster, Pirita klooster 20
Romaani kunst Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel pool kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõi...
· Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline · 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid ·Lammutati SPR ajal
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Tarvis oli koguduse kogunemiseks valgusküllaseid ja hästituulutatavaid ruume. 16. Millised on oma ilmelt romaani kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kodakirik- Kirikute keskmist osa kõrgemaks ei tõsteta, valgmikku ei ole. ümarkaar, mida kasut nii akende, uste juures. Ümarkaare jõud mõjub 45 kraadi juures Tunnuseks võlvimine, silindervõlvid, mis toetusid tugipostidele. Kasut ka võlvitüüpi ristvõlv. Omapärane ka, et kooriruumile lisandus kooriümbrus käik., kabelitepärg. Tornid hakkasid liikuma ka kiriku lääneseina. Kirikud pidid olema ka kindlused ja pakkuma kaitset. 17. Millised on oma ilmelt gooti kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kirikutel on kellatorn liikunud lääneseinale ja nelitisele on jäänud fiaal, tugipiilarid on asendund tugikaartega. Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18
Kunstiajaloo kordamine 1. Vanim kunstileid on Willendorfi Veenus, pärineb paleoliitikumi ajastust. 2. Kuulsamad koopamaalid on Lascaux koopamaalid, nendel piltidel on tabatud loomade poos ja liikumisviis. Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne. 3. Megaliitsed monumendid need on kromlehh, dolmen ja menhir kõik koos. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4. Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja kind...
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnane...
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pe...
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
Strassburgi (Strasbourg) ja Regensburgi katedraalid Saksamaal. Valdav enamus gooti ehitusi nii Prantsusmaal kui ka teistes maades erinevad sellest tüübist vähemal või suurel määral. Iga maa tõi midagi omapärast gooti stiili ja kõigis maades eraldatakse veel mitmeid ehituskunsti koolkondi. Sageli lihtsustati ülalkirjeldatud tüüpi, näiteks ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (näiteks Freiburgi ja Ulmi kirikud Saksamaal), jäeti ära kabelitepärg või kooriümbruskäik, vähendati tugisüsteemi jne. Väiksemates kirikutes polnud tugikaarte ja tugipiitade järele üldse vajadust. Lihtsustamine (redutseerimine) oli aga ainult üks tee erinevuste tekkimiseks. Normandia ja Inglise kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks katedraalid Coutances'is ja Salisburys). Gooti stiili edasises arnegus kasvas kodakirikute osatähtsus, eriti Saksamaal. Suuri erinevusi võis olla ka detailides ja dekooris (Kangilaski 19768:216-218)
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... ............................... 3 1 ROMAANI KUNST...................................................................................................... .......... 4 1.1 Arhitektuur.................................................................................... ...
4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja
Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn.
romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eesti ) Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud
· Küpsgootika XIII ja XIV sajand; · Hilisgootika XV ja XVI sajand Gooti stiil sai oma nime uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi. Erinevalt romaani stiilist on gooti stiili tekkimise aeg ja koht täpselt teada. Nimelt 1144. aastal valmis Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitus. Selle kloostri abt tahtis muuta kiriku nii, et see oleks harmooniline nagu jumalik universum. Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg. Ehituskunst: Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti. Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid
gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartes'i katedraali läänefassaadil. Portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid (13.sajandist) esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju tühjana, kuid katavad siiski kogu keha. Saint-Denis' kirikus on abt Suger' ajast säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamiseid tunnuseid- kergena mõjuvad teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt! Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas justkui mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Kesklöövide kõrgus kasvas. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist akendega katta. 4.Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kuulsamad katedraalid Prantsusmaal on Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres'i katedraal ja Reimsi katedraal. 5.Õpi lugema põhiplaane. Leia lk. 138 põhiplaanilt tornid, transept (põikhoone), kooriümbriskäik kabelitepärg. 6.Leia Reimsi katedraali läänefassaadilt portaalid, ehisviilud nende kohal, roosaken ja kuningategalerii. 7.Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1.Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad?
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
