Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14
moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kölni katedraal Salisbury katedraal Reimsi katedraal Gootika Eestis • tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast • meie kirikutel puuduvad transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared • tagasihoidlikud dekoratiivsed kaunistused • Lääne- ja Kesk-Eestis paekivi, Lõuna-Eestis maakivi ja tellis Jaani kirik Oleviste kirik Gooti skulptuur • peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine • püüd suurema eluläheduse poole Arenguetapid: 1. 13. sajand - skulpturaalsed kaunistused; eriti suursugune, pidulik ja pühalik 2. 14. sajand - paralleelid mitmesuguste usuliste ja
kujunditest. v Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Saksamaa v Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis. Inglismaa v Inglise gootika aluseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal. v Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad silma oma toredate võrk-, täht-
Loodi ka palju seinamaale ja samuti miniatuurmaale. Rohkelt kasutati ornamentikat ,näiteks pühakupiltide raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid- kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve ,saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Erinevalt romaani stiilist oli teravkaare raskus suunatud ülalt alla ,mitte niipalju külgedele kui ümarkaartel.Ristvõlvid ei olnud kõikjal ühepaksused nagu romaani kunstis. Travee kohal ristuvat teravkaart nimetati roieteks.Võlvidele ehitati kiriku välisseina tugikaared
ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn.
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele.
Ehitati ............................................................ 6. Romaani stiili põhitunnuseks on paksud müürid , ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst
30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada
2 3 1 9 9 1 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn (pikihoone ja transepti lõikumiskoht) 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt(matmispaik, kooriruumi all) 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 4)romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervülvist moodustatud ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saaanud seintesse teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4 kuni8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Väikestest
vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared päiskivi - ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roideotste vahel võlvisiil - diagonaalsete roiete v servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida fiaal - sale terav torn ehisviilu külgedel roosaken- rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune vitraažaken kiriku fassaadis kuningate galerii - 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida vanast testamendist 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraal on tuntud oma paljude säilinud vitraažide poolest. Chartres´i katedraali põhiosas on 3 löövi, kooris 5
Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne:
jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. kabelite ette tehti veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. 7. Mis on: Krüpt - Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud. Romaani ehituskunstis arenes krüptist tihti suur mitmelööviline ruum. Tavaliselt on krüptid tugevalt võlvitud. Alates romaani stiilist, kui koori tasand tõsteti lööviga võrdseks, esineb ka akendega krüpte.
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe
selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris. Fiaal - gooti arhitektuuris ahta tornikese taoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga. Ristlillik - ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail gooti arhitektuuris, kasutati tornide, viilude, vimpergide ja fiaalide tipu kaunistamiseks.
roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. päiskivi - võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roiete otste vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - basilikaalse gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar. haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuur torn, mis paikneb ehitiste katuseharjal. kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida, tavaliselt sümmeetrilise paigutusega fiaal - gootikale iseloomulik sale terav tornike ehisviilu külgedel. roosaken- rikkaliku ehis raamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas. kuningate galerii - pikk rida, rõdu 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani.
GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel transept puudub või eendub väga vähe. Kaob kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Kahe läänetorni asemel 1. Püha Severuse kirik Erfurdis SKANDINAAVIA GOOTI 1. Gootika tuli erinevatest suundadest nii Saksamaalt kui Prantsusmaalt. 2. Rootsi: 13 saj Uppsala toomkirik (mõlema riig mõjutused) Linköpingi toomkirik 15 saj algus Vadstena kloostri (nunna)
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja
Romaani stiil oli keskaja Euroopas esimene ühtne kunstistiil, see valitses 10.-12. sajandil. Romaani stiili kõige olulisemad tunnused on horisontaaljoon ja ümarkaar. Gooti stiil sajandi keskel tekkis Prantsusmaal uus kunsistiil- gootika, mis levis peagi üle kogu Euroopa ning kestis 16. sajandini. Selle stiili kõige silmapaistvam tunnus on teravkaar ja vertikaaljoone rõhutamine. Suurte gooti kirikutel said tüüpiliseks kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Vitraažikunst Gooti kirikus avaldab eriti muljet kesklöövi hiiglaslik kõrgus. Vaba seinapind, mida romaani kirikus kasutati seinamaalinguteks, gooti kirikuis peaaegu puudub. Seinu lõhestavad kõrged värvilised vitraažaknad. Need koosnesid tuhandetest värvilistest klaasitükkidest, mis liideti tinaraamistiku abil värvilisteks pindadeks. Vitraažikunst tipnes gooti katedraale kaunistavate ümmarguste roosakendega
Gooti stiili kujunemine. Gooti stiil sai oma nime alles uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi. Erinevalt romaani stiilist on gooti stiili tekkimise aeg ja koht täpselt teada. Nimelt 1144. aastal valmis Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitus. Selle kloostri abt tahtis muuta kiriku nii, et see oleks harmooniline nagu jumalik universum. Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg. Gooti stiili tunnused. Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Kuigi traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, polnud võlv kõikjal ühepaksune. Võlvi skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e. roiet. Nendevahelise võlvsiilud võis
14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev. 15. Mis sajandil jõudis gootika Eestisse ja kuidas? Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk u 13. saj. 16. Võrdle Eesti gooti sakraalarhitektuuri Lääne-Euroopa gootikaga. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. 17. Missugust ehitusmaterjali kasutati Eestis kirikute ehitamiseks keskajal? Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi ning Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. 18. Nimeta Tartus XIII saj. Püstitatud kirikud. Jaan kirik 19. Nimeta gooti ajastul Tallinnasse ehitatud kirikud ja kloostrid. Oleviste kirik, Niguliste kirik, Katariina klooster, Pirita klooster 20
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). . Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega.
· Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline · 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid ·Lammutati SPR ajal
(ümarkaar, sammas) kasutamisest.Tegelikult on saanud mõjutusi mitmelt poolt. 2.Romaani stiilis hoonete põhitunnus-ümarkaar, ehitiste avad on ümarkaarsed ülalt. 3.Piilar tugev kivisammas või nelinurkne tugipost, toetusid nenedele kesklöövi seinad. 4.Basiilika- Rooma riigi ajast. 5.Romaani basiilika koosneb-lai kesklööv ja kaks põiklöövi, kooriruum, poolringis niss apsiid (seal asus altar), vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid(kabelitepärg) ja kooriümbriskäik. 6.Kiriku kooriruumi all paiknev võlvkelder-krüpt, hoiti pühakute säilmeid. 7.Londonis romaani stiilis ehitis-Toweri linnus, mis ei ole sakraalehitis.Profaanehitis (ei ole seotud kirikuga). 8.Itaalias-Püha Markuse Kirik, mis on sakraalehitis. 9.Kirikute kellatornid kiriku kõrval-Itaalias, Pisa toomkirik oma eraldi seisva viltuse kellatorniga. 10.Eestis-puhas romaani stiil puudub, 13.saj, kui saabusid ristirüütlid, oli see stiil moest läinud. Gooti kunst. 1
Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg) TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas. Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal
Tarvis oli koguduse kogunemiseks valgusküllaseid ja hästituulutatavaid ruume. 16. Millised on oma ilmelt romaani kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kodakirik- Kirikute keskmist osa kõrgemaks ei tõsteta, valgmikku ei ole. ümarkaar, mida kasut nii akende, uste juures. Ümarkaare jõud mõjub 45 kraadi juures Tunnuseks võlvimine, silindervõlvid, mis toetusid tugipostidele. Kasut ka võlvitüüpi ristvõlv. Omapärane ka, et kooriruumile lisandus kooriümbrus käik., kabelitepärg. Tornid hakkasid liikuma ka kiriku lääneseina. Kirikud pidid olema ka kindlused ja pakkuma kaitset. 17. Millised on oma ilmelt gooti kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kirikutel on kellatorn liikunud lääneseinale ja nelitisele on jäänud fiaal, tugipiilarid on asendund tugikaartega. Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18
30. portaal ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav Transept ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid. 32. vanagootika Kõrggootika Hilisgootika 33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2
kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Kodarkirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
mööbli kujunduses. islami e. muhamedi usk — 7. saj. Muhamedi poolt rajatud usund, levinud peamiselt Araabiamaades, Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas, Pakistanis, Bangladeshis ja Indoneesias. joonia stiil — Väike-Aasia Joonia maakonnas 600. a. paiku e.m.a. tekkinud vanakreeka ehitusstiil. kabel — palvetamiseks ja muudeks usutalitusteks määratud väiksem ehitis, esines kas iseseisvalt või kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja. karütatiid — pikas rõivas naise kujuline skulptuursammas, mida peamiselt antiikarhitektuuris käsutati tavalise samba asemel.
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid
Strassburgi (Strasbourg) ja Regensburgi katedraalid Saksamaal. Valdav enamus gooti ehitusi nii Prantsusmaal kui ka teistes maades erinevad sellest tüübist vähemal või suurel määral. Iga maa tõi midagi omapärast gooti stiili ja kõigis maades eraldatakse veel mitmeid ehituskunsti koolkondi. Sageli lihtsustati ülalkirjeldatud tüüpi, näiteks ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (näiteks Freiburgi ja Ulmi kirikud Saksamaal), jäeti ära kabelitepärg või kooriümbruskäik, vähendati tugisüsteemi jne. Väiksemates kirikutes polnud tugikaarte ja tugipiitade järele üldse vajadust. Lihtsustamine (redutseerimine) oli aga ainult üks tee erinevuste tekkimiseks. Normandia ja Inglise kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks katedraalid Coutances'is ja Salisburys). Gooti stiili edasises arnegus kasvas kodakirikute osatähtsus, eriti Saksamaal. Suuri erinevusi võis olla ka detailides ja dekooris (Kangilaski 19768:216-218)
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta.
iseloomulik basiilikale, 1- 5-lööviline. transept - Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. koor - Transepti ja apsiidi vahel olev nelinurkne ruum. kooriümbriskäik - Külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. apsiid - Poolringja või hulknurkse põhiplaaniga eenduv hooneosa. nelitis - Pikihoone ja transepti lõikmiskohta nim. nelitiseks. nelitistorn - Nelitise kohale ehitatud torn. kabelitepärg - Mitmest radiaalselt ümber kooriümbriskäigu paiknevast koorikabelist koosnev ruumikompositsioon krüpt - Koori all olev kabel. läänetornid - kampaniil - Peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. arkaad - Kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. empoor - Külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole. trifoorium - Paksu müüri sees olev käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole.
Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik *sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja
Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn.
romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eesti ) Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud
· Küpsgootika XIII ja XIV sajand; · Hilisgootika XV ja XVI sajand Gooti stiil sai oma nime uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi. Erinevalt romaani stiilist on gooti stiili tekkimise aeg ja koht täpselt teada. Nimelt 1144. aastal valmis Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitus. Selle kloostri abt tahtis muuta kiriku nii, et see oleks harmooniline nagu jumalik universum. Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg. Ehituskunst: Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti. Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid
Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu). Koori idaseina lõpetas poolringjas niss apsiid. Siin oli kiriku kõige püham paik, sest siin asus altar. Vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja nende esine kaarjas kooriümbriskäik. Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil. Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm tekstid on ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides laulud algselt ühehäälsed
kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja
3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Kesklöövide kõrgus kasvas. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist akendega katta. 4.Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kuulsamad katedraalid Prantsusmaal on Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres'i katedraal ja Reimsi katedraal. 5.Õpi lugema põhiplaane. Leia lk. 138 põhiplaanilt tornid, transept (põikhoone), kooriümbriskäik kabelitepärg. 6.Leia Reimsi katedraali läänefassaadilt portaalid, ehisviilud nende kohal, roosaken ja kuningategalerii. 7.Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1.Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad?
kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja
annaabi.ee 
