Basiilikale omane stiil. Kesklööv on tunduvalt kõrgem külglöövidest. Pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Mis mulle kirikust meelde jäi? Hmm, kõige rohkem mäletan suurt orelit mis asus päris kõrgel. See oli võimas ning ilus. Veel mis mulle meelde jäi, oli peaaltar. Altareid oli Niguliste muuseumis välja pandud kaks Maarja altar ning peaaltar. Peaaltarist jäi meelde see, et seal oli kujutatud igasuguseid jubedaid maale. Peaaltar on selline, mis ei ole igal ajal kõigile nähtav. Altar on täielikult avatud vaid kolm korda aastas: pühakute päeval 1. novembril, püha Nikolause surmapäeval 6. detsembril ja püha Nikolause säilmete ümbermatmise päeval 9. mail. Millest meile meie giid rääkis pikemalt oli fragment Bernt Notke Surmatantsu-maalist
Selles maalis oli midagi, mida ma kahjuks seletada ei oska. Isegi mitte pooletunnine uurimine ühelt poolt ja teiselt poolt uurimine ei toonud mulle vastust. Igatahes oli midagi, mis nõudis ja nõudis pidevat tagasi pöördumist selle maali juurde. Seletamatu müstika. Eriti meeldis väike Kristus, kes oli oma ema Maarja süles. Ainuke altar, mis mulle Niguliste kiriku muuseumi külastades ei meeldinud oli, Herman Rode poolt 14781481.aastal valminud Niguliste kiriku peaaltar. Altari maalidel on kujutatud piinamist ja vägivalda. Käte kinni sidumist nööriga. Eriti ebameeldiv oli vaadata maali, kus on kujutatud noormehe pea maha raiumist, samal ajal kui noormees palvetas. Värvidest on kasutatud punast, kollast, valget, musta, pruuni, rohelist, sinist, kuldset ja lillat. Kuigi Niguliste kiriku peaaltar koosneb 18st osast, ei meeldi see altar ikkagi mulle. Kuigi detailid on ilusti märgatavad ja silmaga näha, on selles altari maalis midagi mitte meeldivat
kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimetatakse vitraazideks. Torni vastas paiknev kooriruum oli kiriku kõige tähtsam osa: siin seisis peaaltar, istusid vaimulikud ja paiknes koor, kes jumalateenistuse ajal laulis. Sellest ka nimetus kooriruum. Peale peaaltari leidus Niguliste kirikus keskajal veel mitukümmend teist altarit, samuti arvukalt pühapilte ja pühkute kujusid. Tolleaja inimesed lootsid suuremale õnnele eluajal ja hingeõnnistusele pärast surma, kui nad olid teinud Jumalale meelepäraseid tegusid. Ka uute altarite, piltide ja kujude annetamist kirikule loeti selliste tegude hulka. Sellepärast tekkiski
Kirikusse ehitati uus basiilika ning uus koori ruum. Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit, mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber. Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks. Kirikus oli üle 30 altari ning pinke kasutati vähe. Samuti ka peaaltarit, kõrvalaltarit kasutati vähe. Niguliste kiriku peaaltar oli olemas aastatel1478-1481. Niguliste peaaltar on kappaltar mis oli kollektiivne tellimus ning pidi vastama erinevate koguduste tahtmisele ehk taheti, et kujutatakse neile meeldivaid püühakuid. Saksa tüüpi kappaltar ehk ülaehituselt on nagu riidekapp. Sellel oli kolm erinevat positsiooni sõltus pühaku calendars milline position lahti oli. Altari peal oli lugu püühakitest mis jookseb kronoloogiliselt. Vasakul pool oli kujutatud kolme meespühakut, paremal aga kolme naispühakut
1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik hävitavalt kannatada. Lisaks varises hoone taastamise käigus enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Säilisid Püha Matteuse ( hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid, 15.-16 sajandist pärinev peaaltar ja Surmatantsu-maali algusfragment. 1982. aasta oktoobris puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks taastatud. Niguliste kiriku basiilika on oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Niguliste kiriku kesklööv on tunduvalt kõrgem külglöövidest. Basiilikale on omane pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt
võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame)- Üheks esimeseks gooti kirikute seas oli juba 12. saj.ehitusega alustatud võimas viielööviline Notre Dame katedraal Pariisis. Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Tallinna Oleviste kirik- Tallinna suurim keskaegne ehitis Oleviste kirik on nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Oleviste kiriku esmamainimine oli 1267. aastal. Tartu Jaani kirik- keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal
püha vaimu kirik, oleviste kirik, niguliste kirik. Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on umbes 1000 tänapäevani säilinud terrakotaskulptuuri, mis on oma suuruse, hulga ja kunstilise taseme poolest Euroopas ainulaadsed. Kindluseid hakkasid võõrvallutajad esimestena ehitama, siis sinna sisse kirikud. Nimeta eri liike ühiskondlikke hooneid Tallinnas raekoda. Eestis hakkas gooti stiil levima 14. sajandil. Niguliste kirikus on sisekujunduses säilinud 1481.a. Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj. lõpust pärinev Bernt Notke "Surmatantsu" maali alustükk. Surmatantsumaalide sõnum kõik on surnuna võrdsed. Maalis Bernt Notke. Hermen Rode lõi peaaltari Nigulistesse ja Tallinna Pühavaimu kirikusse.
Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli,Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff.Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on ka kiriku sisustus , mis pärineb valdavalt 15-17 sajandist.Erilist esiletõstmist väärib kiriku 1483.aasta paigaldatud peaaltar pärineb ,mis kuulsa Lübecki kunstniku Bernt Notke töökojast. EESTI KOGUDUS Tallinna Püha Vaimu kogudus 130-aastane .Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos. Eesti kogudus hakkas arenema ja kasvama eriti 19. sajandil pärisorjuse (1816) ja teoorjuse (1868) kaotamise järel. Tööstus hakkas arenema, maalt oli vaja tööjõudu. 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50%
Templite org hõlmab suurema osa muistse linna täisehitatud osast ja selle avalikest monumentidest. Selle suleb merega rööbiti kulgev mäeseljandik, mida antiikajal peeti pühaks. Akropoli ja templite vaheline ala planeeriti 5. sajandi algul eKr. 6. sajandil eKr Kreeka kolooniana asutatud linn jõudis õitsengu haripunkti türann Thero ajal. Kõige mõjukamad jäänukid pärinevad just sellest ajast. Olümpose Zeusi tempel, millest on alles ainult vundament ja peaaltar, oli kõikidest Kreeka templitest üks suuremaid. Niinimetatud Üksmeele tempel on Ateena Parthenoni järel Kreeka maailma kõige mõjukam säilinud dooria tempel. Peale selle on hellenistliku ja roomlaste Agrigento elupiirkondades tehtud ulatuslikke väljakaevamistöid; on leitud ka paganluse ja kristluse aegadest pärit iidseid kalmistuid koos hauakambrite ning monumentidega. Aquileia on iidne Rooma linn Põhja-Itaalias Udine maakonnas. Aquileia lisati UNESCO
kunstiväärtuste poolest, sest kiriku kogudus koosnes kogu keskaja vältel jõukatest kaupmeestest. Suur osa sellest aga hävis 1944, nagu orel, 17. sajandist pärinenud nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556-58 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Väärtuslikumad esemed olid kirikust aga õnneks evakueeritud ning pääsesid hävingust. Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), 16-18. sajandist pärinevaid lae- ja seinalühterid, 1519. aastast pärinev 7-haruline kandelaaber ning arvukalt hauaplaate. Kõik need esemed on leidnud restaureeritud hoones oma koha. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust
Kadrioru loss- vliskunsti muusum. Eesti olev vlismaine kunst(maalid,skulptuurid,mblid) Ehitati 1718-1723. Johannes Mikkeli muuseum asub Kadriorus, endises lossi kgis.(1907-2006). Kristjan Raua majamuuseum Nmmel. I Kalevipoja. Adamson Ericu muuseum, Lhikese jala tn. Niguliste muuseum-kontsertsaal- phendatud Nikolausele. Altarid, epitaafid, sarkofaagid, vana hbe(on eraldi hbedakamber). Niguliste kirikus Antoniuse kabelis asub Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline). Eesti arhitektuuri muuseum: Asub endises Rotermanni soolalaos.(Ahtri tn 2). Vlvitud paekivist keldritega, asub sadama piirkonnas.Arhitektuurimuuseumisse kogutakse ja eksponeeritakse:projektid,maketid,fotod,raamatud. Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile
olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow.
Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele. Muuhulgas päästeti: · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Antoniuse kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide
aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad haruldused nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. 1953 hakati kirikut restaureerima aga kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Alates 2002
2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati ............................................................ 6
koju. Teiste hulgas ka Adamson-Eric (1902-1968), kes üritas kohapeal Eesti kunstielu edendada. Olles Eesti professionaalse tarbekunsti rajajaid, sai temast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor ning ta osales hilisema kunstikombinaadi "Ars" asutamisel. Nagu paljud juhtivtöötajad langes ka tema stalinlike repressioonide ohvriks ning pidi 1949. aastal oma ametikohalt lahkuma. Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen Rode peaaltar Niguliste kirikus (1478-1481) ja Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa. Hilisema aja maalikunsti väärtuslikke taieseid eksponeeritakse Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Ka lossi võib vaadelda suurepärase kunstiteosena, mille rajamist alustasid 1718. aastal Venemaa tsaar Peeter I ja tema arhitekt Niccolò Michetti. Tõeline meistriteos on läbi kahe korruse ulatuv barokkstiilis peasaal, mis on praktiliselt säilitanud oma algse ilme
freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12. Kuidas on Tallinnaga seotud Herman Rode ja Bernt Nodke? Nigulise peaaltar telliti Hermen Rode töökojast.Samas kirikus on ka olemas Bernt Notke maal"Surmatants". 13. Milline on keskaegeste "Surmatantsu" maailde sõnum? Et olenemata,kas oled mõnel kõrgemal kohal olev isik või siis madalama seisusega, katk võib kõiki neid samamoodi hauda viia. ROMAANI JA GOOTI PILDID: 1. Basiilika põhiplaan ristlõige 2. Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus Notre Dame La Grande kirik Poitiers's 3. Maria Laachi kloostri kirik Naumburgi lähedal 4
Mitu neid oli? Ristisõjad, 8 sõda 2p 23.Kuidas mõjutasid need sõjad eurooplaste elu? 3p Tutvuti idamaise eluga, piiratud habemed, Vapid, pesemine, püssirohi 24.Kuidas ehitati tee kindlusesse, kas päripäeva või vastupäeva (joonistage)? päripäeva 25.Mis on Notre Dame? Kus asub kuulsaim sellenimeline kirik? 2p Jumalaema kirik, Norte-Dame-la-Grande 26.Mis ilmakaares asus kiriku peaaltar? Miks just selles ilmakaares? Idas, jumalale lähemal 27.Milline Prantsuse katedraal on eriti kuulus oma kujude arvukuselt ja sümboolika poolest? Cluny 28.Kuidas nimetatakse klaasimaali (värvilist akent)? Virtraaz aken 29.Milline on olilisim põhjus, miks romaani stiilis ehitisi on vähe säilinud? 1p Vanade hoonete materjali kasutati uute tegemiseks 30.Milline maa on kuulus oma keskaegsete raamatuillustratsioonide ja omapäraste rõngasristide poolest? 31.Kes 3
Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Seega säilisid peale barokiaegsete epitaafide ja paljude teiste nikerduskunsti-teoste, silmapaistva renessanss- ja barokklühtrite kogu ning Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad rariteedid nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. Alates 1953. aastast hakati restaureerima Niguliste kirikut kui ehitusmälestist, rekonstrueerides seda vanema kunsti muuseumiks, hiljem kontserdisaaliks. 4 1982. aasta oktoobris, kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Tänu
Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230. aastal. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. Sissepääs oli redeliga 8m kõrguselt. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste kirikus võib näha Berndt Notke maali ,,Surmatants" 7.5 m pikkust alguslõiku. Kiriku peaaltar on Saksa kunstniku Herman Rode töökojast. Selle keskosas on 76 puidust nikerdatud pühakuju ja äärtes pildid pühakute elust.
-I jumalateen est keeles. Tornkiiver lisat 1630nd hilisrenessanss-stiilis. Sisekujund B.Notke 1483.a pärin kappaltar-kujut püha vaimu väljaajamist. 3) Niguliste-vanim hauaplaat 1309. algselt I lööviline. 13.saj lõpus ehit 3- löövil, basiilik ehit 15saj alg. Hilisgoot kujul valmis torn 1515, mis asend uue barokkstiilis kiivriga. Tlina jõukaim kirik,jõuk saksa kaupmeh, kaitsekirk, hävit sõjas 1944. 1953 restaureerit ja kohan muuseumix. Sisekujunduses säilnd 1481.a Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj lõpust pärin Bernt Notke "Surmatants" algustükk. 4) Oleviste- tlin suurim keskaegn ehit, I maini 1267. algselt ehit skandinaav kaupmeest 3-löövilise kodakirik, mis 15.saj ehit ümber basiilikaks. Koor, kesklööv ja Maarja kabel võlvit kaunit hilisgoot tähtvõlvidega. Euroop kõrgemat hulka kuulund gooti telkkiiver läänetornil. Kiiver on korduvlt põlend ning hetkel 123,7m. Sisekujund negooti stiilis. Ainsana kasut kujundamisel fiaaltorne ja ristlillikut
Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Gootika Eestis: Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste (barokne tornikiiver), Pühavaimu ja Oleviste kirik ja paljud Eesti maakirikud. (Raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tuntumad kunstnikud: Sakslase Bernt Notke Surmatants Tallinna Niguliste kirikus ja Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar, Hermen Rode Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Michel Sittow Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja
Sündinud Nündbergis, Ungarist sisserännanud.Õppis kohalike meistrite käe all.Täiendas end Sveitsis ja Itaalias. Avastab enda jaoks graafika.Graafikalehed ilmekad, tõepärased, fantaasiarikka. Puulõike puhul tegemist kõrgtrükiga(ei võimalda peeneid jooni).Peeneid jooniseid tehti vasegravüüriga. Sügavtrükk- emotsionaalsed mõttelised, kurvemad, allegoorilised teoseid, piibli illustratsioonidega. 18.Saksa kunsti seos Eestiga? Tallinas Pühavaimu kiriku altar (1483).Niguliste peaaltar Tallinnas(valmis1482).Ehitati omaväelisi losse ja raekodasi ja kõrged viilkatused. VAATA JUURDE MATERJALI VIHIKUS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või 5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid,
Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka
aknavööndi all. valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks
Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus -- 123,7 meetrit maapinnast. Pühavaimu kirik Pühavaimu kirik on 14. sajandil ehitatud vanimaid ning uhkemaid sakraalehitisi Tallinnas. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas. Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil
Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. Gootika Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast. Tihti on meie gooti stiili kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk tabas torni ja tornikiiver maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. (Nigulistel on barokne tornikiiver ja raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tallinna Niguliste kirikus välja pandud suur peaaltar telliti Saksamaalt Hermen Rode töökojast. Selle keskosas seisab 76 puust nikerdatud värvilist pühakukuju ja tiibadel pildid Pühade Nikolause ja Viktori elust. Samas kirikus võib näha ka teise lüübeklase Bernt Notke maali ,,Surmatants" 7,5 meetri pikkust alguslõiku. Notke teine väärtuslik töö on Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar. · · Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootikas on kunstidest esikohal arhitektuur.
Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele . Muuhulgas päästeti : · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14. 17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne
- kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga) - tuntum meister sakslane Veit Stoss -tuntumad tööd asuvad Krakovis - tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga. Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina) Stockholmis Püha Jüri skulptuur ( võitlus lohega) Lüübekis ,,Surmatants" hävis IIMSs Nigulistes Notke õpilast poolt tehtud koopia Püha Vaimu kiriku kappaltar Herman Rode- Niguliste kiriku (tiibaltar) peaaltar Tahvelmaal Itaalias(uus nähtus) - 2 keskustSiena ja Firenze - Cimabul Firenzest, Giotto õpetaja, teinus ka tahvelmaale mis on halvasti säilinud - paremini säilinud Asisi tööd San Francisco kirikus GIOTTO - peateos Padova Arenakabel- palju maale - valguse ja varju abil modelleeriine - tundis huvi looduse kujutamise vastu (kasutas taustaks) - katsetas ruumi illusiooni loomist - Arena kabelis ,, põgenemine Egiptusesse" Siena koolkond (14. saj. Algusmõjukaim, rajajaks Duccio) DUCCIO (13
antiikajal. Basiilika VanaKreekast pärit ühiskondliku hoone tüüp, mis kujunes põhiliseks kirikutüübiks. Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv. Pilaster seinasammas, mille ül. On müüri tugevdada ja ehituskunstiliselt liigendada. Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa. Koor kiriku idaosas asuv ruum, kus on peaaltar. Apsiid ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks. Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid
Gootika kestis umbes 5 sajandit, 12.-16. sajandini. Nime sai gootika germaani hõimu gootide järgi, kuigi sisulist seost nende vahel pole. Gootika oli esimene ulatuslikult levinud stiil, mis jõudis ka Eestisse - Tallinna Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud; Toompea linnus Pika Hermani torniga, Suurrannavärav, linnamüür ja Kiek in de Kök, elamurühm Kolm Õde Pikal tänaval. Ka Püha Nikolause kiriku peaaltar (Hermen Rode) ja Pühavaimu peaaltar (Bernt Notke). Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus (12. saj teine pool) ja Perotinus (12.-13. saj. vahetus). Leoninus kirjutas 2- häälseid organume, kus pikkades nootides liikuvale gregoriuse laulule lisatud teine hääl oli liikuv, kaunistuslik ja rütmistatud. Perotinus töötles Leoninuse palad 3-4-häälseteks, kus alumiseks hääleks on gregoriuse koraal juba
Rüütlilüürikast alguse saanud naiskultus 24. Mille poolest peetakse kõige kaunimaks näiteks gooti stiili: Reims's katedraal – portaalidel paiknevad skulptuurid Chartres's katedraal – 173 värvilist klaasakent Amiens's katedraal – üks kõrgemaid ja kaunemaid katedraale, kesklöövi kõrgus u 40m ja pikkus 100m 25. Nimeta gooti ajastul Eestis Tegutsenud kaks maalikunstnikku ja nende teosed. Herme Rode – maalitud Tallinna Niguliste kiriku peaaltar Bernt Notke – “Surmatants” säilinud 7,5m pikkune alguslõik, Tallinnas Pühavaimu kiriku tiibaltar 26. Miks jäi ainult seinamaal Itaalia kirikutes maalikunsti tähtsamaiks haruks? Sest Itaalias olid aknad väiksed ja seinapinda rohkem. 27. Kes oli Itaalia suurim freskomaalija? GIOTTO di BONDONE (1276-1337) 28. Mis on FRESKO? Muldvärvidega märjale krohvile maalitud seinamaal ROMAANI KUNST 1. Mis stiilis oli Lääne-Euroopas keskajal esimene ühtne kunstistiil? Romaani stiil 2
Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft, kes on teinud kristuse risti kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse hauamonumendi; Riemenschmeider, loobud esimesena puualtarite värvimisest, altar, mis kujutab püha õhtusöömaaega Rottenburgis. · Lübecki meistritest tuntumaid Bernt Notke, kuulsaim töö püha jüri lohega; Rode- Niguliste kiriku peaaltar · Maalikunst: Antiigist ei olnud eeskujusid võtta otseselt, aga oli võtta antiigi vaimu. Tervikuna iseloomustas maali- maade kaupa erinevused hästi suure. Looduslähedus, inimesed muutuvad anatoomiliselt korrektseteks, tuleb ka alatimaal, kindlasti kasutati perspektiivi ja religioossete teemade kõrvale tuleb portreekunst. Ka loodus olustikumaal. · Itaalia: Vararenessanss- sünnikoht oli Firenze ja alguses eristatakse kahte suunda. Üks on radikaalne
juurdeehitus ristiusu kirikul vikkel - sfääriline kolmnurk, mis toetab neljast osast kuplit, kujut, nelja evangelisti amhon - varakristliku basiilika kesklöövi lõpposas asetsev, põhja ja lõunasse suunatud kahe lugemispuldiga poodium, mis on vahevõrega kokku ehitatud ja kummalgi pool varustatud treppiga sanktuaarium - altariruum, harilikult kiriku idaosas paiknev ruum, kus asetseb peaaltar ja kus toimub jumalateenistus. paradiis - varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu narteks - avar lahtine galeriitaoline eeskoda basilikaalsete ehituste lääneküljel. Varakristlikus kirikus oli mõeldud katekumeenide e. leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse.
punane telliskivi algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid- realistlikumad ja rohkem eraldatud, kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj.
sarkofaag. sepulchrum (sepulcrum)--pühakuhaud, reliikvia asupaik katoliku altaris. altariplaat--mensa--suur massivne kivilaud, mille toimetatakse ristiusu kultuslikke toiminguid. superfrontale--kaunistus mensa taga oleval seinal, tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal. altarimaal--19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena. peaaltar--kõrgaltar--kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar. altaripealmik--tsiboorium--baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale. relikviaar--
Reims, Amiens ning Sainte-Chapelle. Saksamaal on gootiga tipiks Kölni toomkirik. Itaalias Doodzide palee Veneetsias. Londonis Westminster Abbey. Tihedalt levis ka gooti vaibakunst, kõige paremad piltvaibad olid Madalmaades. Kuulsaim piltvaipade sari on ,,Daam ükssarvega". Eestis kannab ka gootika pitserit Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast. Levinud on Niguliste kirikus suur peaaltar, mis telliti Saksamaalt Herman Rode käest. Samas kirikus võib näha Bernt Notke maali ,,surmatants", mis on 7,5 meetrit pikk. Sajandeid hiljem tuli ka pseudogooti stiil, mis levis tugevasti Inglismaal ja ka Eestimaa mõisnikud rajasid pseudogooti stiilis ehitisi( Alatskivi loss, Glehni loss Nõmmel, Vana-Jõesuu loss). Renessanss Euroopas ja Eestis Renessanss ehk taassünd on oma nimetuse saanud sellest, et Itaalias hakati matkima antiik kunsti ja sellepärast nimetataksegi 15-16. Saj
reliikviaid (Tõelise risti tükk, Moosese kepp, Neitsi Maarja piim ja juuksed, Kristuse mantel, Kristuse surilina, Kristuse veri, oda, millega Kristust torgiti jne) 39. Notre-Dame'i interjöör Louis XIII (naine oli Austria Anna) elas 23. a. lastetus abielus, eksisteeris suktsessiooniküsimus. Lubas kogu Prantsusmaa pühendada Neitsi Maarjale, kui too neile lapse annab. 1638 sündiski poeg, päikesekuningas Louis XIV. Louis XIII sureb 1643. Teemast on tehtud Notre Dame'i peaaltar. 40. Bayeux' vaip Kujutab William Vallutaja käiku Inglismaale. Linane riie on kangastelgedel kootud. 50 cm kõrge, 70 m pikk. Tikitud pildid. Kujutab Hastingsi lahingut. Teda nimetatakse nii oma asukoha järgi Bayeux' linna muuseumis Prantsusmaal. 1070ndatel tehtud. 41. Kolme kuninga relikviaar Kölni toomkirikus. Idamaa targad läksid Jeesus Kristuse juurde. August saab sisse vaadata. Kullast. 3 kuninga luud on sees. 13. saj. algus. 42. Worms Saksa romaani arhitektuuri üks tippudest
Esimese perioodi töödest on kuulsam ,,Taevane ja maine armastus" ilusate värvikontrastidega, veidi hilisemast ajast ,,Maksuraha", tugeva psühholoogilise taustaga teos. 1516 nimetatakse ta Veneetsia vabariigi ametlikuks maalijaks, tekivad sidemed Euroopa valitsejakodadega. Loomingu keskmisel perioodil palju mütoloogilisi teosed, samutihead näited kiriklikus maalis. Oluliseks saab dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. A. 1518 Veneetsia Frari kiriku peaaltar ,,Maarja taevaminek" haarav toonidekäsitlus, figuuride dramaatiline hoog ja paatos. ,,Kristuse haudapanek" uudne ebasümmeetriline ülesehitus. Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud ,,Mees kindaga", ,,Flora". Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II" jne. Samast perioodist arvukalt alastifiguure ,,Urbino Venus" 1538 naise ilu ülistamine.
värvikontrastidega, veidi hilisemast ajast „Maksuraha“, tugeva psühholoogilise taustaga teos. ● 1516 nimetatakse ta Veneetsia vabariigi ametlikuks maalijaks, tekivad sidemed Euroopa valitsejakodadega. 27 ● Loomingu keskmisel perioodil palju mütoloogilisi teosed, samutihead näited kiriklikus maalis. Oluliseks saab dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. A. 1518 Veneetsia Frari kiriku peaaltar „Maarja taevaminek“ – haarav toonidekäsitlus, figuuride dramaatiline hoog ja paatos. „Kristuse haudapanek“ – uudne ebasümmeetriline ülesehitus. ● Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud – „Mees kindaga“, „Flora“. ● Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid – „Karl V“ „Paavst Paul II“ jne.
Altaritel on XVIII sajandist pärit ikoonid, sealhulgas Kristusest dramaatilise väljendusviisiga. Kiriku juurest avanevad head vaated Lagose rannikule. Luzi küla Luzi kalasadam asub mägede vahel ja küla on hoolimata tähtsa turismikeskuse mainest säilitanud traditsoonilise ja tüüpilise olemuse. Küla kirik pärineb keskajast ja selle peakabelil on gooti triumfikaared. Peaaltar on kaunistatud kullatud nikerdistega barokkstiilis, mis pärinevad XVIII sajandist. Külast leiab ka tähtsa Rooma villa varemed, millel on mosaiigid ja basseinid. Väike akvedukt viib vee Quintast Luzi. Ranna lähedal on hoidlad soolakalale, mille ilmselt ehitasid kartaagolased ja neid kasutasid ka roomlased. Rannal kõrgub vana kindlus Nossa Senhora da Luz XVII sajandist, milles praegu asub restoran. Cerro de Lorvãos asub roomlaste matusepaik