Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gooti kunsti kirikud ja kloostrid (0)

1 Hindamata
Punktid




Gooti Kunst. Kirikud ja muud hooned. Kiriku pilt Nimi ja asukoha maa Iseloomulikud tunnused – löövide arv, kabelid, tornid, 
tugikaared ja tugipiilarid, skulptuurid, kuningate galerii,
vitraažid, millal ehitatud jne. Reimsi katedraal
Prantsusmaa  Tugikaared ja tugipiilarid moodustavad ümber 
kiriku „skeleti“  Kolmelööviline  81 m kõrgused tornid  Kuni 38 m kõrgused löövid  Pärit 13.saj  Suur hulk skulptuure  Nn külastusgrupp Remsi katedraali (Elisabeti ja
neitsi Maarja figuurid) Norte-Dame’i katedraal e 
Pariisi Jumalaema kirik
Prantsusmaa, Pariis, Cité saar  Ehitust alustati 1163, kestis paarsada aastat  Viievööviline  Kaks torni  Tornid 69 m kõrged  Löövid 32 m kõrged  Põhja-, lõuns- ja läänefassaadid kaunistatud 
suurte roosakendega  13.saj pärit vitraažid


Salisbury katedraal
Inglismaa, Salisbury  123 m kõrgune torn  Ehitati 13.saj  Katedraali juures ei ole kloostrit  Mehaaniline kell  Inglismaa suurim sakraalehitis Chartres’i katedraal
Prantsusmaa, Chartres  Kolmelööviline  Viielööviline kooriosa  Erakordselt hästi säilinud  2 erineva kujundusega torni  105 m lõunatorn, 113 m kõrgune põhjatorn  Sadade piibliteemaliste skulptuuridega 
kaunistatud kolm lääneportaali  Reliikvia- Neitsi Maarja särk, mida ta kandis 
Kristuse sündides


Mont-Saint-Michel’ klooster
Prantsusmaa, Normandia  Asub kaljusaarel  Rajatud 10.saj  19.saj ehitati torn ja toomkiiver  Peaingel Mikaeli kuju  On kasutatud vanglana Amiens’i  Notre-Dame’i 
katedraal
Prantsusmaa, Picadrie  Kolmelööviline  Viielööviline kooriosa  Prantsusmaa suurim gooti kirik  Võlvid 42,5 m kõrged  22 figuurist koosnev kuningate galerii  Roosaken  U 3600 skulptuuri  Kõik kujud olid varem värvilised  Säilitatakse püha Firminuse reliikviaid


Westminster Abbey e Püha 
Peetri kloostri kirik
Inglismaa, London  Kolmelööviline  Henry VII kabel  Filigraansed lehvikvõlvid  Inglise kuningate kroonimiskirik ja 
matmispaik Kölni toomkirik
Saksamaa, Köln  Ehitati üle 600 aasta  43 m kõrgune kooriruum  Sihvakad kimppiilarid(kooriruumis)  17 m kõrgused aknad (kooriruumis)  Tuhande tornikesega läänefassaad on maailma 
unikaalseim 


Santa Maria del Fiore 
katedraal
Itaalia, Firenze  Asuti ehitama 1296.a  Kuppel  Pikkus 153 m  Laius kõige laiemas kohas 90 m  Kõrgus 90m  Mitmevärvilisest marmorist kattekivid Siena katedraal
Itaalia, Siena  Pärineb 12.saj  Valge ja musta marmoriga kaetud seinad  Põrand kaetud marmoriga


Milano toomkirik
Itaalia, Milano  Pikihoone viielööviline  Põpkhoone kolmelööviline  48 m kõrgused võlvid  Maailma suurim gooti kirik Uppsala toomkirik
Rootsi, Uppsala  Ehitati 1273-1435  118,7 m kõrge  Ehitati 1886-1893 uusgooti  Kõrgeim kirik skandinaavias


Tartu Jaani kirik
Eesti, Tartu  Tellisgootika  Pikihoonr kolmelööviline  Ebasümmeetriline pühiplaan  Idaseinal võidukaar  Terrakotafiguurid  Kõik kujud ükshaaval valmistatud  Algsel üle tuhande kuju  200 kuju säilinud Tallinna toomkirik
Eesti, Tallinn  Valmis 1240  Kolmelööviliseks basiilikaks ehitati 1430-
1460  17.saj lõpust ja 18.saj pärit vappepidaafid


Oleviste kirik,
Eesti, Tallinn  Baltimaade kõrgeim kirik  123,7 m kõrge  60 m kõrgusel vaateplatvorm  Püha maarja kabel Niguliste kirik
Eesti, Tallinn  Pühitsetud pühakule Nikolausele  Rajati 1230  13.saj lõpus lisandus kolmelööviline 
pikihoone  Koor toetub 4 piilarile, koosneb 9 võlvikust  Antoniuse kabel  Hõbedakamber


Pirita klooster
Eesti, Pirita  Rahvusvaheline palverännupaik  13 altarit Tallinna Raekoda
Eesti, Tallinn  Pärit 13.saj  Vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias  36,8 m pikk  Laius idas 15,2 m ja läänes 14,5 m  64 m kõrgune torn  Torni tipus tuulelipp Vana Toomas  Hallist paekivist, katus savist katusekividest 
Vasakule Paremale
Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #1 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #2 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #3 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #4 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #5 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #6 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #7 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #8 Gooti kunsti kirikud ja kloostrid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monika1234 Õppematerjali autor
Töös on pildid Eestis ning mujal Euroopas asuvatest gooti ajastu kirikutest ja kloostritest. Juurde on kirjutatud kiriku/kloostri nimi ja asukoht ning nendele iseloomulikud tunnused.

Sarnased õppematerjalid

ITAALIA SKULPTUUR 15-SAJANDIL
10
doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud

Kunstiajalugu
Gooti arhitektuur
5
doc

Gooti arhitektuur

Gooti arhitektuur Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu, gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegadening vaimulike kõrvale uus ­ linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed

Kunstiajalugu
Gooti Kunst
4
doc

Gooti Kunst

GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse ­ linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) ­ tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. ­ 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi

Kunstiajalugu
Romaani arhitektuur
8
doc

Romaani arhitektuur

ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1

Kunstiajalugu
Gooti
17
doc

Gooti

Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed

Kunstiajalugu
KESKAEG
6
docx

KESKAEG

KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj  Püstitati palju kirikuid  Ümarkaar ja silindervõlv  Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist.  Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas.  Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL  Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale.  Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda)  Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid.  Ümarkaar- kõige olulisem tunnus.

Kunsti ajalugu
Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst
23
docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS..................................

Ajalugu
Romaani ja gooti kunst-renessanss
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa ­ romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid ­ surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun