ökosüsteemide areng ja muutumine keskkondade liigirikkus Abiootilised tegurid: nt temperatuur, sademete hulk, valgus, tuul Biootilised tegurid: nt toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levilat laiendada. Osa isendeid kohaneb muutuvate tingimustega paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga. Üldjuhul suurem osa populatsiooni isenditest uutes elutingimustes hukkub. Liikidevahelised suhted Konkurents- liike või organisme vastastikku negatiivselt mõjutav suhe, mis tuleneb sellest, et ressursse (nt toit, elupaik) kõigile ei jagu Sümbioos- vastastikku kasulik kooseluvorm Parasitism- liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganism) arvel Mutualism- kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu (sümbioosile sarnane)
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning
Seal elavad paljud lemmingid ja polaarjänesed. Metsveised ja põhjapõdrad on tolles kliimas huntide jaoks parim saak. Talvel langeb temperatuur veelgi. Et toitu hankida, liiguvad põhjapõdrad lõuna poole, hundid neile järele. Nii põhjapõdrad kui ka hundid tulevad kevadel tagasi. Hundid elavad tavaliselt väikestes karjades. Sageli võib kohata ka väikeseid perekondi, rühmi, mis koosnevad huntidepaaridest, nende poegadest ja isenditest, kes pole endale veel paarilist leidnud. Karja juhiks on isahunt ning tema partner on võrdsel positsioonil. Saagi jahtimisel ja kutsikate toitmisel tehakse koostööd. Oma territooriumi märgitakse uriini ja ekskrementidega. Et hundid saaksid jahtida selliseid suuri loomi nagu näiteks põhjapõdrad, peavad hundid olema karjas. Tundraavarustes on vähe selliseid kohti, kuhu saaksid hundid end peita, et äkki rünnata
Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus) Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades. Kui on tegemist domineerimisega, siis on kolmveerandil isenditest domineeriv tunnus, veerandil retsessiivne tunnus. Mittedomineerimise puhul on kumbki homosügootne variant veerandil järglastel ning poolel isenditest on emapõlvkonna tunnuste suhtes vahepealne vorm. Mõned pildid DNA biheeliks- DNA teeb endast koopia t-RNA Sperm Interfaas/Mitoos/Meioos Soovitan uurida http://www.cellsalive.com/mitosis.htm http://www.johnkyrk.com/mitosis
naaritsa ehk mingi. Video: http://www.youtube.com/watch?v=d8sB-jZBx00 Mida teha, et Euroopa naarits välja ei sureks? Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal Euroopa naaritsa asurkond.Selleks tuli esmalt kinni püüda looduses elutsevad mingid, keda sel hetkel oli Hiiumaal ca 60 isendit.Selgituseks nii palju, et minki ei ole Hiiumaale kunagi tahtlikult asustatud ja asurkond oli moodustunud kohalikust karusloomafarmist põgenema pääsenud isenditest. Peale minkide väljapüüki algas pikk ja vaevaline protsess Euroopa naaritsa taasasustamiseks Hiiumaale. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud Euroopa naaritsa asurkonna taastamist Hiiumaal läbi 7 keskkonnaprogrammi projekti aastatel 2003-2008. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=177 http://retrieverman
vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. Liigiteke Liik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui eraldunud populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali kohastumuste loomiseks.
- Populatsiooni kasv või kahanemine Ökoloogiline niss on tihedalt seotud konkurentsiga. Oma nisis leiab populatsioon kõik elus püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena). Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi
klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi. Hierarhilist süsteemi võib käsitleda püramiidina, mis laineb järjest allapoole, kuna madalama tasemega väiksemaid üksuseid on järjest rohkem. Organismide rühmitamisel on olulisemateks näitajateks paljunemisorganite välimus, asetus ja paljunemistsükli kestus. Liik on süstemaatiline ja bioloogiline põhiühik. Liik ühendab eneses suure arvu indiviide ja koosneb vanadest, keskealistest ja noortest isenditest, mis kasvavad sageli väga erinevates tingimustes ja võivad olla väliselt väga erineva kujuga. Liiki võib nimetada populatsioonide süsteemiks, millele on iseloomulik ajas ja ruumis varieeruv struktuur ning mida eraldab teistest liikidest ristumisbarjäär; sama liigi isendid ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna looduses sigimisvõimelisi järglasi. Igal liigil on määratletud loodusliku leviku piirkond.
Selleks tuleks paigutada sadamatesse mahutid, kuhu ballastvesi pumbatakse, ning samuti kasutada ballastveena mereelustikust puhastatud (filtreeritud ja/või kemikaalidega töödeldud) vett. Kommentaarid Võimalikud tekkivad küsimused: Mille alusel kaluritele raha jagatakse? - Kalurid esitavad selleks taotlused. Kuidas süsteem toimiks? Pärast iga püügikorda täidab kalur blanketid kus, millal ja mida ta püüdis, muuhulgas annab teada ka kõigist kaaspüütud isenditest. Eraldi tuleb ära märkida võõrliigid, mida saab määrata veebilehel avaldatud informatsiooni alusel. Mis saab, kui kaluril ei ole internetti, et täita seal püügi kohta vorme ning saada infot? Koostatakse ka paberkandjal blanketid, mille saab ära täita ning posti teel vajalikku kohta saata. Samuti antakse välja kompaktsed teatmikud võõrliikide kohta, mida saab lasta endale koju tellida.
3. Geenisiire e. Geeni vool geneetilise materjali kandumine ühest populatsioonist teise. Põhjused: migrats. Ja selle järgnev ristumine Tagajärg: soodsate alleelide levimine üle liigi leviala, populat. Geneetiline ühtlustumine, tagatakse liigi terviklikkus, liigi püsimine 4. Geneetiline tiiv pop. Geneetilise struktuuri juhuslik muutus. Põhjused: Katastroofid, üleujutused, paks lumi Tagajärg: isendite järsk vähenemine, uus pop. Kujuneb vähestest isenditest, hauldane alleel võib ära kaduda *Populatsiooni iseloomustab geenifond ja geeniline struktuur. Olelusvõitluse põhjustab: paljunemine, ressursside nappus Olelusvõitluse vormid: * Abiootiline olelusvõitlus org-d võitlevad eluta loodusega (paks lumi) * Biootiline olelusvõitlus Isendi muutlikkus, liigi muutlikkus Looduslik valik Olelusvõitlus Looduslikuks valikuks annab materjali:
8 m, pindala 270 km2 Järv pakub tööd kalameestele ning sealt leiab ka harrastuskalureid Puhkuse veetmiseks sobiv paik (Vehendi, Vaibla, Kivilõpe ja Tamme) Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele. Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke. ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised Protozooplankterite hulka kuuluvad ripsloomad ehk tsiliaadid, viburloomad ja juurjalgsed Võrtsjärves on kindlaks tehtud 268 metazooplanktoni taksonit: keriloomi 172, vesikirbulisi 47, aerjalgseid 14, ainurakseid ehk protiste 34 ja rändkarbi purjukvastne
*) Aja jooksul on organismide ehitus järjest keerukamaks muutunud ja täiustunud. *) Palju liigid on välja surnud. *) Arenguetappide vahel on esinenud ka vaheetappe. -) Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus. (3/3p) *) Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on see seetõttu, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest vaid tugevamad jäävad ellu. -) Selgita endosümbioosi hüpoteesi? (3/3p) *) Endsümbioosi hüpoteesi järgi liitusid ??????? prokarüootidega aeroobsed ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul ehk aeroobsete juhul mitokondrid ja teisel juhul tulid plastiidid (kloroplastid). Oluline on see seetõttu, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosübioosi hüpotees seletabki seda, kuidas rulid prokarüootide asemel eukarüoodid ja kuna
See näitab, et joodud vee hulka ei reguleerita ainult suu ja kurgu kuivusega, vaid sellega, kui plaju organism vett vajab. · Emakoerte ja kasside püüd poegi pessa tagasi tuua on tingitud peamiselt sellest, et hiljuti poeginud loom vajab poegade juuresolekut kõigepealt selleks, et vabaneda liigsest piimast, mis on piimanäärmetes. Lommade ühingud · Sipelgad. · Tarumesilased. Liikmete koguarv võib ulatuda 70 000-ni, koosneb kolme liiki isenditest. Mesilaste "tants" mesilaste tantsu tähendus on selgunud alles kaasajal. Nagu näitab mesilaste vaatlemine klaastarus, sooritab tööline, kes on leidnus eriti rikkaliku mesineste allika, pärast tarusse tagasipöördumist kärgedel, teiste tööliste keskel, erilist ringtantsu. · Linnud. Lindude kogunemise aluseks parvedesse võivad olla kas perekondlikud sidemed või ühesugune reageerimine samadele välistingimustele
ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel. · geograafiline teisend- sellised teisendid kujunevad välja nendel liikidel, mis kasvavd väga erinevates kliimatingimustes. NT siberi lehis, h.kuusk.alpi seedermänd · morfoloogiline teisend- ehk VORM erineb oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest. Erinevused võivad olla võra kujus, viljades, võrsete värvis jne. Vormil ei ole selget levimis piirkonda. NT h.kuusel, arukasel, h.kadakal. · kloon- üheainsa taime vegetatiivne järglaskond, mis on paljundatud ükskõik kuidas, ainult mitte seemnest(juurevõsu, pistoksa jne abil)
Stabiliseeriv valik- Sellele on iseloomulik liigile iseloomulike tunnuste suhteline püsivus. Kinnistuvad populatsioonile valjakujunenud tunnused ja liigile kahjulikud tunnused kaovad. toimib püsivate ökoloogiliste tegurite korral. Peetakse peamiseks valiku tüübiks.:, suunava oimub siis kui elutingimused kindlas suunas muutuvad või kui populatsioon asustab uue asuala. Järelikult saavad eelispaljunemise tavaliste tunnustega isenditest mingi tunnuse poolest erinevad isendid. N: suunava valiku toimel arenesid 1) kalauimedest maismaa selgroogsete jäsemed, 2) maismaa selgroogsete taaskohastumisel veeeluga kujunes nii kala sisalikel kui vaalalistesl voolujooneline kalakujuline keha.; lõhestavat valiku; toimib siis kui populatsiooni poolt asustatud ala jaotab elutingimustelt erinevateks piirkondadeks.N: tugev liikidevaheline konkurents. 8. Mis on kohastumine? Kohastumus
päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud
2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi
· Parem tööjaotus rakusiseselt · Lihtsa pooldumise asemel tekkis mitoos · Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine · Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus? Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest, kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on seepärast, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest tugevamad jäävad ellu. Aitab säilitada liigi puhtust, tugevust. Õpiku kordamine: 1. Darvinism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2. Darwin seletas evolutsiooni loodusliku valikuga. 3. Maa esmane atmosfäär sisaldas tõenäoliselt vesinikku, lämmastikku, ammoniaaki jt. 4. Orgaanilisi ühendeid võis ja võib Maale saabuda meteoriitidega. 5. Peaaegu kõikide loomahõimkondade algsed esindajad tekkisid Kambriumis, üle 500 mln a. tagasi.
· Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu · Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. · DL50 on poolletaalannus so murkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, ms surmab 50% katseloomade isenditest · Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju · taluvusala(piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi · optimaalala e taluvusala · ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. · Eurütoop on elupaika vähevaliv organism · Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism · Atsidofiil happelembeline taim
neil koonu peal, mida kutsutakse morilloks ning tagaosas asub teine lõhnaeritus, mis on kestvam ja tugevam. Isased märgistavad alasid hõõrudes oma taguosa karvadega taimi ning tihti ka samal ajal urineerides, et lõhn oleks tugevam ja kestaks kauem. Emased märgistavad tunduvalt vähem ning ilma uriinita. Märgistatud alasid nuusutavad ja vahel maitsevad teised isendid. Isased märgistavad ka emaseid kapibaarasid. Siiski dominantne isane märgistab teistest isenditest rohkem. Arvatakse, et emane märgistab üldjuhul vanemliku käitumise eesmärgi [], [] Joonis 3 Kapibaara perekond ( http://www.photoreview.com.au/features/stories/capybara2.jpg ) Joonis 4 Kapibaara koonul olev morillo ( http://www.rebsig.com/capybara/capy9.jpg ) Joonis 5 Imetav emane kapibaara ( http://www.rebsig.com/capybara/capy5.jpg ) KAPIBAARADE TOITUMINE Ta toitub ainult taimsest toidust. Otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ning muid taimi,
37. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina, väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 38. Ökoloogiline suktsessioon- ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas. 39. Parasitism- hõlmab suhteid organismi kui parasiidi ning keskkonna kui peremehe vahel. (Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.) 40. Populatsioon- moodustub ühe liigi isenditest teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus- sama liigi esindajate arv pindalaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon- ehk algtoodang on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu. 43. Produtsent- tootev organism. 44. Säästev areng- sihipärane areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. 45. Sekundaarne suktsessioon- 46
sukelduja. Ta asustab mitmesuguseid rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. Mink toitub koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64) Joonis 2. Ameerika naarits (Mustela vison). Allikas: Loodusajakiri Mingi kodumaa on Põhja-Ameerika ning juba 19. sajandi lõpust on teda laialdaselt peetud karusloomakasvandustes. Metsistunud asurkonnad on tekkinud lahti pääsenud või vabastatud isenditest. Mitmetel meil kodunenud minkidel on aretatud puuriloomadest esivanemad. Praeguseks on mink levinud üle kogu Euroopa ning tema levik aina laieneb, arvukus suureneb. 1960ndatel aastatel moodustus esimene teadaolev mingiasurkond Eestis Matsalu lahe piirkonnas ning levis 1980ndatel üle kogu riigi. Nüüdseks on mink meil täielikult naturaliseerunud ja sobivates elupaikades kõikjal sage elanik. (Kangur jt 2005:63-64)
Nad on head ujujad ja teevad vees palju trikke. Merilõvi ehk sukelnorsu on üks elegantsemaid loivalisi. Tema ujumisstiil- pidev liikumissuuna muutmine suurel kiirusel- meenutab veealust lendu. Merilõvi elab kolooniatena. Ta on aktiivne nii päeval kui öösel. Toitu hangib ta merest, sigimiseks tuleb aga maismaale lesima. Sukelnorsu on oma sugulasest, hülgest, liikuvam nii maal kui vees. Eluviis: Merilõvi on väga seltsiv loom. Ta elab sadadest, mõnikord isegi tuhandetest isenditest koosnevate kolooniatena. Suurimad rühmad moodustuvad sigimisperioodil, kui lesilatesse koguneb hiigelsuur arv loomi. Kõrvukhülglased jagavad oma aja vees jahipidamise ning maismaal lesimise vahel. Vaatamata ümarapoolsele kehale on nad ka maismaal äärmiselt liikuvad ja on suutelised kiiresti edasi liikuma. Nad tõukavad end edasi esi- ja tagaloibadega, säilitades seejuures sirge kehahoiaku. Vette sööstavad sukelnorsud pea ees. Sageli ei tee nad seda üksi, vaid kogunevad kaldale
keemilist elementi), tuul ja hoovused (olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust), toksilised ühendid, inimtegevus, organismide vastastikused suhted (nt. kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut) 19. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid *Üldsuurus *Tihedus: N/m2 *Elumus (ellujäävus): Lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x *Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x *Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses *Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px) *Demograafilised tabelid *Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. *Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides *Viljakus mx keskmine järglaste arv isendi kohta vanuses x *Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0.... Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea
varasemast ajast. Enne taastamistöid tuleb valida taastamismeetod. Ökoloogilise taastamise juures peab arvestama koosluste taastumise kiirust, taastustööde maksumust, tööde tulemuste hindamise usaldusväärsust ning väljakujuneva koosluse võimet inimese sekkumiseta või minimaalse sekkumisega edasi kesta. Varia Mõisted: Liik a) morfoloogiline def ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Populatsioon - ehk asurkond on kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kes kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kôverad. Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistôenäosuse korrutis. Elumus e. ellujäämus - tôenäosus elada vanuseni x; lx. Suremus - algse kohordi osa, mis sureb vanusel x; dx. Vanuseline suremus - näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx. Killing power - näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust, ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax - logax+1. Sündimus - uute järglaste arv vanusel x; Fx vôi siis järglaste arv keskmise algse liikme kohta vanuses x; lxmx vôi järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx - valige ise. Deevey kôverad - näitavad populatsioonis toimuva elumuse sôltuvust elueast. 1. tüüpi kôver - K- strateeg, nt. inimene; 2
suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kõverad. Populatsiooni tihedus isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lõpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistõenäosuse korrutis. Elumus e. ellujäämus tõenäosus elada vanuseni x; lx. Suremus algse kohordi osa, mis sureb vanusel x; dx. Vanuseline suremus näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx. Killing power näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust, ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax logax+1. Sündimus uute järglaste arv vanusel x; Fx või siis järglaste arv keskmise algse liikme kohta vanuses x; lxmx või järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx valige ise. Deevey kõverad näitavad populatsioonis toimuva elumuse ehk ellujäämuse sõltuvust elueast. 1. tüüpi kõver K-strateeg, nt. inimene; 2
Organismide vastastikused suhted: Kiskja piirab saaklooma arvukust ja levikut Mutualism soodustab kahe partneri levikut. 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid Populatsiooni kirjeldamine: Üldsuurus: N Tihedus: N/m2. Elumus (ellujäävus): lx ühe põlvkonna tõenäosus elada vanuseni x (Sx/S0), kus S on elusolevate isendite arv. Suremus: Dx ühe põlvkonna tõenäosus surra vanuses x Suremuse määr qx=dx/lx näitab kui suur osa vanuseni x elanud isenditest sureb selles vanuses. Elumuse koefitsient e vanuseline elumus 1-qx. Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px). Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides. Viljakus mx keskmine (emaste) järglaste arv (emase) isendi kohta vanuses x- monokarpsed ja polükarpsed organismid.
Ulukite loendusmeetodid Totaalküttimine – kütitakse kõik ära ja loendatakse üle Küsitlused, ankeedid – eriti haruldaste loomade kohta Jahisaagi põhjal – see on ainuvõimalik jahiulukite puhul, kel pole määratud jahipiirangut ning tegu on jahiulukite loendamisega Ajuloendus – suurulukite puhul parim: täpne, aga väga töömahukas ja loomi häiriv. Saab teada isenditest ainult teada konkreetsetel proovialadel. Marsruutloendus o Jälgede loendus – jäljeridade tihedus km-te kohta o Ulukikolmnurgad Soomes, ruutloendus Eestis – keskmise suurusega imetajate kohta (alates oravatest kuni rebasteni); 4x4x4 suurused alad. Kolmnurkne ala kindlustab juhuslikkuse. o Talviste pabulahunnikute loendus – põdra, metskitse ja hirve puhul. Loendatakse kevadel.
„haigeid“ kaksikretsessiive on määratud testi põhjal terveteks – 98% terved (sh dd) ja 2% haiged (dd) → kaksikretsessiividel on erinev soodumus haiguse tekkeks. Haiguse avaldumise määrab lisaks ära ka keskkond. 37. Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel? Labradoride näitel. Kui toimub ristlus haige x haige saadakse 63% haigeid järglasi. Homosügootsetest isenditest 63% on soodumus haiguse tekkeks piisavalt kõrge, et haigus avalduks (neil on soodumus kõrgem kui lävi) ja 37% piisavalt madal, et ei avalduks. 38. Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades? Multifaktoriaalne – teistsuguse genotüübiga (AA, Aa) isenditel võib haigus avalduda. Osaline penetrantsus - homosügoodid võivad olla kas haiged või terved, kuid
Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs Matemaatiline meetod Mutatsioonimeetod Rekombinatsioonimeetod Populatsioonimeetod Genealoogiline meetod- inimese uurimine 4.Mendelism- mendeli seadustel rajanev pärilikkuse geeniteooria, mille järgi organismi
säilisid jäätmekastides oluliselt paremini, kui mujal. 18. jäätmekastist on leitud sea-, veise-, kitse- ja lambaluid. 21. kastist on aga leitud veise-, sea-, kitse-, lambaluid ning samuti ka jäneseluid. Mõlemad kastid pärinevad 14. sajandist. Luude põhjal on võimalik määrata ka isendite vanused ning siit tulevad päris huvitavad tulemused. 80% kõigist luudest kuuluvad sigadele ning kõikidest sealuudest olid 80% nendest isenditest olnud kuni 2 kuu vanused. Arheoloogiliste leidude liike on aga veel. Üheks olulisemaks leiuliigiks on veel kindlasti noad, kuna nuga oli keskajal kõige olulisemaks söögiriiistaks. Esimesed dateeritud kahvlileiud on Eestis alates 16. sajandist, mil need levima ning populaarsust koguma hakkasid. Küllaltki palju on ka lusikaid, mis olid kindlasti puulusikad, kuna metalllusikad tulid hiljem. Jäätmekastidest on leitud veel ka klaasnõude kilde, mida annab väga sageli ka kokku
Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs Matemaatiline meetod Mutatsioonimeetod Rekombinatsioonimeetod Populatsioonimeetod Genealoogiline meetod- inimese uurimine 4
keskkonnatingimused ei saa põhjstada tunnuse avaldumist, kui vastavad geenid puuduvad XII 341. Bioinformaatika: geneetilise ja muu bioloogilise informasiooni talletamine ja uurimine, kasutades arvutit ja statistilisi meetodeid, esmakordselt võttis kasutusele Paulien Hogeweg 1978. Aastal; järjestuste reastamine, genoomide kokkupanek, bioloogilise mitmekesisuse määramine 342. Statistilise geneetika parameetrid: valim- mingi juhuslik osa populatsiooni isenditest, sagedusjaotus- horisontaalsel X-teljel on tunnuse väärtused ja vertikaalsel Y-teljel on isendite arv, valimi kesmine peab andma populatsiooni iseloomustava tüüpilise tunnuse keskmise väärtuse, modaalklass- väärtuste klass, milles on kõige rohkem isendeid, normaaljaotuse korral langevad populatsiooni keskmine ja modaalklass kokku, dispersioon- kui suures ulatuses andmed keskmisest väärtusest erinevad 343
on seotud abiootilise komponendiga (elukeskkonnaga) läbi aine- ja energiavahetuse. Iga tasanditest moodustab funktsionaalse bioloogilise süsteemi. Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? Populatsiooni peetakse üheks kõige tähtsamaks ökoloogia uurimisobjektiks. Populatsioon koosneb ühte liiki isenditest, millised elavad teatud territooriumil. Peale üksikute organismide (isendite) omaduste iseloomustavad populatsiooni ainult temale omased karakteristikud. Üksikud organismid võivad sündida ja surra, kuid ainult populatsioonil on sündimus ja suremus. Populatsioonil on oma sünd, ta võib aja jooksul suureneda või kahaneda ning lõpuks ka täielikult hääbuda (välja surra). Vaatluse all on erinevate populatsioonide vahelised suhted. Nii nagu organismid
kooslustes ja biosfääris toimuvates protsessides. Populatsiooni ei ole kerge mõistena piiritleda ja looduses konkreetselt eristada. Geneetikas ja evolutsiooniteoorias on keskne mõiste kohalik e lokaalpopulatsioon, populatsioon kitsamas tähenduses e deem. Selle populatsiooni moodustab hulk mingi liigi isendeid, mis põlvkondade vältel on asundanud mingit territooriumi, mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine (panmiksia) ja mis on teistest sama liigi isenditest suhteliselt isoleeritud. Geneetilised eeldused on teistsugused isetolmnevate isendite populatsioonides, apomiksise või püsiva vegetatiivse uuenemise korral. Viimasel juhul moodustavad ühe isendi vegetatiivselt tekkinud järglased geneetiliselt ühtlase järglaskonna klooni. Ka siis, kui tütartaimed eralduvad ja jätkavad oma iseseisvat elu, on klonaarne populatsioon oma geneetilistelt eeldustelt ühtlane. Hardy-Weinbergi seadus:
käsitletakse elupuu eri harudes erinevalt. b) Geneetiline mitmekesisus liigisisene geneetiline varieeruvus, mis hõlmab nii erisusi geograafiliselt eraldatud populatsioonide kui ka ühe ja sama popultasiooni eri isendite vahel. c) Koosluste/ökosüsteemide mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke kooslusi ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi. Liik a) morfoloogiline def ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Populatsioon samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt erladatud. Liigirikkus
summa üle elujärkude, B on õige. 16. Millistel tingimustel tekib teist liiki Deevey’ kõver (graafikuks sirge): A. Suremise tõenäosus elu jooksul ei muutu? B. Suremise tõenäosus on suurim noorjärkudes? C. Suremine polegi kuigi tõenäoline? Teist järgu Deevey’ kõver on logaritmilise Y-telje puhul sirge (lineaarse Y-telje puhul oleks eksponentsiaalselt kahanev) ja näitab, et iga ajaühiku jooksul sureb mingi kindel protsent elus olevatest isenditest, s.t. tegemist on vanusest sõltumatu suremusega, A on õige. 17. Kuidas aitavad häiringud kaasa liigilise mitmekesisuse tekkimisele ja püsimisele: A. Takistavad konkurentsitasakaalu tekkimist (domineerimisvõimeliste liikide vohamist)? B. Tekitavad materjali loodusliku valiku jaoks? C. Kiirendavad liigitekke mehhanisme? D. Seovad atmosfäärist süsinikku? Tuletame meelde Paine’i katset meritähe Pisaster eemaldamisega ookeanilahest ja järgnenud
Realiseerunud nišši võime käsitleda ka kui liigi funktsionaalset rolli koosluses. 20.Mis on ökotüüp? Sarnaselt kohastunud organismide ühe liigi piires. Nt lillakas turbasammal. 21.Kuidas on ökoniššide kattumine seotud konkurentsiga? On proportsioonis konkurentsiga - mida sarasemad on eri populatsioonidel keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib konkurents. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega 22.Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid? Kuna vesi jäätub 0 kraadi juures ning soojem (kui 0 kraadi) vesi vajub põhja. Jm. 23.Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik? Muldades vesi liigub juurtesse läbi osmoosi, mida reguleerib soolsus mullavees ja taimes. Kui mullas
Saagid tuleb statistiliselt töödelda ja vaadata, kas suuremate isendite osas on saagid statistiliselt homogeensed. 17.Kalapüüniste selektiivsus vs kalavaru jätkusuutlik kasutamine ,seletktiivsuse tõstmise efektiivsus jätkusuutliku kalapüügi tagamisel sõltuvalt püügiobjektist (Loengud 2 ja 3) Instituudis uuriti silmasuurust 20 a. Enamvähem leiti õige suurus . Ja siis hakati uurima et see kala mis väljub traalipärast hukkub suures ulatuses. Kui sai kontroll siis leiti et 99 % isenditest hukkub . Mehhaanilised vigastused. (soomuste kahjustamine, kui 8-10 % on soomust kadunud siis enam pikka aega ei ela ,stress ( piimhappe suurenemine maksas ). Ja see pole taastuv. See sõltub liigist,kala suurusest jne. Tursa isendite suremus on väike, kes väljuvad traalipärast. Selektiivsustarindid on kaasajal tehtud. Mitmete konstruktsioonidega. Restid . mida kasutatakse teatud nurga all ,kasvõi järjestikku mitu tk. Bakoma selektiivsus aken tursapüügil
„haigeid“ kaksikretsessiive on määratud testi põhjal terveteks – 98% terved (sh dd) ja 2% haiged (dd) → kaksikretsessiividel on erinev soodumus haiguse tekkeks. Haiguse avaldumise määrab lisaks ära ka keskkond. 37. Kuidas jaotuvad kogu populatsiooni isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel? Labradoride näitel. Kui toimub ristlus haige x haige saadakse 63% haigeid järglasi. Homosügootsetest isenditest 63% on soodumus haiguse tekkeks piisavalt kõrge, et haigus avalduks (neil on soodumus kõrgem kui lävi) ja 37% piisavalt madal, et ei avalduks. 38. Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades? Multifaktoriaalne – teistsuguse genotüübiga (AA, Aa) isenditel võib haigus avalduda. Osaline penetrantsus - homosügoodid võivad olla kas haiged või terved, kuid teistsuguse
kui ei saa edasi liikuda, kui toitu. Isane ogalik hoolitseb paarumise ja poegade eest, emane ainult koeb (võib ka olla, et mitu emast). Hoolitseb maimude eest päris pikka aega – hoiab koos, ajab nende poole hapnikurikast vett. Ka neid kalaliike, kus emane ja isane koos poegade eest hoolitsevad. Seega juba kaladest alates individuaalne äratundmine: kus tekib paarisuhe kahe isendi vahel, tekib ka oskus individuaalselt ära tunda (eristada üht konkreetset isendit kõigist teistest sama liiki isenditest. Mosambiigi tilaapia emaskala kannab poegi ohuolukorras suus, selleks võtab spetsiaalse asendi pea ülespoole ning maimud teavad seda instinktiivselt ja kogunevad talle suhu. Kirevahvenlased: otse ujudes agressiivne, külg-külje kõrval ujumine on pigem lepitust otsiv, kõrvalesuunatud käitumine konflikti külmutamiseks Kooliujumise eesmärgiks on ajada võimalikku kiskjat segadusse, kellel on raske välja valida ühte konkreetset isendit. Samas ei ole see puhtal kujul ainult
huvides, kuhu ta kuulub loomad hoidvat populatsiooni suurust sellisel tasemel, mis vastab saadaolevale toiduhulgale. looduslik valik toimib mitte niivõrd isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele (nt. liikidele), need rühmad, mille liikmed ohverdavad oma egoistlikud huvid rühma kui terviku huvides, on suhteliselt edukamad Teised aga (G. Williams, D. Lack jt.) kritiseerisid neid seisukohti: oletagem, et rühm koosneb ohvrimeelsetest isenditest, kes piiravad oma sigimist, et kogu rühmale jätkuks toitu mis juhtuks, kui rühma satub egoistlik indiviid, kes nii ei käitu? tema sigimisedukus oleks keskmiselt kõrgem, mistõttu peagi leviksid tema "egoistlikud" geenid üle kogu populatsiooni peagi koosneks rühm egoistidest, kuigi rühma heaolu kannataks Tänapäevane seisukoht: looduslik valik toimib eelkõige siiski isenditele valik soosib isendeid, kes suudavad jätta rohkem järglasi kui teised indiviidid (st. levitada oma
ristamisest sadud hübriidid on ühetaolised ning see ühetaolisus ei sõltu ristamise suunast. II seadus - ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus) Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades. Kui on tegemist domineerimisega, siis on kolmveerandil isenditest domineeriv tunnus, veerandil retsessiivne tunnus. Mittedomineerimise puhul on kumbki homosügootne variant veerandil järglastel ning poolel isenditest on emapõlvkonna tunnuste suhtes vahepealne vorm. III seadus- ehk sõltumatusseadus (independentsiseadus) ehk sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba kombineerumise seadus Kaks tunnust päranduvad lahus, kusjuures alates teisest tütarpõlvkonnast võivad esineda uued, homosügootsed kombinatsioonid
• • Geenitriiv; positiivse valiku ja geenitriivi eristamine • Geenitriiv on geeni alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. • Geenitriivi näide: b on valge karvavärvus jänestel, B on pruun karvavärvus. Geenitriivi tagajärjel b-alleel kaob ning B-alleel triivib ainsa populatsiooni alleeli positsiooni suunas. Esimeses generatsioonis esinevad alleelid võrdsete sagedustega. Ainult pooled isenditest paarituvad ning teises generatsioonis on B alleelisagedus palju suurem kui b alleelisagedus. Teises generatsioonis paarduvad juhuslikult just need isendid kes on homosügootse dominantse genotüübiga ning pruunikarvavärvusega. Tulemuseks on kolmandas generatsioonis vaid pruunikarvaga dominantse homosügootse BB genotüübiga isendid. • Esimesel pilgul võib see tunduda kui BB homosügootide positiivne valik, või
Kõik mesilaspere isendid on viljastamist, ning Aivar Raudmetsale, kes kommenteeris mesilaste mesilasema järglased, ja ka uus ema on saanud alguse vana ema poolt tõuomaduste hindamist. munetud munast. Mesilaspere terviku seisukohalt võib öelda, et mesilasema on mesilasperes üks tähtsamatest isenditest, kes vastutab mesilaspere arengu eest ja kellest sõltub mesilaspere iseloom. Paarunud mesilasema. Janek Saarepuu foto 6 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 7
tõmmu- ja habelendlane, pruun-suurkõrv ja põhja-nahkhiir. Talvel 2008/2009 leiti esmakordselt Laagri süsteemis talvitumas nattereri lendlane (Myotis nattereri). Tõmmu- ja habelendlast loenduste ajal ei eristatud. 5 2008/2009 aasta talvitusperioodil oli domineerivaks liigiks veelendlane (Myotis daubentonii), moodustades kõikidest isenditest üle 80%. Nahkhiirte arvukuse poolest oli liigirikkaim käik 1, kus leiti talvitumas kõiki Eestis paikseid nahkhiireliike. 2008/2009 aasta talvitusperioodil valisid nahkhiired talvitumiseks avatud paiknemise, mis oli ülekaalus kogu perioodi vältel kõikides käikudes. Kahe talvitusperioodi võrdlusena selgus, et suurim erinevus seisnes pruun-suurkõrva isendite arvukuses. 2007/2008 aasta talvitusperioodil oli Laagri püsielupaigas loendatud pruun-suurkõrvade koguarv 40 isendi võrra suurem
Kategooriate kirjeldused. Mis on kategooriad? Üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Mille poolest erinevad mõisted ja kategooriad? Mõiste hõlmab endas kategooriaid. Kuidas inimesed kategoriseerivad? Erinevad teooriad: tunnusteooriad, seletusteooriad, tõenäosusteooriad. Kategoriseerime sarnaste tunnuste abil, perekondlike sarnasuste abil, kõikidest elu jooksul nähtud isenditest prototüübi luues või tunnustevahelisi seoseid ja olemasolevaid reegleid kasutades. Miks on teadmisi üldse vaja klassifitseerida? Et oleks lihtsam neid mälust üles leida ja järeldusi teha. Kõigepealt on vaja mõisteid sest need võimaldavad klassifitseerida. Mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat mis tagab lihtsama juurdepääsu informatsioonile. Mõisted võimaldavad järelduste tegemist. Teadmiste organisatsioon
Mikroobide omaduste aluseks olev geneetiline omadus tagab neile suhteliselt kindla aluse. Osad organismi liigid jaotatakse veel alamliikidesse ning sealt edasi informatsioonoallikasse. Olulisemad mõisted mikrobioloogias Mikroobitüvi kultuur, mis on isoleeritud kindlast ainest ( toiduaine, inimorganism ). Mikroobi populatsioon elementaarne populatsiooni ühik, erilisi barjääre ei ole, ristamine saab toimuda vabalt. Koosneb sama liigi isenditest. Mikroobi kloon koosneb iseseisvast rakust, mis on ( puhaskultuur saadud ühest rakust ) ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmisel väljakasvatatud mikroobide kogum. Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroobe. Puhas kultuur ühest ja samast mikroobiliigist kunstlikul söötmel kasvatatud mikroobide kogum. Taksonoomia meetodid: 1) Numbriline taksonoomia põhineb mikroobide füsioloogilistel ja
annaabi.ee 
