HELCOM-i Läänemere tegevuskava– bioloogiline mitmekesisus (2)

HELCOM -i Läänemere tegevuskava– bioloogiline mitmekesisus

Probleemi lühiülevaade

Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas – ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju.
Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks.
Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti lehtersuudmetes ja rannikuvetes , on ülekaalus mageveeliigid.
Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus.

Taustinformatsioon

Üldandmed Läänemere kohta:

• Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul.
  
• Valgala alad: Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 60–70% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65–90% valgalast metsad , märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina , Tšehhi, Valgevene ja Slovakkia .
  
• Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa.
  
• 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires.
  
• Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa , Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa .
  
• Mere pinnavee soolsus jääb vahemikku ligikaudu 20 PSU (tuhandikosa) Kattegatis ning 1–2 PSU põhjapoolseimas Botnia lahes ja idapoolseimas Soome lahes, võrreldes 35 PSUga avaookeanides.
  
• Soolsuse tasemed varieeruvad vastavalt mere sügavusele.
  

HELCOMi eesmärgid:

• merepõhja puutumatuse taastamine ja säilitamine sellisel tasemel, mis tagab ökosüsteemide toimimise;
  
• elupaikadele, kaasa arvatud nendega seotud liikidele omane, valdavatele füsiograafilistele, geograafilistele ja ilmastikuoludele vastav levik, rohkus ja kvaliteet ning
  
• veekvaliteet , mis võimaldab säilitada või taastada ökosüsteemi puutumatuse, struktuuri ja toimimise.
  

Kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seisneb HELCOMi Läänemere
mitmekesisuse soodsa kaitsestaatuse üldine eesmärk järgmises kolmes ökoloogilises sihis:

• looduslikud mere- ja rannikumaastikud;
  
• jõudsalt arenevad ja tasakaalus taime- ja loomakooslused ning
  
• elujõulised liikide populatsioonid.
  

Ettepanekud

Toetused kaluritele hülgekindlate püügivahendite soetamiseks, hülgepeletite soetamiseks, püügialuste uuendamiseks, alamõõdulisi kalu säästvate püügivahendite soetamiseks. Samuti vajadusel toetused ajutiste püügikeeldude ajal. See vähendaks alamõõduliste kalade püüki, oleks ohutum hüljestele ning hüljeste poolt tekitatud kahjud kaluritele oleks väiksemad. Toetused püügikeelu ajal vähendaks kalurite tööta jäämisest tingitud sotsiaalprobleeme.
Kalurite tõhusam kaasamine Läänemere seiresse läbi infosüsteemi. Töötada välja ühtne süsteem, mille kaudu saavad kalurid lihtsalt ja kiirelt teatada püügimahtudest, liikidest, kaaspüütud liikidest ning nende kogusest. Samuti hüljestest ja pringlitest. Tõsta kalurite teadlikkust veebilehe kaudu. Süsteemi kaudu võõrliikidest teavitamine .
Kalakasvatuste arendamine, et tagada kunstlikult kasvatatud isendite tagavara , keda taastunud elukohtadesse tagasi lasta. Eelkõige on siinkohal tähelepanu all meriforell , lõhe ja angerjas. Erilist tähelepanu pöörata erinevatest jõgedest pärit kalapopulatsioonidele, et sisselastavad kalad oleks sarnase geneetikaga nagu seal juba elavad isendid.
Takistada võõrliikide sattumist Läänemerre laevadega. Võõrliigid on Läänemere elustikule suurimaks ohuks . Tulnukliigid kohanevad ning tarbivad põlisasukate toitu. Kõige rohkem võõrliike satub uutesse elupaikadesse laevade ballastveega ning lossimisega. Arvatakse, et kaubanduslik meretransport võib olla tänapäeval vastutav kuni 80% ulatuses võõrliikide sattumise eest nende mittetavapärasesse elurajooni. Seetõttu on väga oluline võtta kasutusele uued meetmed probleemi leevendamiseks. Tuleb töötada välja tõhusad süsteemid ballastvee töötlemiseks, et võõrliigid nende kaudu edasi ei kanduks. Selleks tuleks paigutada sadamatesse mahutid, kuhu ballastvesi pumbatakse, ning samuti kasutada ballastveena mereelustikust puhastatud (filtreeritud ja/või kemikaalidega töödeldud) vett.

Kommentaarid

Võimalikud tekkivad küsimused:

• Mille alusel kaluritele raha jagatakse? - Kalurid esitavad selleks taotlused.
  
• Kuidas süsteem toimiks? – Pärast iga püügikorda täidab kalur blanketid kus, millal ja mida ta püüdis, muuhulgas annab teada ka kõigist kaaspüütud isenditest. Eraldi tuleb ära märkida võõrliigid, mida saab määrata veebilehel avaldatud informatsiooni alusel.
  
• Mis saab, kui kaluril ei ole internetti, et täita seal püügi kohta vorme ning saada infot? – Koostatakse ka paberkandjal blanketid, mille saab ära täita ning posti teel vajalikku kohta saata. Samuti antakse välja kompaktsed teatmikud võõrliikide kohta, mida saab lasta endale koju tellida .
  
• Kas ballastvee töötlemine kemikaalidega reostust ei tekita? – Kemikaalidega töötlemisel ei pumbata ballastvett otse merre tagasi vaid see tuleb suunata reoveepuhastisse. Samuti on sellele mitmeid alternatiive – näiteks vee termiline töötlemine või UV-töötlus.
  

Lisad

http://www.itameriportaali.fi/en/tietoa/en_GB/tietoa/ Läänemere portaal . Ülevaated Läänemere elustikust. Informatsioon võõrliikide kohta.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=525975/Mis+teeb+L%E4%E4nemere+nii+tundlikuks.pdf Mis teeb Läänemere nii tundlikuks?
http://www.visitbalticsea.net/download/Book_EE.pdf Läänemeri - meie ühine ja kordumatu aare Balti keskkonnafoorum 2009
http://www.visitbalticsea.net/est/index.html Merekaitsealad Läänemere idaosas
http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse Eestimaa looduse fond. Mereliikide kaitse.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1037731/290508_LaevaomanikeLiit_TanelHinno.pdf - Ballastvee käitlemine laevadel