Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa naarits (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Euroopa naarits ?
Euroopa  naarits
Kadri  Lebedev
Kairo  Riivik
Kes on Euroopa naarits?
 Naarits ehk euroopa naarits ( Mustela  
lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste 
(Mustelidae) sugukonda kuuluv  loomaliik
üks Euroopa ohustatumaid  imetajaid .
 Euroopa naarits on Eesti kõige haruldasem 
imetaja , kes kuulub kaitsealuste liikide 
esimesse kategooriasse.
Välimus
 Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni 
värvi ja tömbi  sabaga .
 Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 
cm.
 Kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, 
isasloomadel kuni 1100 grammi.
 
 Naarits on väga sarnane mingile ehk 
Ameerika naaritsale. 
 Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged 
nii  mokad  kui ka  alalõug
 Seoses poolveelise  eluviisiga  on tal välja 
arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel 
suuremad kui esijäsemetel.
  https://www.youtube.com/watch?v =__
KCBZvFCDw 
Leviala
 Ta oli kunagi laialt levinud Kesk- ja Ida-
Euroopas.
  Kaasajal leidub teda vaid üksikute 
salkadena siin-seal. 
 Peamiseks põhjuseks, miks Euroopa naarits 
välja  sureb  peetakse ameerika naaritsat, 
keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse 
sisse toodud ja sealt, kus ta elab, kaob 
euroopa naarits.
Elupaik 
 Euroopa  naaritsad  elavad  vooluga ja puhta 
veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel.
 Kaldale rajavad nad uru, mille suue  avaneb  
reeglina vee alla. 
 Euroopa naaritsad elavad üksi ja on öise 
eluviisiga. 
 Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. 
 
 Euroopa naarits ei eemaldu veest kunagi 
kaugemale kui 100 meetrit. 
 Ühe looma territoorium on 26–32 hektarit.
 Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad 
jäädes vee alla kuni kaheks minutiks.
Toitumine 
 Euroopa naaritsad söövad peamiselt 
mitmesuguseid veeloomi: kalu,  konni , vähke, 
limuseid. 
 Ära ei ütle aga ka  lindudest ja 
pisiimetajatest. 
 Maksimaalne eluiga küündib neil  vangistuses  
üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt 
üle 4 aasta.
Sigimine 
  Jooksuaeg  on neil märtsis ja aprillis. 
 Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais.
 Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 
10) poega.
 Euroopa naaritsa  emaslooma  võib viljastada 
ka mingi  isasloom
 Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. 
 Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, 
miks naaritsad välja surevad.
Miks on looduskaitsealune?
 Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. 
 Tema leviala on kahanenud sissetoodud mingi tõttu.
 Emaslooma paaritumine mingiga, sellises juhul ei tule 
järglasi.
 Lühikese  eluea  pärast ei saa nad järglasi.
 Liigi kadumises on süüdi eelkõige inimene, kes asustas 
Euroopa  loodusesse  Ameerika mandrilt pärit Ameerika 
naaritsa ehk mingi.
Video:
http://www.youtube.com/watch?v=d8sB-jZBx00  
Mida teha, et Euroopa naarits 
välja ei sureks?
 Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal 
Euroopa naaritsa  asurkond .Selleks tuli  esmalt  kinni püüda 
looduses elutsevad mingid, keda sel hetkel oli Hiiumaal 
ca 60 isendit. Selgituseks  nii palju, et minki ei ole 
Hiiumaale kunagi tahtlikult asustatud ja asurkond oli 
moodustunud kohalikust karusloomafarmist põgenema 
pääsenud isenditest. Peale minkide väljapüüki algas pikk 
ja vaevaline protsess Euroopa naaritsa taasasustamiseks 
Hiiumaale. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud 
Euroopa naaritsa asurkonna taastamist Hiiumaal läbi 7 
keskkonnaprogrammi projekti aastatel 2003-2008.
Kasutatud kirjandus
  http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.ht m
  http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits
  http://www.looduspilt.ee/loodusope/ ?
page=liigitutvustused_liik&id=177
  http://retrieverman.net/2010/12/13/introduced-americ
an-mink-causing-trouble-in- northern -scotland
  http://www.kik.ee/et/elusloodus/hasti-tehtud
 http://
ilmajaam . postimees .ee/351445/euroopa-naarits-sai-k
aitseks-tegevuskava
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Kes on Euroopa naarits?
  • Välimus
  • Leviala
  • Slide 6
  • Elupaik
  • Toitumine
  • Sigimine
  • Miks on looduskaitsealune?
  • Mida teha, et Euroopa naarits välja ei sureks?
  • Slide 13
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Euroopa naarits #1 Euroopa naarits #2 Euroopa naarits #3 Euroopa naarits #4 Euroopa naarits #5 Euroopa naarits #6 Euroopa naarits #7 Euroopa naarits #8 Euroopa naarits #9 Euroopa naarits #10 Euroopa naarits #11 Euroopa naarits #12 Euroopa naarits #13 Euroopa naarits #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 242856 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Euroopa Naarits - esitlus
10
ppt

Euroopa Naarits - esitlus

Euroopa naarits Mustela lutreola Gerli Liloson Rühmitamine Riik:Loomad Animalia Hõimkond:Keelikloomad Chordata Klass:Imetajad Mammalia Selts:Kiskjalised Carnivora Sugukond:Kärplased Mustelidae Perekond:Naarits Mustela Liik:Euroopa naarits Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28­43 cm ja sabapikkus 12­19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need

Bioloogia
Euroopa naarits ehk naarits
1
doc

Euroopa naarits ehk naarits

Euroopa naarits Naarits ehk euroopa naarits on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri ­ Euroopas, Põhja ­ Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma

Bioloogia
Euroopa Naarits
4
pdf

Euroopa Naarits

Euroopa naarits (Mustela lutrela) Kaitse Eestis: Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse

Loodus õpetus
Mink
6
ppt

Mink

Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all

Loomad
Naarits
12
pdf

Naarits

Tallinna Kristiine Gümnaasium Naarits referaat Jorke Patrick Raadik 5.B Juhendaja:Jana Kosk Tallinn 2015 Sisukord 1.Välimus 2.Toitumine 3.Elupaigad 4.Vaenlased 5.Huvitavad Tähelepank Välimus Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Pilt nr 1 http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Mink.jpg. Toitumine Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda

Loodus õpetus
Eesti kärplased
19
doc

Eesti kärplased

Tartu Mart Reiniku gümnaasium EESTI KÄRPLASED Referaat bioloogiast Maria Kaare, 7. klass Juhendaja õp. Lauri Mällo Tartu, 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Kärp lk 4 Nirk lk 5 Mink ja naarits lk 6 Tuhkur lk 8 Metsnugis ja kivinugis lk 9 Saarmas lk11 Mäger lk13 Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid

Bioloogia
Eksami kordamisküsimused
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud metsakultuuridest, pakkudes neile midagi veelgi maitsvamat. EESTISSE AKLIMATISEERITUD IMETAJALIIGID: Introdutseerimise aeg ja koht. Algne areaal. Nende edasine käekäik. Punahirv ­ 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra ­ 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits ­ enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piiri Kobras ­ 1957 Jägala jõkke Halljänes ­ mõisnike poolt 19.saj ULUKIKAHJUSTUSED metsas ja nende vähendamise võimalused. Suurimad kahjutekitajad metsas: põder, kobras, jänes, metskits, punahirv, hiired (uruhiir). Põder ­ ohustab männi- ja haavanoorendikke ning keskealisi kuusikuid, vähem kasenoorendikke

Ulukibioloogia ja jahindus
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

(Learn about butterflies, 2011) Väike-võrkliblikas (Melitaea aurelia) Elab peamiselt kesk-Euroopas,eestis paiknevad oma leviku põhjapiiril Eestis peamiselt looduslikel ja poollooduslikel niitudel, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Tiivaulatus on neil 28-32 mm, värvuselt kollakas-oranzi-kirju. Uus põlvkond juunis või augustis, olenevalt geograafilisest asukohast. (Wikipedia 2011) Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5 peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes

Pärandkooslused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun