Evolutsiooniteooria mõisted 2013 (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Evolutsioon

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik

Sügoot viljastatud munarakk

Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse

Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides).

Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid ; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga.

Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast
(penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis.

Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis , mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta.

Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis – diploidne rakk hakkab arenema organismiks.

Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus).

Isogaamsed organismid on organismid, millel emas- ja isasorganisme on fenotüübiliselt raske eristada. Sageli on gameedid ka ühesuurused ja sarnased, kuigi sooline diferentseerumine on toimunud. Paarumistüüp on geneetiliselt määratud ja sellega on seotud tavaliselt 1 lookus. Nt. vetikatel ja seentel

Anisogaamsed organismid on organismid, millel gameedid on sugupooltel erinevad, erineva suurusega.

Fenotüüp organismi tunnuste kogum, mis kujuneb välja genotüübi alusel ja keskkonnamõju tagajärjel Kitsamas mõistes üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp, kujuneb indiviidi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena.

Polügeensed ehk kvantitatiivsed tunnused - tunnused, mille avaldumine sõltub paljude geenide summeeruvast toimest ja keskkonnatingimuste mõjust.

Epistaas - ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise lookuse geeni avaldumisele. Geeni, mis allutab teise geeni avaldumise, nimetatakse epistaatiliseks, alluvat geeni hüpostaatiliseks.

Geneetiline kood on vastavus nukleiinhapete (RNA) ja valkude primaarstruktuuride vahel.

Pseudogeen (mõiste ja näide) - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris

Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt

Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism .Nt: embrüonaalses arengus – et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima.

Ökoloogiline sukstsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. S.t., et kooslused pole püsivad, vaid muutuvad tingimustele vastavalt (metsa põleng) ja tingimusi loovad organismid ka ise.

Ökoloogiline nišš on kõikvõimalike keskkonnatingimuste ja ressursside kombinatsioon, mis võimaldab populatsioonil eksisteerida.

Elupaik on organismile iseloomulik koht, kus ta elab.

Olelusvõitluse välistamise printsiip s.t., et 2 või enam liiki, mis võitlevad täpselt samade ressursside eest, ei saa eksisteerida koos lõpmatuseni. Koos saavad elada, kui igal liigil osa oma niššist ka olemas. - teatud tingimused võimaldavad liikidel ka koos eksisteerida – kui jagavad vaid teatud määral oma ökoloogilist nišši - omaette liikidevahelised suhted, mis määravad populatsioonide arvukust: parasitism , taimtoidulisus, mutualism – sümbioos või mitte, kisklus .

Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus).

Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid , saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus (inglise virulence) on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime -patogeensuse aste. ka nende organismide mürgisus. Virulentsuse kui ühtse omaduse määravad infektsioossus (nakatamisvõime), invasiivsus (võime peremeesorganismis paljuneda ja levida ) ja toksilisus (võime moodustadatoksiine)[1]. Virulentsus sõltub suuresti vaadeldavast mikroobitüvest (tüvespetsiifilisus).

Lõivsuhted (mõiste ja näide) ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega Nt taimedel vegetatiivne ja generatiivne paljunemine piiratud sama ressursi poolt.

Hõimuvalik is the evolutionary strategy that favours the reproductive success of an organism's relatives, even at a cost to the organism's own survival and reproduction.

Koevolutsioon on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon .

Kladistika ehk fülogeneetiline süstemaatika on fülogeneetilise süstemaatika peamisi meetodeid . See on süstemaatika üks põhisuundi, mis baseerub taksonite fülogeneesiarvestamises.Ei tugine üksnes liikidevahelise sarnasuse mõõtmisele, vaid võtab aluseks liikide eristumise. Kladistikas koostatakse fülogeneesipuid, kus on esitatud evolutsiooniline "elu puu". Kladistika vaike -eeldusteks on evolutsiooni monofüleetilisus ning divergentsus, samuti seisukoht, et uutel tekkinud taksonitel on uued tunnused, mida fülogeneetiliselt vanemal taksonil ei olnud.

Geenitriiv geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades.

Genofond populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum.Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused.

Geenisiire ehk geenivool on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.

Ringliigid (mõiste ja näide) Olukord, milles 2 reproduktiivselt isoleeritud populatsiooni, kes elavad samas regioonis, on seotud omavahel ristuvate populatsioonide geograafilise ringiga . . Salamandrid Californias on põhja pool ühe asurkonnana, mägedes (Sierra ja Kaljumäestik) teise asurkonnana

Liik (mõiste ja näide) organismide populatsioon , millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus.

Alamliik organismide kogum populatsioonis, mille liikmetel on teatud erilised tunnused. Omavahel liikmed ristuvad vabalt.

Pleiotroopsus (mõiste ja näide) ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Näiteks kollast karvkattevärvust põhjustav geen hiirtel kutsub samal ajal esile ainevahetuse aeglustumise, mistõttu hiired rasvuvad kergesti

Bioloogiline evolutsioon on populatsioonide või populatsioonigruppide omaduste või tunnuste muutused põlvkondade vältel.

Evolutsiooni mehhanismid põhimõttelised viisid, kuidas evolutsioneeruvad organismirühmad.
Mehhanismid, mis on evolutsiooni aluseks, on: muteerumine ( mutatsioonid ), looduslik valik, geneetiline triiv, geenivool, päriliku materjali rekombineerumine

Looduslik valik genotüüpide diferentseeritud paljunemine. Äratuntav ja esineb, kui populatsioonis teatud geneetilise tunnuse poolest erineva isendirühma ellujäävate järglaste arv isendi kohta on mittejuhuslikult erinev.

Tasakaalustamata geneetiline aheldus (mõiste ja näide)- esineb allellide vahel, kui kahes erinevas lookuses olevad alleelid esinevad organismis sagedamini koos, kui seda võiks oodata rekombineerumise ja ristsiirde tasakaalustava toime tõttu. Näitab: Lookuste omavahelist geneetilist lähedust, LV mõju. Liblikal üks lookus määrab värvuse – kirju või tume. Teine lookus määrab tiiva kuju – sabaga või ilma. Võiks olla 4 tüüpi liblikaid (mida laboris ka saadakse), aga looduses esineb 2 erinevat tüüpi – kirjud sabaga ja tumedad sabata. LV säilitab mittejuhusliku assotsiatsiooni värvuse ja tiivakuju vahel – sabaga kirju sarnaneb halvamaitselisele liigile, mida linnud ei söö ja tumedaid linnud ei märka. Teised 2 tüüpi süüakse lihtsalt ära, sestap neid ei esine.

Kohasus on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isenditehulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsiooni. Kohasust võib väljendada arvuliselt või vähemalt peab saama erinevaid kohasusi järjestada.

Kohastumus fenotüübilise tunnuse variant, mis on realiseerunud antud keskkonnas maksimaalselt sobivaimana liigi paljude sama tunnuse variantide seast

Geneetilised parasiidid - elemendid, mis replitseeruvad peremehe genoomist sõltumatult tõeliselt isekas geen – kahandab kandja kohasust, allub mitte – mendellikule pärilikkusele

Populatsioon - ühe liigi isendite hulk, kes ristuvad vabalt ja asustavad kindlat territooriumi. Populatsioon on elementaarne evolutsiooniüksus, kõige väiksem isendite rühm, mis on võimeline iseseisvaks evolutsiooniks.

Reaktsiooninorm modifikatsiooniliste muutuste sõltuvus isendi genotüübist; määrab antud genotüübiga indiviidi modifikatsioonide kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed piirid, st. selle, millist laadi ja missuguse ulatusega (amplituudiga) tunnusemuutused võivad mingite keskkonnamuutuste (või isendi aktiivsuse muutuste) korral aset leida.

Linne klassifikatsioon – hierarhiline süsteem, kus ühesuguste tunnustega organismid moodustavad järjest suuremaid rühmitusi ehk taksoneid. Süstemaatika põhiühikuks on liik . Linné võttis arvesse organismide reaalse ehitusplaani ja süstematiseeris sarnaste tunnuste järgi. Linne süsteem baseerub organismide sarnasusel: pani sarnased organismid ühte perekonda, sarnased sugukonnad ühte seltsi jne.
Kasutatakse tänapäevani loomade, taimede korral ning modifitseeritult ka seente ja mikroorganismide klassifitseerimisel.

populatsiooni „lained” popilatsiooni arvukuse muutused periooditi

monofüleetiline grupp (mõiste ja näide) takson , mille kõik isendid pärinevad samast eelasest. Kaasaegne süstemaatika püüab paigutada kõik organismid monofüleetilisse gruppi

parafüleetiline grupp (mõiste) grupp, mis on moodustunud ühisest eellasest taksoni sees

polüfüleetiline põlvnemine (mõiste ja näide) ühtse organismirühma pärinemine mitmest lähtevormist. polüfüleetilised on kõik püsisoojased loomad (nii linnud kui imetajad ), fotosünteesivad organismid (taimed, bakterid ), lennuvõimelised organismid jne

konvergentne evolutsioon (mõiste ja näide)erinevatel liikidel arenevad sarnased tunnused sarnases keskkonnas, millel ka funktsionaalne sarnasus nahkhiir ja liblikal mõlemil tiivad

homoplaasne tunnus ( analoogne tunnus) kladistilises kontekstis ühiselt eelaselt pärit homoloogsed tunnused

„tegelik puu” fülogeneesi kujutamisel (mõiste)reaalselt toimunud fülogeneesi kujutis. Enamasti pole teada. ÜKS ja ainus

rekonstrueeritud puu fülogeneesi kujutamisel (mõiste)fülogeneesi mudel, hüpotees. Konstrueeritakse olemasolevate andmete põhjal. Võib, kuid ei pruugi olla identne tegeliku puuga. Tavaliselt saab andmetest tuletada mitu puud.

plesiomorfne tunnus (mõiste ja näide) tunnuse vanem seisund, mis olemas juba ühisel eellasel

apomorfne tunnus (mõiste ja näide)ehk tunnuse evolutsiooniliselt uuem seisund, mis on kujunenud plesiomorfsest tunnusest ja annab infot põlvnemissuhete kohta

MRCA tähendus fülogeneesi rekonstruktsioonil Antud puud moodustavate taksonite kõige hiljutisem ühine eellane Most recent common ancestor

OTU organismid fülogeneesi rekonstruktsioonis, mille kohta on andmeid, k.a. fossiilseid

ortoloogsed geenid ühise päritoluga homoloogsed geenid erinevates organismides

paraloogsed geenid ühe organismi geenid, eellasliinides toimunud geeniduplikatsiooni tõttu on tekkinud erinevad geenid samas organismis (nt globiinide geeniklaster, kus palju erinevaid paralooge)

tunnus (süstemaatikas) (mõiste) ehk homoloogilise sarnasuse

rudimentaarsed ehk vestigiaalsed organid (mõiste ja näiteid) mandunud elundid , funktsionaalselt tähtsusetud jäänukorganid volt inimese silmanurgas

stromatoliidid on lubiainest moodustis , mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.

geenikonversioon (mõiste) ebavõrdne ristsiire toimub meioosi käigus rekombinatsioonil, tekivad heterodupleksid, DNA parandamine pole õige – parandatakse ühe alleeli järgi, teine alleel kaob ära

Hardy _ Weinbergi genotüübisagedus (mõiste ja arvutus) antud genotüübiga isendite arvu suhe antud populatsiooni isendite arvusse Kui teatud genotüüpide sagedus oleks n ja kogu populatsiooni arvukus M, siis n/M ehk genotüübisagedus oleks GenF = n/M ˣ 100%

HW alleelisagedus (mõiste ja arvutus) antud alleeliga isendite arvu suhe kogu seda tüüpi alleelide arvu populatsioonis. Sageduste summa ei saa olla kunagi suurem kui 1.Indiviidil saab olla lookuses max 2 alleeli. Populatsioonis võib alleele lookuses olla palju, kuid alleelide sageduste summa populatsioonis on alati 1. p + q + ....n = 1

Hardy – Weinbergi seadus väidab, et Suures, juhuslikult ristuvas (panmiktilises) populatsioonis alleelide ja genotüüpide sagedused põlvkondade jooksul ei muutu.

mutatsiooni kiirus fenotüübi tekke tõenäosus

Bates´i mimikri On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või
vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem.

Mülleri mimikri Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks.

molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. näitab molekulaarse evolutsiooni konstantsust

organismi geneetiline koormus -tähistab tõenäosust, et indiviid sureb kahjuliku alleeli tõttu enne järglaste andmist

preadaptatsioonid (mõiste ja näide) - tunnus, mis antud tingimustel ei oma kohastumuslikku tähtsust, kuid uutes tingimustes võib osutuda kohastumuslikuks. Määrab evolutsiooni suuna.

presügootsed barjäärid liigitekkel - isolatsioon tekib tänu käitumuslikule erinevusele, sessoonsele erinevusele. isendid ei kohtu ja paaritumist ei toimu, gameedid ei sobi, genotüübid ei klapi.

postsügootsed barjäärid liigitekkel - barjäärid, mis tekivad peale viljastumist Nt. Moodustuvad nõrgad, viljatud hübriidid, kes vahel ei ela suguküpsuseni. Hübriidse embrüo areng sõltub ühe vanema liigist.

loodusliku valiku „luuatõmme” - kasuliku mutatsiooni sagedus populatsioonis muutub kiiresti ja kasvab ka kasuliku mutatsiooniga seotud neutraalse mutatsiooni sagedus geneetilise ahelduse tõttu.

kliin liigitekkel - hübriidtsoon, kus populatsioonid kohtuvad ja milles esinevad vähemkohased hübriidid

Milankovitsi tsüklid jääajad toimuvad iga 100 000 aasta tagant

endeemsed liigid piiratud alal esinev liik

C – väärtuse mõistatus ehk C – enigma – kui prokarüootidel on genoomi suurus ja geenide arv kooskõlas, siis eukarüootidel see nii pole: kodeeriva ja mittekodeeriva Dna hulga erinevused väga suured!

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laramay Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

Populatsioonigeneetika kordamisküsimused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk).

Geneetika

rtf

Geneetika eksami vastused

Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom

Geneetika

docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?

Bioloogia

doc

Populatsioonigeneetika 2014

Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegurite kohta) ning selle tulem

Bioloogia

odt

Evolutsioon

5. Mis on katastrofism? G. Cuvier uuris loomade anatoomiat ja fossiile. Leidis settekivimite erinevatest kihtidest erinevaid fossiile need pidid väljendama väljasurnud loomi, kes katastroofi tõttu hukkusid. Kui välja sureb, siis küll Jumal uue loob. Ei uskunud, et liigid muutuvad, kuna erinevate kehaosade vahel on erinevused liiga suured. 6. Millise eluslooduse omaduse seletamist pidas Darwin evolutsiooniteooria kõige olulisemaks ülesandeks? Adaptsioon liikide kohastumine keskkonnaga. Tuleb seletada, miks liigid muutuvad ja mis on need protsessid, mis sunnivad liike muutma. Kuna selgeid ja arusaadavaid põhjuseid polnud, uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune. 7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused?

Bioloogia

doc

Taime geneetika

1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk j

Taimekasvatus

doc

Populatsioonigeneetika eksam

Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. Populatsioonigeneetika uurib geneetilise varieeruvuse muutumist nii ajas edasi kui tagasi. Populatsioonigeneetika üritab ennustada, mis saab varieeruvusest tulevikus. Selgitada kuidas tänane varieeruvus tekkis. Populatsioonigeneetika ennustav pool arendati suures osas välja juba 20.sajandi esimeses pooles. Püütakse mõista alleeli/genotüübi/haplotüübi jne sageduse muutumist ajas sõltuvalt erinevatest tingimustest. Ennustatakse seda, kui palju populatsioon geneetiliselt varieeruma peaks, kuidas see aja jooksul muutub ja kuidas erinevad bioloogilised protsessid seda ajas ja ruumis mõjutavad. Minevikku vaatav populatsioonigeneetika on hilisem arendus ja

Geneetika

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

PRODUTSENDID Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ~10% eelneva taseme biomassist. Biomass ja eneriga vähenevad kõrgemate troofiliste tasemete suunas. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6

Bioloogia

Rohkem sarnaseid