Käesolev raamat algab ülevaatega keerdkäikudest Eesti krooni kehtestamisel ja raskustest selle käibele laskmisel. 1940. aastal, mil N Liit okupeeris Eesti Vabariigi, oli kroon aga rahvale nii omaks saanud, et selle taassünnist unistati ka siis, kui riiki enam polnud. Raamat kirjeldab võitlusi Eesti oma raha eest, mis oli täiesti varjamatu väljakutse Kremlile maailmale, mis oli kõige kardetum poliitilise võimu keskus. Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise ja Eesti krooni taaskehtestamise eestvedajaks Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis moodustatud teaduskollektiiv instituudi direktori, majandusdoktor Rein Otsasoni juhtimisel. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult Eesti krooni kehtestamisele eelnenud sündmusi, millest laiem avalikkus teab väga vähe. Väga palju on raamatus viidatud erinevatele allikatele ajalehtedes, kus tuuakse välja, mida keegi on mingil ajahetkel öelnud
MAJAVALITSUSED MIS OLI MAJAVALITSUS? iiklik isemajandamise põhimõttel töötav organisatsioon rganiseeriti · Igale majale elamispinnaga üle 3000 m2 või elanikkonnaga üle 500 inimese · 35 majast koosnevale, territoriaalselt naabruses asetsevate majade grupile (20003000 m2) · 1015 majast koosnevate väikeste majade grupile (1500 kuni 2500 m2) MAJAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED ema valitsemisel oleva riikliku elamufondi kõigekülgne säilitamine · Majavalduste õige majandamine
Eesti Raadio tegi istungisaalist otseülekannet. Pavel Panfilov ütles et enamik Tallinna Mererajoonis töökollektiive on venekeelsed. Lõpuks siiski võeti keeleseadus vastu. Jälle Lohusalus Ajutise kollektiivi tööjuht oli Edgar Savisaar. Põgusalt vaieldi IME koondkontsepktsiooni ettepanekute üle. Üheteistkümnes istungjärk Istungiärgu eel olid meeled elevil. Istungijärgul tuli paika panna Eesti isemajandamise programm. Istungjärgu avas ülemnõukogu juhataja asetäitja jaan Rääts. A. Rüütel tegi ettepaneku valida ülemnõukogu juhatajaks Enn-Arno Sillari. Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel mõningad küsimused. Ettekande tegi Indrek Toome. Toome ütles, et suurem töö on alles ees. Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas,
Rahareform 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist
õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat. • Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. TAGASI KROONILE ÜLEMINEK • 1987 isemajandava Eesti porjektis avaldati mõte • 1989 18.mai allkirjastati „Eesti NSV isemajandamise alused“ ja võeti kurss kroonile üleminekuks • 1. jaanuaril 1990 taasasutati Eesti Pank • 27. märt 1991 moodustati rahareformi komitee • 17.juuni 1992 ilmus dekreed „Rahareformi läbiviimisest“ • 20. juunist kella neljast hommikul oli ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon EESTI KROON 1992–2011 • Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. • Üks kroon jagunes sajaks sendiks. • Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu
Antud uuringu eesmärgiks oli uurida eesmärgisuunitlust ja enesekindlust spordis jalgpallurite hulgas. 87 meesjalgpallurit osales selles uuringus. SSCI ja GEO (kahjuks ei leidnud nende kohta rohkem infot) skaalat kasutati andmete kogumisel. On näha, et enesekindlus on üks teguritest, mis mõjutab ja määratleb sportliku tulemuslikkuse. Uurides enesekindlust spordis, kohtame kolme erinevat fakti selle kohta : 1) 1997. Aastal arendatud isemajandamise teooria Banduuras ja mõõdetud olulist prognoosi üksikisikutel aktualiseerides nende eeldatavat käitumist; 2) kasutades tulemuslikkuse ootuseid tajutava konkurentsi teooriana sportlikus käitumises, et kohaneda spordiga; 3) Viimase sammuna enesekindluse uurimisel on käitumise arendamine kohanemaks spordi mõõtemehhanismiga ja ettekujutada seda kui spordispetsiifilist probleemi. Enamik uuringuid selles valdkonnas on tehtud plaaniga mõistmaks kuidas põhi enesekindluse
(1992) Eesti Vabariigi teine rahareform toimus aastal 1992. Selle eesmärgiks oli võtta kasutusele juba test korda Eesti kroon. Rublad, mis sellel ajal kehtisid vahetati välja kolme päevaga ning peale seda oli ainuke seaduslik maksevahend praegu kasutusel olev raha. Rahareformi sümboolseks alguseks võis lugeda 26. septembrit 1986. Kui ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", kus soovitati võtta kasutusele Eesti kroon. 7. Detsembril 1989 kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. Kaheksa päeva hiljem võeti vastu otsus, et Eesti pank luuakse 1. jaanuarist aastal 1990 ning umbes kahe nädala pärast loodi Eesti Vabariigi pangaseadus. 27. märtsil moodustati Rahareformi komitee. 12. aprillil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse üleminekut oma rahale 24. detsembril 1991, kahjuks tulenevalt vastuoludest Eesti Panga
MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega
Savisaar tutvustasid Isemajandava Eesti (IME) ideed. 1987.aasta lõpul loodi muinsuskaitseklubisid ühendav Eesti Muinsus- kaitse Selts (EMS), mis oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988.a. aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele ja nõuti isemajandamise läbiviimist, rahvuskultuuri tähtsustamist jne. 1988 aprilli keskpaigas loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR). Rahvarinne leidis kohe rahva toetuse ja muutus Edgar Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsiooniks ja oluliseks poliitiliseks jõuks. 1988.aasta kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu teravamaks ja avalikumaks. Karl Vaino, kellel oli vastaseid ka EKP kõrgemas
Eesti huvide eest. • Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse • 1988. september-korraldati Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul Eestimaa Laul. • Balti kett-Baltimaade rahvarinnete korraldatud suurprotestiaktsioon 23.08.1989. a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadustahet. • Uuenenud juhtkonnaga EKP üritas toetada vabariigi isemajandamise ideid, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks. • 1988. a suvel-moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine, IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 1988.a lõpp-Eesti poliitilisel maastikul oli välja kujunenud 3 arvestavat suunda: Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mille impeerimumeelsed jõud välistasid täielikult
IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isemajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandamistingimuste loomine. Kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon
Järgnevatel aastatel ilmusid üksteise järel tema luulekogud, romaanid, jutustused. 1884. aastal sai temast isa palvel ühingu Adi Brahma Samadzi sekretär. 90-ndatel aastatel määras isa Rabindranathi perekonna maavalduste valitsejaks ja ta elas koos oma perega peamiselt maal. Tagore abistas igati talupoegi - ta andis madala tasu eest maad rendile, tutvus selle aja töövõtetega ning andis nõu talupoegadele. Ta avas Kalkutas india toodete kaupluse ja hakkas levitama svadeshi (isemajandamise) põhimõtet. Tagore soovitas kasutada kodumaiseid kaupu ja suhelda omavahel bengali keeles mitte inglise keeles. 1901. aastal asutas ta perekonnamõisas Santiniketanis oma kuulsa kooli, kus algul õppis ainult viis õpilast, nende hulgas ka tema enda poeg. 1922. aastal sai Tagore koolist ametlikult avatud rahvusvaheline haridus- ja kultuurikeskus, mida kutsutakse Visva-Bharati Ülikooliks. Samal aastal asutati põllumajanduskeskus Sriniketan ja veidi hiljem asutati kool ümberkaudsete
suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel.Jätkus rahva ajaloomälu taastamine.Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon,kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. Impeeriumimeelsete jõudude koondumine Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada,asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed,rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks.Kuid ühtsuskonna areng oli väljunud juba nende kontrolli alt.EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise.1988 aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsioaalse Liikumise(Interliikumise)ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused.Nendel
1988. Aasta kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks 1988. Aasta juunis sai Vaino Väljas uueks parteijuhiks. 17. Juunil tähistas rahvas võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega (150k inimest) Eesti NSV Ülemkogu andis sinimustvalgele lipule rahvusliku lipu staatuse. Rahvrinne korraldas Septembris ,,Eestimaa laul" millest võttis osa 300k inimest. Impeeriumimeelsete jõudude koondumine EKP juhtkond üritas tormiliselt sündmustega sammu pidada, astus toetama vabariigi isemajandamise ideed, lippu ja eesti keele rahvuskeeleks kuulutamisega. 1988. Aasta suuvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Suveräänsusdeklaratsioon 1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS) 16. Novembril 1988. Aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 23. Augustil 1989
o IME aluseks võib pidada 1987.a septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kalllas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepannek viia kogu eesti täielikule isemajandamisele. o IME sihid: · Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, · üleminek turumajandusele · oma eelarve ja rahasüsteem. · IME leidis ühiskonnas heakskiidu ja pani sellega aluse ulatsulikule majandusreformide kava koostamissele · Isemajandamise põhimõtteid hakkas järk järgult tunnistama ka Eesti NSV valitsus. · Mitmed põhimõtted rakendati ellu. · Kuid side liidulise maandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist · Senise majanduse lammutamine tõi kaasa osalise hinnatõusu ja inflatsiooni. · Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid: Toidutalongid, ostutsekid, , pikad järjekorrad, väljamkasmata palgad ja pensionid. Mihhail Gorbatsov
02.1988 Tartus. B) Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. Vanameelsed kohalikud võimurid üritasid esimest üritust traditsioniliselt jõuga maha suruda (miilitsaüksused koerte ja kilpidega). Tallinnas küll otsest vägivalda ei kasutatud ning üritati sündmuse eestvedajaid diskrediteerida ja näidata neid kui lääne luuretalituste agente. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega
Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. 5 IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks
korjama kõik poliitilised jõud. 1988.a võttis ENSV Ülemnõukogu vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni - Moskva seadused hakkasid ENSV-s kehtima alles pärast nende kinnitamist ENSV Ülemnõukogus. NSV Liidule pakuti uut liidulepingut, kuid Gorbatsov keeldus. RAHVASAADIKUTE KONGRESS. BALTI KETT NSV Liidu rahvasaadikute kongressi valimistel osutusid kõigis kolmes Balti riigis edukaimaks rahvarinded. Asuti taotlema isemajandamise kehtestamist Baltimaades ja MRP salaprotokollide tühistamist. Esimese taotluse puhul toimus areng, teise puhul mitte. 1989.aastal 23.aug moodustati Moskva mõjutamiseks Balti kett - üheks eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet. Moskva ähvardas, et samal viisil jätkates seavad Balti riigid oma rahvusliku eksistentsi küsimärgi alla. 1989 24.dets tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokollid siiski
Rahandusosakond andis edaspidi välja ainult vahetusraha. Reformi aluseks oli Inglise pankadelt saadud 1,35 miljoni naelane välislaen. Kolmas rahareform Eestis 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem-nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28
kullaga ja see seoti jäigalt Inglise naelaga. Krooni kurss lasti vabaks alles 1933. aastal üleilmse majanduskriisi ajal. 5 Esimest korda avaldati mõte Eesti oma raha kasutuselevõtust 1987. aasta isemajandava Eesti ehk IME projektis, mille autorid olid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Ametlikult võeti kurss oma rahale 18. mail 1989, mil allkirjastati seadus „Eesti NSV isemajandamise alused”. 15. detsembril 1989 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse taasasutada Eesti Pank 1. jaanuaril 1990. Ülemnõukogu otsusega moodustati 27. märtsil 1991 rahareformi komitee, mille pädevuses oli kõikide rahareformiga seotud küsimuste üle otsustamine. Sinna kuulusid valitsusjuht, Eesti Panga president ja sõltumatu ekspert. Rahareformi komitee 17. juuni 1992. aasta dekreedi „Rahareformi läbiviimisest” kohaselt muutus alates sama aasta 20. juunist kella neljast
soovinudki üle minna tõelisele turumajandusele. Samas kujunes 1987. a. murdeaastaks, mida võib pidada Eesti Panga taastamist ettevalmistava ajajärgu alguseks. Nimelt ilmus ajalehes "Edasi" 1987. a. septembris S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek Eesti NSV täielikule isemajandamisele viimiseks. Seda ideed edasi arendades töötati välja IME (Isemajandava Eesti) programm. 1989. a. mais kiitis Eesti NSV Ülemnõukogu heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja võttis vastu seaduse "Eesti NSV isemajandamise alused". Mõlemad dokumendid nägid ette oma pangasüsteemi, sh. ka keskpanga rajamist ja üleminekut (1990. a.) oma rahale. 1989. a. novembris lisandus ka isemajandamispõhimõtete rakendamist Baltimaades tunnustav üleliiduline seadus. Kuigi seadus oli paljuski deklaratiivne ja reaalse katteta, andis see siiski teatud juriidilise toe toonaste liiduvabariikide pürgimustele. [4]
Rahvarinde eestvedamisel. Seal kõlas avalikkuse ees üleskutse oma riikluse taastamiseks, mis aitasid rahva ajaloomälu taastamist. Oluline osa oli tsensuuri kammitsatest vabaneval ajakirjandusel ja televisioonil, mis aitasid rahvani tuua minevikusündmusi. EKP'ga püüdis uuenenud juhtkond sündmustega sammu pidada asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslipu ja eesti keele kujutamist riigikeeleks. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse liikumise ning sügisel
ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks
inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks
Ribbentropi 50. aastapäeva. Moskvale see küsimus aga pinget ei pakkunud ning hinnangu andmine venis, mille peale plahvatas Baltiriikides suur protestiaktsioon. Nimelt 23. augustil(MRP aastapäeval) moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi Eesti, Läti ja Leedu. Et kogu maailm oli näinud Baltikumi soovi olla vaba, kuulutas NSV Liit aasta lõpus MRP salaprotokolli kehtetuks. 1989. aasta mais võeti vastu ka seadus ,,Eesti isemajandamise alused(IME)". Alguses küll selle vastu olnud Ülemnõukogu tunnistati lõpuks seda ideed, mille olid välja käinud S. Kallas, T. Made, E. Savisaar ja M. Titma. Novembris võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi kogu Baltikum muutuma majanduslikult iseseisvaks järgmisest aastast. 1990. aasta märtsis toimusid viimased Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. Need olid esimesed peaaegu demokraatlikud valimised üle poole sajandi.
justiitsministeeriumidel oma enam kui kaks korda pikema ajaloo kestel. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi 1999 : 133). Taasiseseisvumine Eestit 19911992 tabanud hüperinflatsioon oli seotud üleminekuga käsumajanduselt turumajandusele. Selle juured ulatusid juba 1980. aastate teise poolde. M. Gorbatsovi 1985. a algatatud uuenduspoliitika egiidi all käidi 1987. a septembris välja isemajandava Eesti idee, mille üks reaalseid tulemusi oli mais 1989 vastuvõetud Eesti NSV seadus isemajandamise aluste kohta. Samal aastal alustati Eestis ka hindade vabakslaskmist. Selle esialgne eesmärk oli üha suureneva kaubadefitsiidi tingimustes kõrgemate hindade ja palkadega kaitsta Eesti turgu väljastpoolt tulevate ostjate eest. 1990. a tõusid Eestis tarbijahinnad keskmiselt 79%, samal ajal oli NSV Liidu keskmine näitaja 56%. Võimsa tõuke hüperinflatsiooni tekkimisele andis Moskva keskvõimu raha- ja eelarvepoliitika. 1990. a novembrist kehtestas NSV Liidu valitsus rubla nn
üleval lauluväljaku servas rahva vaimustuse saatel öö otsa edasi ja tagasi. Kokkukuulumine jumala võõrastega tundus korraga täiesti loomulik ja enesestmõistetav asi. Me olime ju eestlased! Paistis, justnagu peaksid inimesed nüüd tasa tegema kõik selle, mis nii palju aastaid oli jäänud välja elamata.,, Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks ning üritas Tallinna ja Moskva vahelisi pingeid leevendada, kuid areng oli juba nende kontrolli alt väljunud. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise - 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu
Komitee määratles algatuseks rahareformi läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. Rahareformi Komitee volitused lõppesid 29. juunil 1995 (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). 1.3 Ettevalmistused oma rahale üleminekuks Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes ,,Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ,,Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 2009). 1992 alguses hoogustub arutelu oma rahale üleminekuks ja selle sidumisest erinevate valuutadega. Sama aasta kevadeks on selge, et rahareform tuleb teha kardinaalne. Pika kaalumise peale langes vaekauss Saksa margle, kuna see oli Euroopa üks stabiilsemiad ja tugevamaid. Märtsis moodustatud rahareformi komitee rolli on rakse üle tähtsustada. Tartu
taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. 4. Kes olid nn impeeriumimeelsed jõud? Kuidas näitasid nad üles oma suhtumist Eestis toimuvasse? (lk 110, 112 ülemise pildi kõrval ja all olev tekst) Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks
· 1989. Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse · 1989. Märtsis toimuvad rahvasaadikute kongressi valimised edu saadab Rahvarinnet, kokku saadeti kongressile 47 saadikut · 23.augustil 1989 Balti Kett, nõuti baltikumile vabadust · Moskva ei soovi jätkuvalt liiduvabariikide õigusi lainedada 26.september 1987 avaldataske IME projekt 1989. mais võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu seaduse ,,Eesti isemajandamise alused" 27. november 1989 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide iseseivast majandamisest · 1990. veebruaris toimuvad Eesti Kongressi valimised · 1990. Märtsis toimus EKP 20. Kongress, mis fikseeris partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKP-ks ja Moskva meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks · 1990 märts toimuvad valimised ENSV ülemnõukogusse, esimeheks valitakse
aastal valminud hiiglaslikud Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam, mis andsid suurema osa Eestis toodetavast elektrienergiast. Jaamade energiaallikana kasutati põlevkivi, mille kaevandamisel jõudis Eesti esimesele kohal maailmas. Eesti põllumajandus kujunes tööstusele sarnaselt üha enam omalaadseks katsepolügooniks, kus katsetati uusi ideid enne nende rakendamist mujal NSV Liidus. Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli
*RR poolt 17. juuniks Tallinna Lauluväljakule kokku kutsutud meeleavaldus muutus surveavaldusest võidurõõmu tähistavaks ürituseks sinimustvalgete lippude all, kus osales kuni 150000 inimest. Rahvas esitas poliitilisi nõudmisi vabariigi juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide kaitsel. *Nädala pärast sai ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. *Jätkus ajaloomälu teadvustamine, EKP käis sündmustega kaasas ja asus toetama vabariigi isemajandamise teed, rahvuslippu ning eesti keele kuulutamist riigikeeleks. *1988 septembris korraldati RR poolt Lauluväljakul suurüritus ,,Eestimaa Laul", millest võttis osa vähmalt 300000 inimest. Rahvuslikule tõusule vastukaaluks organiseerusid 1988. a. samuti impeeriumimeelsed jõud. *Suvel moodustati üleliiduliste tehaste juhtide eestvedamisel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL-interliikumine) ja hilissügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), mis
Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam, mis andsid suurema osa Eestis toodetavast elektrienergiast. Jaamade energiaallikana kasutati põlevkivi, mille kaevandamisel jõudis Eesti esimesele kohal maailmas. Eesti põllumajandus kujunes tööstusele sarnaselt üha enam omalaadseks katsepolügooniks, kus katsetati uusi ideid enne nende rakendamist mujal NSV Liidus. Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. 12 Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus
kohaselt Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohaliku omavalitsuse otsustada. 1980. aastate lõpus algas kohaliku omavalitsuse taasloomine. Ülemnõukogu võttis 1989. aasta 8. augustil vastu otsuse haldusreformi läbiviimisest. Lähtudes seadusest ,,Eesti NSV isemajandamise alused" ja vajadusest tagada üleminek kehtivalt haldussüsteemilt omavalitsuslikule haldussüsteemile, nähti selle otsusega ette viia vabariigis aastatel 19901994 läbi haldusreform, mis pidi hõlmama: 1) rahvavõimu vabariigisisese detsentraliseerimise omavalitsuslikele juhtimistasanditele ning riikliku ja omavalitsusliku juhtimise kindlapiirilise eristamise;
kontorid liiduvabariikide pealinnades. Eesti NSV-s tegutsesid NSV Liidu Ehituspanga Eesti Vabariigi Kontor, NSV Liidu Hoiupanga Eesti Vabariigi Peavalitsus, NSV Liidu Väliskaubanduspanga Tallinna osakond, hiljem veel ka NSV Liidu Sotsiaalpanga Eesti Vabariiklik Kontor. Nende eripankade peamine töö seisnes rahvamajandusharude kapitaalmahutuste finantseerimises ja pikaajalises krediteerimises. Pankade tegevust määrati rahvamajandusplaaniga. Kõik pangad töötasid isemajandamise alusel. Eesti NSV-s töötasid NSV Liidu Riigipanga Eesti Kontori osakonnad vabariikliku alluvusega linnades ja rajoonides. Vabariigi Rahandusministeeriumi ülesandeks panganduse alal oli rahakäibe kvartali- ja aastaplaanide koostamine ning nende täitmise aruannete esitamine vabariigi valitsusele. Rahakäibeks vabariigis vajaliku sularaha taotlemine toimus vabariigi valitsuse poolt, kes esitas vastava taotluse NSV Liidu Valitsusele ja NSV Liidu Riigipangale. III Rahandussüsteemi tööst.
Rünno Johanson ja parteialgorganisatsiooni sekretäriks Ivar Vanna. Põllumehele rasked aastad nõudsid kindlat meelt ja tugevat juhikätt. Oli tarvis tõsiselt kaaluda, kuidas majandada, et mitte sattuda võlgadesse. Kolhoosnikel oli tarvis välja maksta väljateenitud töötasu ja samal ajal ehitada, sest elamispinda oli vähe ja tootmishooned kehvad. Logises distsipliin ja mitte igaüheni ei jõudnud põhimõtted kokkuhoiust. 1.jaanuarist 1984 hakkasid osakonnad tööle majandisisese isemajandamise põhimõtetel. Tõusis vastutus töö lõpptulemuste eest, paranes distsipliin ja majanduslikud näitajad. Kolhoos saavutas stabiilse tootmistaseme, ühtlustus osakondade tootmistingimused. Alates 1981. aastast on pidevalt suurenenud kolhoosi 12 alaliste töötajate arv, mis 1988. aasta jaanuari seisuga on 650 (Järva-Jaani kolhoos. Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995, lk 5, 5 lõik).
*33 Käsitledes advokaadi kutset, lähtutakse üldjuhul kahest määratlusest. Esiteks on advokaadi puhul tegemist vaba elukutse esindajaga. Lähtutakse siinkohal määratlusest, mille kohaselt vabadeks elu- kutseteks on kõrgkvalifikatsiooniga ametid, kus kutsealased põhitoimingud tehakse isiklikult – neid ei saa palgalistele abilistele delegeerida, neid tehakse sõltumatult ning omal vastutusel. Vabu kutseid ühendab ettevalmistusteenistuse ning kutseeksami läbimise nõue, samuti isemajandamise põhimõte. Eri õigus- kordades ja kultuurides võib mõiste sisustamisel esineda erinevusi. Eesti kehtivas õiguses on vabad elu- kutsed reguleeritud iseseisvate õigusaktidega ning neil on teatav avalik funktsioon. Euroopa advokaatidele eetikakoodeks*34 rõhutab preambulis advokaadi rolli ühiskonnas, s.o avalikkuse ees, märkides, et vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutse enda kehtestatud reeglite vastu, on
Näiteks kaudsete maksudega maksustamine. Indiviidi tasandil on rahal peale hüviste omamise väga palju muidki ees-märke. Need sõltuvad nii inimese elueesmärkidest üldse kui ka tema arusaamisest, mis on raha ja milliseid ülesandeid indiviid võib sellel panna (Sõrg 1997, lk.87-89; lk.93-104). 10 2. EESTI RAHA 2.1. Eesti rahareform Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem- nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis
"Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika
"Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti kelle kuulutamist riigikeeleks. Kuid ühiskonnaareng oli väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus põhjustasid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumise. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika
taasloomine, mille nägi ette Ülemnõukogu 8. augusti 1989. a otsus. See otsus nägi ette ülemineku tsentraliseeritud nõukogude süsteemilt riigivalitsemise ja omahalduse kindlapiirilisele eristamisele ning territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise. Tähelepanuta ei saa jätta oma territooriumi majanduslikku kasutamist kooskõlas 16. novembri 1988. a konstitutsiooniparandusega. Selleks töötati välja Eesti isemajandamise kontseptsioon (IME). Eesti Vabariigi omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. a rahareform jne suunasid majanduse uutele alustele: terviklikule ja NSV Liidu rahvamajandussüsteemist eraldatud arenguteele. Seda oli sunnitud aktsepteerima ka NSV Liidu keskvõim, näiteks NSV Liidu Ülemnõukogu otsuses Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. 1989. a muutus suhetes NSV Liidu keskvõimuga üheks kesksemaks küsimuseks Molotovi-
värskeid ideid igas eluvaldkonnas. Eriti kiirelt toimus see protsess Baltimaades, kus Eestil oli vähemalt algul juhtiv roll rahvuslikus vabadusliikumises. Seoses sellega ilmus 1987 aastal nelja mehe S.Kallase, T.Made, E.Savisaare ja M.Titmaa projekt, mis nägi ette liiduvabariigi majandusliku iseseisvumise (IME) ning just selle projekti väljatöötamise ajal sai alguse ka oma raha üle käiv diskussioon Eesti avalikkuses. 18. mail 1989. aaastal võeti vastu seadus ,,Eesti NSV isemajandamise alused" ning tänu IME-seadusele sai oma raha idee võimaluse edasi areneda ning selles seaduses nimetatud ,,raharingluse korraldamise" ehk sisuliselt oma rahale ülemiku programm esitati valitsusele 1.detsembril 1989.aastal ja see defineeris esimest korda ametlikult taassõjajärgse Eesti oma raha: 1 kroon = 100 senti. Sel ajal polnud valitsusel piisavalt kogemusi ega tegelikku ettekujutust oma rahast ning seetõttu kardeti püha kroon oma
IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandus- reformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnustas isemajandamise põhimõtteid ja tollane Eesti NSV, osaliselt ka Moskva. Mitmeid IME põhimõtted viidi ellu. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemisele. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahavstele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste
IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandus- reformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnustas isemajandamise põhimõtteid ja tollane Eesti NSV, osaliselt ka Moskva. Mitmeid IME põhimõtted viidi ellu. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemisele. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahavstele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste
IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandus- reformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnustas isemajandamise põhimõtteid ja tollane Eesti NSV, osaliselt ka Moskva. Mitmeid IME põhimõtted viidi ellu. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemisele. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahavstele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste
IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandus- reformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnustas isemajandamise põhimõtteid ja tollane Eesti NSV, osaliselt ka Moskva. Mitmeid IME põhimõtted viidi ellu. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemisele. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahavstele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste
Baltikumis tekkis uus, komparteile alternatiivse poliitilise massiliikumise vorm – Rahvarinne (esimesena Eestis 1988. aasta aprillis), mis oli teistele eeskujuks. Liiduvabariikide komparteid ei represseerinud rahvuslikke liikumisi, vaid töötasid nendega koos, kaotasid oma võimu ja mõju. Baltikumist lähtus uue liidulepingu (ümber)sõlmimise idee, mille Gorbatšov esialgu tagasi lükkas, kuid hiljem võttis ta selle riskantse stsenaariumi üle. Eestis tuldi esimesena välja isemajandamise ideega (26. septembril 1987), mis võitis populaarsust üle Liidu. Baltikumis kadus esimesena kompartei monopol massiteabes, kompartei kirjastustes hakati trükkima “mitteformaalseid” materjale ka teistele Liidu piirkondadele. Baltikumis iseseisvusid kompartei vabariiklikud organisatsioonid esimestena (Leedu KP kuulutas end NLKP-st sõltumatuks 19. det- sembril 1989). Balti saadikud esindasid rahvasaadikute kongressil Kremlis lääne-
aasta jaanuaris impeeriumimeelsed jõud "taltsutasid" Vilniuses ja Riias inimesi otsese sõjalise jõuga. 17) Isemajandava Eesti konseptsooni(IME) aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud ettepanek: "kogu Eesti NSV täielikule isemajandusele". Siis oleks pidanud Eestile tegema oma juhtkond, eelarve ning ka raha. Eesti NSV juhtkond ei pidanud seda õigeks, kuid rahvas pidas. 1989. aastaks valmis ulatuslik majandusreformide kava, mille alusel võeti ka vastu seaduse "Eesti isemajandamise alused". 18) Augustiputs oli 18. 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Riigipööre ei õnnestunud kuid NSV liit lagunes koost. 19) Eesti omariikluse taastamine. Nõukogude liidus oli sisekriis, kogu NL territooriumil kuulutati välja erakorraline olukord, riigijuhtimise võttis üle Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), eesmärk oli säilitada NL terviklikkus. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas RESK-I korraldused ebaseaduslikuks
Rahvuspühaks kuulutati 24. veebruar. 24.02.1989 - Pikka Hermani torni tõmmati Sini-Must-Valge lipp. Mai - kohtusid kolme baltiriigi rahvarinnete esindajad. 23.08.1989 - 600km, 2 miljonit inimest - Baltikett. 1989 lõpp - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongress kuulutas MRP kehtetuks. Eestis ja Lätis algasid kodanikekomitede liikumised. Lätis ja Leedus võeti vastu suveräänsus deklaratsioonid. Nõukogude Liidu Ülemnõukogus võeti vastu seadus baltiriikide isemajandamise tunnustamisest. 01.01.1990 - avati Eesti Pank. 1990 - Gorbatsohv saab presidendiks. Kadus NLKP juhtiv osa ühiskonnast. Venemaa võttis vastu suveräänsus deklaratsiooni. Ligatsov läks erru. Baltiriikides toimusid Ülemnõukogu valimised kus enamuskohti saavutasid Rahvarinded. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks sai Arnold Rüütel, peaministriks Savisaar. Eestis ja Lätis algas ülemineku periood. NLi käsumajanduselt hakati kohanduma turumajandusele. Leedus võeti vastu 1938.
aastal valminud hiiglaslikud Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam, mis andsid suurema osa Eestis toodetavast elektrienergiast. Jaamade energiaallikana kasutati põlevkivi, mille kaevandamisel jõudis Eesti esimesele kohal maailmas. Eesti põllumajandus kujunes tööstusele sarnaselt üha enam omalaadseks katsepolügooniks, kus katsetati uusi ideid enne nende rakendamist mujal NSV Liidus. Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et
annaabi.ee 
