Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti pank ja kroon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Eesti Pank ja kroon
Referaat
Tartu 2008
Sisukord
Sissejuhatus_____________________________________________________________3
Eesti Pank______________________________________________________________ 4
Eesti kroon_____________________________________________________________ 5
Eesti rahasüsteem________________________________________________________ 6
Eest rahareform (1992)____________________________________________________7
Pildid__________________________________________________________________8
Kokkuvõte______________________________________________________________9
Kasutatud kirjandus_____________________________________________________ 10
Sissejuhatus
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga ülesanne on tagada hinnastabiilusus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma ülesande täideviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: osaleb riigi majanduspoliitikas, hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis, korraldab sularaharinglust Eestis, valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas.
Eesti Pank
Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal.
19.juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform. Päev hiljem hakkas kehtima valuuta seadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks kehtivaks maksevahendiks sai Eesti kroon.
Eesti Panga presidendid läbi aegade:
  • märts 1919 – august 1919 oli panga president Mihkel Pung
  • oktoober 1920 – oktoober 1925 oli panga president Eduard Aule
  • oktoober 1925 – november 1926 oli panga president Artur Uibopuu
  • november 1926 – juuli 1940 oli panga president Jüri Jaakson
  • juuli 1940 – oktoober 1940 oli panga president Juhan Vaabel
  • 1944 – 1949 oli panga president Martin Köstner
  • 21. jaanuar 1968 – 31. detsember 1980 oli panga president Oskar Kerson
  • 28. detsember 1989 – 23. september 1991 oli panga president Rein Otsason
  • 23.september 1991 – 27. aprill 1995 oli panga president Siim Kallas
  • 27. aprill 1995 – 7. juuni 2005 oli panga president Vahur Kraft

7. juuni 2005 kuni praeguseni on panga president Andres Lipstok
Eesti kroon
Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992.
Eesti on kasutusel praegu 1; 2; 5; 10; 25; 50; 100 ja 500 kroonised. Raha esiküljel on tuntud inimene ja taga näiteks hoone või kuulus paik.
Väärtus
Esikülg
Tagakülg
1 kroon
Kristjan Raud
Toompea loss
2 krooni
Karl Ernst von Bear
Tartu Ülikool
5 krooni
Paul Keres
Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna kindlusega
10 krooni
Jakob Hurt
Tamme – Lauri tamm Urvaastes
25 krooni
Anton Hansen Tammsaare
Vargamäe talu
50 krooni
Rudolf Tobias
Estonia teater
100 krooni
Lydia Koidula
Põhja – Eesti paekallas
500 krooni
Carl Robert Jakobson
Suitsupääsuke
Eesti rahasüsteem
Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hinnastabiilsus, mida saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee põhimõtteid. Eesti kursil puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele.
Eestis on kasutatud valuutakommiteed alates 1992. aastast. Valuutakomitee on rangetel reeglitel põhinev automaatne süsteem. Eesti Pank tegeleb muudest riigiasutustest sõltumatult. Eesti Pangal ei ole õigust krooni vahetuskurssi devalveerida. Rahapoliitika instrumentide, mis on keskpanga käsutuses, püütakse tagada likviidsussüsteemi häireteta toimimine ning tagatakse võimalike ootamatustega toimetulekuks piisavad puhvrid . Olulisemad rahapoliitika instrumendid on välisvaluuta ostu-müügi püsivõimalus ja pankadele kehtestatud kohustusliku reservi nõue.
Eesti rahareform
(1992)
Eesti Vabariigi teine rahareform toimus aastal 1992. Selle eesmärgiks oli võtta kasutusele juba test korda Eesti kroon. Rublad, mis sellel ajal kehtisid vahetati välja kolme päevaga ning peale seda oli ainuke seaduslik maksevahend praegu kasutusel olev raha. Rahareformi sümboolseks alguseks võis lugeda 26. septembrit 1986. Kui ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase , Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", kus soovitati võtta kasutusele Eesti kroon. 7. Detsembril 1989 kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. Kaheksa päeva hiljem võeti vastu otsus, et Eesti pank luuakse 1. jaanuarist aastal 1990 ning umbes kahe nädala pärast loodi Eesti Vabariigi pangaseadus. 27. märtsil moodustati Rahareformi komitee. 12. aprillil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse üleminekut oma rahale 24. detsembril 1991, kahjuks tulenevalt vastuoludest Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Pealmiseks küsimuseks oli, kas minna oma rahale üle kohe, või kasutada vaheetappi nagu tegid naabrid Lätlased. Eesti Pank tahtis Eesti kroonile minna üle kohe, kuid valitsus aga soovis kasutada vaheetappi. Kui Eesti Panga presidendiks sai Siim Kallas võttis rahareform sisse uue hoo ning 20.- 22. Juuni 1990 vahetati rublad välja.
Pildid
Kokkuvõte
Eesti Panga ülesanne on Eesti rahaasjad korras hoida. Pank peab andma oma tegemistest aru Riigikogule. Eesti panga ülesannete hulka ei kuulu eraisikutele ja ettevõtetele pangateenuste osutamine ning kulla ost ja müük. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal, millel on olnud läbi aegade 10 presidenti, kellest esimene oli Mihkel Pung ja Andres Lipstok, kes juhib panka ka tänapäeval. Eesti kroon sündis aastal 1924 ja püsis aastani 1940. Lõplikult tuli Eesti kroon kasutusele 1992 ja on seaduslik maksevahend tänapäevani. Eesti on kasutusel 1; 2; 5; 10; 25; 50; 100 ja 500 kroonised. Eestis on kasutusel valuutakommiteed alates 1992. aastast. Eesti Vabariigi teine rahareform toimus aastal 1992. Eesti pank loodi 1. jaanuaril aastal 1990 ning umbes kahe nädala pärast võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus. 27. märtsil moodustati Rahareformi komitee.
Kasutatud kirjandus

10
Vasakule Paremale
Eesti pank ja kroon #1 Eesti pank ja kroon #2 Eesti pank ja kroon #3 Eesti pank ja kroon #4 Eesti pank ja kroon #5 Eesti pank ja kroon #6 Eesti pank ja kroon #7 Eesti pank ja kroon #8 Eesti pank ja kroon #9 Eesti pank ja kroon #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helen741 Õppematerjali autor
Majanduse referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti panga ajalugu
22
docx

Eesti panga ajalugu

EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest.

Ajalugu
Rahareformide olemus ja näited
16
rtf

Rahareformide olemus ja näited

SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on ,,Rahareformide olemus ja näited" ning minu referaadi eesmärgiks on lugejateni tuua rahareformide olemus ning et lugejad paremini olemusest aru saaksid ka mõningad näited. Nagu sõnast ,,rahareform" aru võib saada, on see seotud rahaga ning seetõttu alustasingi oma referaati raha defineerimisega ja kuidas see meieni tuli. Teises peatükis keskendusin rohkem rahareformi olemusele ning kolmandas peatükis olen toonud rahareformide näidetena välja Eesti neli rahareformi, kuna just nende kohta oli kõige rohkem informatsiooni. Lisades olen välja toonud Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi arvamusloo rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal. Referaadist saab hea ülevaate rahareformide olemusest ning samuti ka näidetena välja toodud Eesti rahareformidest. Head lugemist!

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Eesti kroon
13
docx

Eesti kroon

SISSEJUHATUS Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Oleme liitunud nii Euroopa Liiduga kui NATO-ga. 1. EESTI KROONI AJALUGU 1

Riigiõpe
Eesti majanduse päevasündmus-euro - eile-täna ja homme
14
docx

Eesti majanduse päevasündmus: euro - eile, täna ja homme.

võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kehtestatud olid Maastrichti kriteeriumid, nende eesmärgiks oli tagada tasakaalukas majandusareng. Detsembris 1995 otsustati Madridis Euroopa Liidu Nõukogus, et alates 1999 aasta algusest võetakse kasutusele ühisraha nimega ­ euro. Vaatamata majanduskriisile mis Eestis valitses toimus kriteeriumite täitmine. Eesti riigivõlg oli Euroopa Liidu väiksem ja majanduslangust suudeti ohjes hoida. Üks olulisi kriteeriume oli krooni vahetuskursi stabiilsena hoidmine, õnnestus seegi. Enim raskusi minu arvates eesti jaoks tekitas hindade stabiilsuse hoidmine. November 2009 täideti ka inflatsioonikriteerium, seda aktsepteeris ka Euroopa Komisjon. Suuremad ja laiemad ettevalmistused eurole üleminekuks hakkasid 2004 aastal veel enne kui Eesti liitus Euroopa Liiduga

Majandus
Raha ja pangandus
17
docx

Raha ja pangandus

· laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: · väike reaalvara osatähtsus; · väike omakapitali osatähtsus; · suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus. Nõuded: Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.

Pangandus
Rahareform
2
doc

Rahareform

Rahareform 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein

Ajalugu
eesti kroon-eesti raha - referaat
23
doc

eesti kroon, eesti raha - referaat

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus PÄÄSTETUD KROON Referaat Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS.............................................................................................

Ajalugu
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .......................

Majandus




Meedia

Kommentaarid (1)

kiisupreili91 profiilipilt
13:05 05-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun