Paljasseemnetaimed (0)

11
Rakvere Reaalgümnaasium
PALJASSEEMNETAIMED
Referaat
Mari-Liis Nõlvak
VII a klass
Rakvere 2006
SISSEJUHATUS 3
1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS 4
2. HARILIK KADAKAS 5
3. HARILIK KUUSK 6
6
4. HARILIK MÄND 8
Joonis 2. Männi käbi ehitus 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest.
Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud , näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu . Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores , puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka.
Palajsseemnetaimed moodustavad suuri okasmetsi. Ning neid võib leida igaltpoolt maailmast. Nii põhja- kui ka lõunapoolkeralt. Paljasseemnetaim on üks vanimaid taime rühmasid, neid on alles vaid umbes 600 liiki. Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsetest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu.
Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga.

1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS

Juur
Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast
Vars
Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrsed on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele, nad on lühikesed ja piiratud kasvuga. Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult lühivõrsete tippu.
Leht
Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole.
Käbi
Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk , millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim.

2. HARILIK KADAKAS

Üks Eestis kasvavatest ja just Saaremaad iseloomustav paljasseemnepuu on kadakas. Paljud inimesed pole sellise puuga varem kokkupuutunud.
Kadakast saab nii vibu , kui ka pärgi teha. Ta on ka ravim taim. Ta aitab tõvede vastu ning on väga raviva toimega. Eeterlikud õlid ja suhkrud annavad kadakale lõhna.
Ning ka suitsusaunas on temas väga hea toime, sest tekkiv suits on väga hea toimega. Et vältida haigestumist on ikka vanarahvas öelnud, et söö päevas üks kadakamari ja see hoiab tervena. Marikäbisi saab ka varuks koguda, sest need säilivad kuivatatult hästi. Aga marikäbisi ei tohiks liiga ära kuivatada, sest siis kaob ravitoime ära, ning ka rohelisi marikäbisi ei soovitata korjata!
Kadakal on ka oma hüüdnimed nagu näiteks : kattai, kadak , kadajas, kadarik.
Eluvormilt elab kadakas kuni 10.m kõrgune igihaljas puu või 1 - 3 m kõrgune põõsas. Enamasti kahekojaline, harva esineb ühekojalisi taimi. Võib elada üle 100 aasta vanaks.
Käbi moodustub sügisel. Isaskäbid on kollased ja emaskäbid algul rohekad. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Okkad on 1¼2 cm pikkused, teravatipulised, 3-kaupa kimpudes. Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat.
Kasutus alad: puidutööstus, kasutatakse ravimteena või ravimina , alkohoolsete jookide koostisainena, kui ka saunavihtade tarbeks.

3. HARILIK KUUSK

Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Kuusk ei tunne liigset niiskust kui ka liigset kuivust võrreldes männiga. Kuuse tüvi on jäme ning oksad ei alga tal suht lähedalt maa- pinna pealt. Kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kuused on tiheda võraga, mistõttu on kuusemets tavaliselt pimedam kui madal lehtmets .
Üleüldiselt kuuse tunnustest:
“Kuuseke!”, hüütakse nii kuus kui ka kuusepuu ning ka meile vähema tuntud hüüdnimi on nõglapuu. Kuusk on tavalislt 30.m pikk ja elab 300.astaseks vahest ka 500. aastaseks. Kuusk on ühekojaline taim. Kuusepuul on nii isas - kui ka emaskäbid. Isas käbid on algul punakad hiljem kollakad. Emaskäbid on alguses punased hiljem aga helepruunikad. Isas käbid kasvavad tavaliselt umebs 2.5 cm pikkaks ja emaskäbid umbes kuni 16 cm pikkaks. Kuusel on lehe asemel okkad mis kasvavd tavalisel kuni 2,5 cm nad on värvusel rohelised ning terava tipulised.
NB! Kas teadsite et kuusk on kuni 25% ulatuses üle kogu eesti ning ka põhjapoolses Euroopas ja Aasias.
Kasutusalad: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks!
Kuusemets

4. HARILIK MÄND

Mänd on üks Eestis kasvavatest puudest tavalisem. Mänd on harjunud igasugustes tigimustes elama nii kuival ala kui ka rabas. Mänd on sellepärast ka paljudele väiksetele putukatele söögiks. Kuid tema kasvamisele aitavad kaasa seened, kes hangivad talle vett ja muud eluks vajalikku.
Mändi kutsutakse näiteks hongiks kui ka pedakaks kui ka pettaiks. Mänd võib kasvad kuni 40m. Mänd võib elada 300–400 aastaseks. Emaskäbid on valminult 37cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5- 0,6 cm pikad ja kollased. Mänd on igihaljas puu, ning tal on lehtede asemel okkad, mis asetsevad kahekupa ja on kaetud vahakihiga. Mändi võib leida üle Euroopa kui ka Aasias. Mänd on Eestis kõige sagedamini esinev puu.
Männi puit on väga laia kasutusalaga- kasutatakse paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Kõik teavad et puitu kasutatakse erinevatel otstarbetel. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse puitu ikkagi ehituseks!
Mänd
Joonis 1. Männi ehitus

Joonis 2. Männi käbi ehitus

KOKKUVÕTE

Paljassemnetaimede hulka kuuluvad tavaliselt igihaljad puud ja põõsad. Paljasseemne-taimed, nagu kuusk, mänd ja kadakas, teevad meie metsad rikkamaks , ja maastikud kaunimaks. Milline oleks küll Eesti loodus, kui jõuluaegses metsas ei seisaks uhkelt lumise mantliga kuusepuud, või kui kaunid kadakad ei uhkeldaks saarte rannikutel või männid ei sirutaks pilvepatju meenutavaid oksi taeva poole ? Ilma männita, kuuseta, kadakateta ei oskaks me eestimaist loodust ette kujutadagi, sest just need kaunid puud teevad meie looduse omapäraseks.
Referaati kirjutades sain teada, et enamus okaspuid kasutatakse puidutööstuses. Jätkuks vaid inimestel hoolivust ja tarka suhtumist loodusesse ning meie looduse ilu jääks kestma ka tulevastele põlvedele.
Kadakamari

KASUTATUD KIRJANDUS

http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html

http://gabriel.ircnet.ee/pildid/talv_jarv.html

http://home.delfi.ee/~cuprum/mand/

http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html

http://gabriel.ircnet.ee/pildid/talv_kuusk.html

http://www.tba.ee/Uudised/Harilik_mand_Pinus_sylvestris_foto_O_Abner_small.jpg/

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/7/76/Kadakas.jpg/400px-Kadakas.jpg/