Dendroloogia - okaspuud (0)

Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg ( Abies )
Tsuga - Pk üldiseloomustus – Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra – koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus . Koor – õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad – vaiguta, väga väikesed. Käbid – väikesed, rippuvad. Puit – küpspuiduline. Liikide arv – u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis.
Tsuga Canadensis ( Kanada Tsuuga) – Okkad – lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra – tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus.
Abies – pk üldiseloomustus – Okkad lamedad, tömbi või teravnenud tipuga, mille tipus paljduel liikidel madal sisselõige. Kinnituvad ühekaupa ümardunud alusega otse võrsele. Okka alumisel küljel asuvad lumivalged kuni valjkasrohelised õhulõhevööd, osadel liikidel õhulõheribad ka peamisel küljel, eriti tipuosas. Paljudel liikidel on okkad kammitud kahele poole võrset, et paremini päikesevalgust neelata. Täisvalguses võivad okkad olla ka ülespoole kaardnud või asuvad harjasjalt. Võrsed ruljad, siledad, liigiti karvased või paljad . Võra – tihe, kitsas - kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega. Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor – õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid – täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad. Pule jäävad aastateks teravatipulised rootsud. Puit – küpspuiduline, kerge, vaigukäigud puuduvad, esinevad ainult vaigurakud. Vaik asub käbides, seemnetes, okastes, koores. Liikide arv - perekonnas u 40, mis levinudpeamiselt mägistel aladel, põhjapoolkeral jaheda kliimaga piirkondades madalamal ja lõunapoolsetel aladel kõrgematel aladel ( Guatemala , põhja-aafrika, himaalaja, Taiwan ).
Abies alba (Euroopa Nulg)
Areaal :
Kesk- ja Lõuna–Euroopa mägedes.
Suurus:
35-40 (65) m, tüve läbimõõt kuni 2 m.
Võra:
Noortel puudel koonusjas, vanadel tipust ümardunud. Oksad paiknevad horisontaalselt ja selgelt märgatavates männastes. Laasub alt varakult
Koor, võrsed:
tüvekoor sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega. Pungad helepruunid , vaiguta.
Okkad:
1,5-2,5 cm pikad, jäigad, pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud. Valguse käes paiknevad okkad püstiselt, varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas.
Käbid:
Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris- oktoobris ja varisevad kohe koos seemnesoomustega. Seemned piklik-kolmnurksed, helepruunid, läikivad, suure seemnetiivaga.
Kasvutingimused :
külmakindel, eelistab kõrge õhuniiskusega talvesid. Tundlik hilis - ja varakülmade suhtes. Nõudlik mullaviljakuse suhtes, tahab värskeid liiv savimuldi. Väga varjutaluv. Sammasjuurestikuga väga tormikindel puu. Eluiga 300-500 aastat.
Kasutamine:
Puitu kasutatakse nii sae- kui paberitööstuses, heade resonantsiliste omaduste tõttu kasutatakse ka muusikariistade valmistamiseks. Vaigust toode takse tärpentini ja okastest nuluokkaõli, mida kasutatakse farmaatsiatööstuses. Euroopas üks põhilisi jõulupuid.
Kasvatamine Eestis:
alates 19.sajandist mõisaparkides. Karmimatel talvedel esineb palju külmakahjustusi ja seetõttu pole Eesti mandriosas palju suuremaid puid. Mõningates kohtades on andnud ka looduslikku uuendust.
Abies sibirica (Siberi nulg)
Areaal:
Ida-Euroopa lauskmaa idaosa , Lääne ja Kesk- Siber , Altai, Sajaanid ja Põhja- Mongoolia ..
Suurus:
30…40 m, tüve läbimõõt kuni 1m.
Võra:
kitsas, koonusjas. Vabalt kasvades võib ulatuda maani . Oksad peened , rippuvad.
Koor, võrsed:
Tüvekoor tumehall, õhuke, vanemas eas veidi lõhenev. Noored võrsed hallikad , pruunide karvadega. Pungad ümarad, kaetud rohekashalli vaigukihiga.
Okkad:
1-3 cm pikad, painduvad, tipp ümardunud või sisselõikega. Pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhulõheribad. Valguse käes suunatud tihedalt võrse tipu suunas, varjus tavaliselt kamja asetusega. Püsivad puul 7-11 aastat.
Käbid:
Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emaskäbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised või lillakad, hiljem helepruunid, 5-9 cm pikad, püstised. Õitseb mais, käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos käbide pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots. Seemned helepruunid, läikivad, helepruuni või tumevioletja tiivaga.
Kasvutingimused:
Pakasekindel, kuid ei talu hiliskülmasid. Mulla suhtes nõudlik, eelistab viljakaid, hea drenaažiga mineraalmuldi. Varjutaluv ja küllatki halvasti laasuv, kuivad oksad püsivad kaua. Sammasjuurestik . Eluiga 150-200 aastat.
Kasutamine:
puidu saamiseks. Nuluvaiku ja okstest saadavat nuluõli kasutatakse ka ravimi- ja parfümeeriatööstuses.
Kasvatamine Eestis:
väga palju esineb ilupuuna mõisaparkides. Linnahaljastuses kasutada ei saa, kuna ei talu saastunud õhku. On rajatud ka metsakultuure. Vähesel määral annab ka Eestis looduslikku uuendust.
Pesudatsuga menziesii (harilik ebatsuuga )
Areaal:
Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni.
Suurus:
40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m.
Võra:
Koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline .
Koor, võrsed:
tüvekoor noorelt sile, tumehall, hiljem väga paks ,lõheline või plaatjas. Noored võrsed hallikad. Pungad piklik-koonilised, terava tipuga, helepruunid, ilma vaiguta.
Okkad:
kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat.
Käbid:
isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt puna-sed või rohelised, valminult pruunid , 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt väl-ja. Õitseb aprilli lõpus või mai algul, seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust. Seemned beežid või helepruunid, seem ¬netiib valkjaspruun, seemne külge kasvanud.
Kasvutingimused:
külmakindlus sõltub teisendist - külmakindlatest külmahelladeni. Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline, kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400 aastat.
Kasutamine:
põhiliselt puidu saamiseks.
Kasvatamine Eestis:
alates 20.sajandi algusest. Rajatud ka metsakultuure, kuid põhi¬liselt siiski ilupuuna. Annab soodsates tingimustes ka looduslikku uuendust. Eestis saab kasvatada sinihalli ja halli teisendit , kuna roheline teisend on liiga külmaõrn.