HARILIK KADAKAS (0)

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
MR-14
Marion Undusk
HARILIK KADAKAS
Referaat
Uuemõisa 2014
BOTAANILISED TUNNUSED
Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks.
Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega.
Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat.
Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud  on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks. Viljad  on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm. Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18 mg.
Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses.
Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks.
LEVIK JA KASVUKOHAD
Hariliku kadaka väga suur levila asub  Euraasia  kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni steppideni,idaskuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja Islandil. Lõuna suunas ulatub levila  Pakistani  ja Nepaalini, Põhja-Ameerikas 30° põhjalaiuseni.
Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed loomullad, happelised  liivmullad.
Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed. Et selle juhtumist takistada, korraldab näiteks Eesti Looduse Fond igaastaselt läänerannikul ja saartel kadakaharvendustalguid.
Kadakal eristatakse nelja alamliiki.

• Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik   Juniperus communis communis.
  
• Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas, Gröönimaal, Euroopas ja Aasias.
  
• Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana ). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja katab maapinda nagu vaip . Oksad on lühikesed , jämedad, kolmnurksed ja sageli kõverad. Okkad on 4–8 mm pikad ja 1–2 mm laiad, mõnikord otsast kõverad, aga mõnikord ootamatult teravad .
  

Harilik kadakas on tavaliselt  kahekojaline , harva ühekojaline puu ja paljuneb üldjuhul seemnetega. Soodsates tingimustes võib ta paljuneda ka vegetatiivselt alumiste okste juurdumisega. Tolmlemine toimub tavaliselt mai alguses. Rohkem vilju on valguse käes kasvavatel puudel. Seemneid levitavad tavaliselt linnud . Tõusmetel on 2 idulehte. Puu kasvab üsna aeglaselt, 10-aastaselt on kõrgus tavaliselt 40–50 cm, 50-aastaselt 3–4 m.
PUIDU OMADUSED
Hariliku kadaka puit on ilusa tekstuuriga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva lõhnaga, sitke ja keskmise tihedusega 550–650 kg/m³.  Lülipuit  on hallikas- kuni punakaspruun,  maltspuit  on kitsas ja valkjas . Puude väikse kasvu tõttu ei ole puidul eriti suurt majanduslikku tähtsust, seda kasutatakse peamiselt tisleritöödel, muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel.
Aastarõngad on käänulised ja hästi märgatavad kõigis lõigetes. Aastarõnga varane osa läheb järsult üle hiliseks osaks, mis on vähearenenud. Vaigukäike ei ole. Puidul on tavaliselt head mehaanilised omadused. Niiskuse 15% korral on puidu tihedus 570 kg/m³,  survetugevus  395 kg/cm² ja  kõvadus  pikikiudu 459 kg/cm².
PUIDU KASUTUSVIISID
Kadaka puit on äärmiselt vastupidav (võrreldav seedriga) ja sellel on armoaatsed omadused. Puidu toon varieerub piimjast valgest sügava punakaspruunini ja sellel on laiad, loogelised aastarõngad, kusjuures malts- ja lülipuidu osad võivad olla segunenud.
Kadas on lihtsalt masintöödeldav, temast on hea valmistada liimpuitu ning teda on hea viimistleda. Kord kuivatatuna paisub ja kahaneb kadaka puit palju vähem, kui teised okaspuud.
Kadakas omab unikaalset painutusvõimet. Pärast kuumas veel leotamist on kadakalaaste võimalik siduda äärmiselt keerukatesse sõlmedesse.
Kadaka puit sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Ning tänu aromaatsele puidule ka tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks.
MUUD KASUTUSVIISID
- Magusa maitsega viljad sisaldavad suhkruid kuni 40%( peamiselt glükoosi ja fruktoosi), eeterlikke õlisid, lipiide, orgaanilisi happeid (õun-, sipelg- ja  äädikhape ), vaikaineid, taimevaha, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid. Viljadest valmistataksesiirupit, mis on  tooraineks kondiitritööstuses, ning maitseaineid, mida kasutatakse kalade konserveerimisel ning viina ja likööride tootmisel. Mikroelementidest sisaldavad viljad mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi.
- Kadakajuurtest on leitud eeterlikke õlisid, vaikaineid, saponiine, parkaineid ja värvaineid. Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet.
- Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias.
- Kadakas on ka mürgiseid aineid, mistõttu ei tohi kadakamarju liiga palju süüa ega kadakaõli liiga palju tarvitada.
- Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja  aedades , kuigi neid on raske ümber istutada. Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas sama küljega.
- Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks.
- Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse neid metsloomade ning rasvasest sea- jalambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi  maitset . Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel.
- Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. 
KASUTATUD MATERJALID:
1) http://www.on24.ee/kodu/varia_k/saunad_kaminad/38208
2) http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Kadakas_Harilik%20kadakas.jpg
3) https://www.flickr.com/photos/undusk/8019575769/in/set-72157631611776090
4) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas
5) http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_kadakas.html
6) http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.ht m
7) http://juniper.orst.edu/bentwood.ht m
8) http://juniper.oregonstate.edu/primary.htm/
7