50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mr Tundmatu
Õppematerjali autor
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine.....
................................................................................................ 9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud, näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu. Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka.
Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkona kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina. Okaspuude pärinemine Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides
Paljasseemnetaimed q Paljasseemnetaimed on peamiselt puud ja põõsad. Nende puit koosneb tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tänapäeval on säilinud üks selts - palm
· Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljasseemnetaimed Ehitus läheb lihtsamast raskuse suunas. 4. Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad. Taimed Loomad Ei liigu aktiivselt Liiguvad aktiivselt Toodavad endale ise suhkrut Tarbivad valmis orgaanilist ainet (fotosünteesi abil)
Okaspuudel ei ole lehti. Lehtede asemel on neil okkad või soomused. Okaspuudel valmivad seemned käbides. Ma tegin ka küsitluse okaspuude kohta. Teada sain, et küsitluses osales 23 õpilast, 5 töötajat ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad
1. Selgita, kuidas loomad taimedest sõltuvad. 2. Miks loomad liiguvad? Miks ja mille suunas taimed liigutavad? • Loomad liiguvad, et • end ohukorral kaitsta • süüa hankida • oma eluksvajalike tegevusi teha saaks Taimed liiguvad väliste ärrituste tõttu. Taimede kasutamist mõjutavad- esimesel juhul valgus ja teisel juhul maaraskusjõud 3. Võrdle taimede ja loomade paljunemisviise. Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega,s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte. 4. Võrdle vetikaid ja taimi? (hulkraksed) Vetikad pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nimetatakse talluseks. Hulkraksetel vetikatel pole selliseid kudesid nagu enamikel taimedel. Ka suur osa hulkrakseid vetikaid vajab vaatamiseks mikroskoopi. 5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate tähtsus looduses. Vetikat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid