Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekond KUUSK (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sugukond Perekond Liik Ladina keelne nimetus Areaal (Päritolu) Areaal Eestis Ühe- või kahekojaline Igi- või suvehaljas Võrse Lisa Tunnused Kõrgus Võra Puit Seeme Käbi, vili Pung Okkad, lehed Talub Nõuab Tundlik Valmimine Kasutus Eestis looduslikult? Männilised KUUSK ( Picea ) Harilik kuusk abies Taiga, Põhja-ja Kesk-Euroopa kuni Kaug-Ida
1 igi Helepruun , karvane Koor õhuke, soomuseline korp 20-40 (50) Koonusjas Valkjas, pehme, kerge Lennutiib ümbritseb seemet ühelt küljelt lusika-taoilselt Helepruun, piklik, Isaskäbid valmivad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbi eelmise aasta võrse tipul , Käbi esimesel paar nädalat püsti, siis rippub, tipp kolmnurkne Vaiguta Tume-rohelised, terava või tömbi tipuga, valgusokkad 4 tahulised, õhulõhed hästi nähtavad, varjuokkad lamedad, õhulõhed halvasti nähtavad Varju, külma Paras niisket ja - viljakat mulda Tuulele, liig-niiskusele ja põuale, järskudele temperatuuri muutustele, õhusaastele Õitseb mais, seemned ja käbid valmivad oktoobris , seemned varisevad novembris ja roheklt veebruaris , märtsis Laialdane Jah
Kanada kuusk glauca Põhja-Ameerika põhjaosa
1 igi Helepruun, paljas
20-25 (35-55) Koonusjas
Helepruun, kollakaspruun, väiksem kui harilikul kuusel, lameda serva ja tipuga Vaiguta, hele-pruun, ümara tipuga Okkad püstised, hallikas-rohelised, tömbi tipuga, veidi kõverdunud võrse tipu poole Kuiva mulda, tuult , külma, üleujutust, varju, õhusaastet
Seemned varisevad juba augusti lõpul ja septmebris
ei
Torkav kuusk pungens USA edelaosa
1 igi Helepruun, paljas, vanematel tumepruun
20-30 (45) Koonusjas
Must, väike, kinnitub samamoodi Helepruun, kollakas , soomused õhukesed, lainelised, saagja servaga Vaiguta, suur, oranžikaspruun Neljakandilised, sinakashõbedased (kaetud vahakihiga) , teravatipulised, jäigad, varjus ettepoole suunatud, valguse käes radiaalselt Õhusaastet, külma Valgust, paras-niisket mulda Ei talu liigniisket mulda Õitseb mais, juunis, seemned valmivad septembri lõpul, oktoobris ja varisevad kuni talveni
ei
Must kuusk mariana Põhja-Ameerika põhjaosa
1 igi Punakaspruun , tihedalt karvane Kehval pinnasel põõsas 10-20 (30) Kitsas -koonusjas
Must, väike, kinnitub samamoodi Väike, munjas, tumepruun, lainelise ja saagja servaga, käbid tihedates kogumikes tüve lähedal Pruun, munajas, basaal-soomusete tipud ulatuvad üle punga, vaiguta Sinakasrohelised, nelja-tahulised, asetsevad võrsel tihedalt, teravatipulised Külma, vähenõudlik mulla suhtes, varju
Õitseb mais, seemned valmivad sügiseks, seemnesoomuste halva avanemise tõttu võivad seemned variseda aastaid
ei
Serbia kuusk omorika Palkani poolsaar
1 igi Tumepruun, karvane
Perekond KUUSK #1 Perekond KUUSK #2 Perekond KUUSK #3 Perekond KUUSK #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dhrumo Õppematerjali autor
Liigikirjeldus hariliku- , kanada- , torkava-,musta- ja serbia kuuse kohta

Sarnased õppematerjalid

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused
4
docx

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused

Perekond kuusk (Picea) ­ Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies ­ harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca ­ kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana ­ must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev

Dendroloogia
Dendroloogia konspekt-piltidega
57
pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis) 5. Selts (Ordo) - Alamselts (Subordo) Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia) - Alamsugukond (Subfamilia) Triibus (Tribus) Alamtriibus (Subtribus) 7. Perekond (Genus) - Alamperekond (Subgenus) 8. Liik (Species) - Alamliik (Subspecies) Teisend ehk varieteet (Varietas) Puittaimede klassifitseerimine Valguse mõju Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed järgnevalt: a) valgusnõudlikud (valgustaimed e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes,

Dendroloogia
Okaspuude konspekt piltidega
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk

Dendroloogia
Dendroloogia praktikumide konspekt-lehtpuud-okaspuud
11
docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed)

Ainetöö
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks, ehituses ja paberi

Dendroloogia
Dendroloogia - okaspuud
5
docx

Dendroloogia - okaspuud

Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus ­ Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra ­ koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor ­ õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad ­ vaiguta, väga väikesed. Käbid ­ väikesed, rippuvad. Puit ­ küpspuiduline. Liikide arv ­ u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) ­ Okkad ­ lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra ­ tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus. Abies ­ pk üldiseloomustus ­ Okkad lamedad, tömbi või teravnenud tipuga, mille tipus paljduel

Dendroloogia
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase

Dendroloogia
Okaspuude luhikonspekt 2012
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid Riik (regnum) Hõimkond (divisio e. phylum) Klass (classis) Selts (ordo) Sugukond (familia) Alamsugukond (tribus) Perekond (genus) Liik (species) (lühend ­ sp.) Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) Teisend (varietas) (var.) Vorm (forma) (f.) Kultivar (cultivar) (cv.) Puittaimede geograafiline levik ja introduktsioon Igal kasvatataval (kultiveeritaval) taksonil (=mingisse taksonoomilisse üksusesse (näit

Dendrofüsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun