Taimede kuuluvus osade taimede näitel (0)

1 Hindamata

Nimetus: Põldosi
Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi.
Juur : risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele.
Vars : üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed.
Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku.
Paljunemisviis : Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ravimtaimed/poldosi.jpg
Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur „õis“, suvel roheline, ülespoole harunev taim.
Nimetus: Harilik palusammal
Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad, hõimkonda sammaltaimed.
Juur : puudub
Vars: Varred ebakorrapäraselt sulgjalt harunenud, tumepunased, veidi jäigad.
Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- kuni rohurohelised, veidi http://bio.edu.ee/taimed/sammal/images/palusam.jpg
läikivad.
Paljunemisviis: eostega
Tunnus: kõverdunud tipp, punakas vars, kasvab peaaegu kõikjal.
Nimetus: Punane ristik
Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed.
Juur: Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal, juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni.
Vars: 20…70 cm pikkused, tõusvad
Leht: valge V-kujuline märgis, karvane, lehe alumine külg ei läigi. http://www.oilseeds.ee/sites/default/files/styles/large/public/products/punane_ristik.jpg?itok=7LBKSr47
Õis: Roosakad, punakad, ümarad ( nutt )
Vili: Üheseemneline, harva kaheseemneline kaun
Paljunemisviis: seemnete kui ka juurduvate varte abil.
Tunnus: Punase õiega nutt, leht on kolmeosaline ja peal on iseloomulik V-kujuline märgis.
Nimetus: Harilik mänd
Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed.
Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega
Vars: tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga
Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat.
Õis: puudub http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2129.jpg
Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad . Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.
Paljunemisviis: seemnetega
Tunnus: Okaspuu , okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad .
Nimetus: Harilik võilill
Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. http://tere.kevad.edu.ee/2003/taimed/voilill.jpg
Juur: sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega.
Vars: pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega.
Leht: aarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni -jagused lihtlehed , hõredalt karvased kuni paljad , värvuselt rohirohelised.
Õis: esinevad ainult keelõied, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse korvõisikusse
Vili: Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas.
Paljunemisviis: eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest.
Tunnus: Kollase õiega rohtaime, murdes tuleb varrest piimjat vedelikku.
Nimetus: Siberi lehis
Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed.
Juur: külgjuurtega, sügavale ulatuvad
Vars: läbimõõt on kuni 1,2 m, koor on hallikaspruun ja pikisuunas lõhenenud
Leht/okkad: okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised, pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/82/Siberian-larch.jpg/250px-Siberian-larch.jpg
kaupa kimpudes
Õis: puudub
Käbi: pruunid ning 2,5–5,5 cm pikkused, munaja kujuga, nõrgalt üksteise vastu surutud
Paljunemisviis: seemnetega
Tunnus: Okkad on pehmed, talvel langetab okkad, käbid on ümarad ja üksteise vastas, ülespoole.
Nimetus: Harilik mustikas
Kuulub sugukonda kanarbikulised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/090725aa259_0.jpg
Juur: horisontaalsed väheharunevad risoomid, millel tekivad lisajuured
Vars: püstine või tõusev ja rohekesti harunenud
Leht: Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm, munajad või elliptilised
Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel.
Vili: Tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari, värvuselt tumesinine kuni peaaegu must.
Paljunemisviis: vegetatiivselt maa-aluste võsunditega
Tunnus: madal, roheline, piklike lehtedega , suvel tumedate ümmarguste marjadega.
Nimetus: Arukask
Kuulub sugukonda kaselised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda katteseemnetaimed.
Juur: hästiarenenud sammasjuurestik , pinnapealne
Vars: koor noorelt valge ja kestendav, 30…40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp, tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad.
Leht: kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed http://www.multiscript.net/tallnerk/failid/arukask.JPG
Õis: silinderjad urvad, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid
Vili: veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike
Paljunemisviis: peamiselt sugulisel teel seemnete abil, tuullevija
Tunnus: rombjate teravate tippudega lehed, tüvi valge ja must, oksad rippuvad ja pikad.
Nimetus: Harilik kuusk
Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed
Juur: maapinnalähedane
Vars: sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp, värvus hallikaspruun
Leht/okkad: 1,3¼2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised, oksale kinnituvad okkad ühekaupa http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/images/kuusk.jpg
Õis: puudub
Käbi: Isaskäbid on 1¼2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8¼16 cm pikad ja läbimõõdus 3¼4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid
Paljunemisviis: peamiselt seemnetega, harva paljuneb ka vegetatiivselt,
Tunnus: okaspuu, okkad ühekaupa kinnitunult, käbid piklikud, aastaringselt haljas , tihedate okstega .
Nimetus: Suur läätspuu
Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed
Juur: hästi arenenud, plastiline
Vars: hallikaspruun, võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised, tüve läbimõõt kuni 20 cm
Leht: vahelduvad paarissulgjad liitlehed , lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased
http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/suur_l%C3%A4%C3%A4tspuu.jpg
Õis: kollased, kuni 2 cm pikad, üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas
Vili: kitsas , silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun
Paljunemisviis: seemnetega
Tunnus: madal puu või põõsas, ovaalsete lehtedega, õitsemisel kollased õied, lehed pisut karvased.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 1 allalaadimist

Taimede kuuluvus osade taimede näitel #1

Taimede kuuluvus osade taimede näitel #2

Taimede kuuluvus osade taimede näitel #3

Taimede kuuluvus osade taimede näitel #4

Taimede kuuluvus osade taimede näitel #5

Taimede kuuluvus osade taimede näitel #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Antsonan Õppematerjali autor

Lühidalt mõndadest taimedest, kuhu sugukonda ja rühma kuuluvad.

Põldosi Taimede kuuluvus taimede sugukond bioloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Dendroloogia konspekt Mõisteid Dendroloogia on teadus, mis uurib puittaimi - puid, põõsaid ja liaane. Liaan - poolpuitunud või puitunud pikkade varrega ronitaimed, mis vajavad toetuseks teisi taimi Igihaljus - taimede võime kanda lehti (okkaid) aastaringselt Heitlehisus (suvehaljus) - taimede kohastumus hüljata lehed (või okkad) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Troopikas on selleks kuivaperiood, parasvöötmes talveperiood. Ühekojaline taim - nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil Kahekojaline taim - ühel taimel on ainult kas isas- või emassuguorganid Taksonoomia 1. Domeen (Regio) 2. Riik (Regnum) - Alamriik (Subregnum) 3. Hõimkond (Divisio) - Alamhõimkond (Subdivisio) 4. Klass (Classis) - Alamklass (Subclassis)

Dendroloogia

docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5.

Bioloogia

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus

doc

Paljasseemnetaimed ja õistaimed

SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus....................

Bioloogia

docx

Harilik mänd

Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanust

Bioloogia

doc

Harilik kuusk (referaat)

Harilik kuusk Rahvapärased nimed: kuus, kuusepuu, nõglapuu Harilik kuusk kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk. Ta on kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Kuuseokkad on 1,3 - 2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Okkad püsivad puul 6 - 7 (10) a. Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noor

Loodusõpetus

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

(geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim

Dendrofüsioloogia

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

Rohkem sarnaseid