Harilik mänd (0)

Harilik mänd
Timothy Henry Charles Tamm
Gustav Adolfi Gümnaasium
2009
Liigi kirjeldus
Harilik mänd ( Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka ( alamperekond Pinus).
Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd.
On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline.
Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat.
Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga.
Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane.
Harilik mänd
Kasvukoht
Mändi võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele.
Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad.
Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas , aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed).
Hariliku männi levik maailmas.
Harilik mänd Eestis
Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m.
Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaažiga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa-pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks.
Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal.
Eesti jämedaima männi läbimõõt – 140 cm
Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas , pedakas, pettäi ja pedak.
Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid.
Umbes 360 aastane Järvselja Kuningamänd, 2003
Paljunemine
Harilik mänd tolmleb juuni alguses.
Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast.
Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.
Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad . Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.
Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10¼15 aastaselt (puistus 25¼35). Tuultolmleja .Seemned on munajad , tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.
Emaskäbi
Hariliku männi seemned
Kasutamine
Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks.
Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani.
Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke , värve ning ravimeid.
Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata . Vanni pannakse 1¼2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi.
Okkad on vitamiin C rikkad.
Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik.
Varasematel aegadel on eestlased männist palju tõrva ajanud.
Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust.
Hariliku männi puit
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_mänd
http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.ht m
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/?%D5pperada:12._Harilik_m%E4nd
http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand2.ht m