Mänd
Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus
enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib
tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi
hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3)
Tänu sellele ,et mänd
kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi
putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi
käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on
maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3)
Käbid tolmlevad kevadel ja
suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning
emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sipukaz
Õppematerjali autor
Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat.
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300.....400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline. Kasutusalad Männi puit on laialt kasutatav
HARILIK MÄND Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele
Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. 1.3 Eluiga Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 2004. aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestiku vanuseks
cts/punane_ristik.jpg? Õis: Roosakad, punakad, ümarad (nutt) itok=7LBKSr47 Vili: Üheseemneline, harva kaheseemneline kaun Paljunemisviis: seemnete kui ka juurduvate varte abil. Tunnus: Punase õiega nutt, leht on kolmeosaline ja peal on iseloomulik V-kujuline märgis. Nimetus: Harilik mänd Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega Vars: tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku
...................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud, näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu. Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka. Palajsseemnetaimed moodustavad suuri okasmetsi. Ning neid võib leida igaltpoolt maailmast. Nii põhja- kui ka lõunapoolkeralt. Paljasseemnetaim on üks vanimaid taime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid