Mänd (1)

Mänd ( Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast .
Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd.
Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid.
Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks.
Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub.
Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis.
Levik
Hariliku männi (Pinus sylvestris ) leviala
Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja-Norras kuni troopika liivaaladeni.
Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Šotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit.
Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige liigirikkamad on Mehhiko ja California .
Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral.

Morfoloogia

Harilik mänd
Männid on igihaljad ja vaigukad.
Enamiku mändide koor on paks ja kestendav, mõnel liigil on aga õhuke kestendav koor.
Oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina, kuigi okste rõngas paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal ainult üks niisugune okstemännas selle aasta uue võsu pungadest, teised aga multinodaalsed, st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast.
Oksad, lehed ja käbide kattesoomused kasvavad Fibonacci arvude proportsioonides.
Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks. Nad on algul heledat värvi ja püstises asendis. Hiljem nad tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad metsnikud mullaviljakust ja puude elujõudu.
Lehestik
Mändidel on nelja tüüpi lehti. Seemikutel on algul

4...20 idulehte, millele kohe järgnevad

noorte taimede juveniilsed lehed, mis on 2...6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need

soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid . Neis ei toimu fotosünteesi ja nad paiknevad nagu juveniilsed lehed. Viimane tüüp on

okkad, mis on rohelised, neis toimub fotosüntees, nad on 2...5 (1...6) okkast koosnevates kobarates (kimpudes), iga kimp kasvab välja väikesest pungast tillukesel võsul soomuslehe kaenlas. Need pungasoomused jäävad sageli kimbule alustupeks. Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5...40 aastat. Kui võsu kahjustatakse (näiteks mõni loom sööb seda), siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest okkakimpudest kasvab välja pung , mis asendab kaotsiläinud osa.
Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus.
Viie okkaga on näiteks:

• Valge mänd
  
• alpi seedermänd
  

Kolme okkaga on näiteks:

• pigimänd.
  

Kahe okkaga on näiteks:

• Must mänd
  
• Harilik mänd
  
• mägimänd
  
• Hall mänd
  
• keerdmänd
  

Käbid

Männid on enamasti ühekojalised: isas - ja emaskäbid on samal puul. Mõned liigid on siiski subdiöötsilised: ühel puul on valdavalt, kuid mitte eranditult ühest soost käbid.
Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1...5 cm pikkused. Nad on puu küljes lühikest aega (tavaliselt kevadel, mõnel liigil ka sügisel) ning kukuvad alla, niipea kui nad on õietolmust lahti saanud.
Emaskäbidel läheb pärast tolmnemist tavaliselt 1,5...3 aastat küpsemiseks. Viljastumine toimub aasta hiljem. Igal käbil on palju kattesoomuseid, mis paiknevad spiraalselt. Iga viljakandva soomuse küljes on kaks seemet . Käbi aluse ja tipu juures paiknevad soomused on väikesed ja ilma seemneteta. Seemned on enamasti väikesed ja tiivulised ning neid kannab laiali tuul, kuid mõnel liigil on nad suuremad ja ühe jäänuktiivaga ning neid kannavad laiali linnud . Küpsed käbid enamasti avanevad ja lasevad seemned välja, kuid mõnel liigil, mille seemneid kannavad laiali linnud (näiteks valgetüveline seedermänd), tulevad semned välja alles siis, kui lind käbi katki teeb. On ka selliseid mände, mille seemned on käbis varjul , kuni metsatulekahju puu hävitab; seejärel vabaneb tohutu hulk seemneid, et põlenud maa taasasustada.
Käbid on kas tünnikujulised (püramidaalsed või ümarad) või väga saledad ja banaanikujulised (täiskasvanud puudel).