Okaspuud (1)

Okaspuud
Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk , nulg .
Paljunemine
Okaspuudel ei ole õisi ega vilju , vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi).
Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki.
Sugukonnad:

• männilised (nulg, kuusk, lehis, jne)
  
• kivijugapuulised
  
• araukaarialised
  
• jugapuulised
  
• peajugapuulised
  
• küpressilised (küpress, elupuu , kadakas )
  

Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu .
Mänd
On vähenõudlik elutingimuste suhtes. Talub vähest ja rohket mullaniiskust, piisab ka vähestest toitainetest, saab kasvada kuivadel liivadel kui ka luidetel ja rabades. Tüve koor oranžikaspruun, alt hallikas. Okkad vahetuvad iga 3-4 aasta tagant. Käbid valmivad 2. aasta sügiseks.

• Kasv kuni 50m
  
• Elab 400-500- aastaseks
  
• Okkad kinnituvad 2-kaupa
  

Kuusk
On palju nõudlikum kui mänd. Kuusele ei sobi läbikuivanud mullad , seisva veega mullad. Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises
pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus.

• Kasv 20-50m
  
• Vanus 400-500 a
  
• Okkad kinnituvad ühekaupa, püsivad 7-10 aastat
  

Kadakas
Levinuim okaspuu maailmas. Ulatuslikum Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Kadaka tüvi on sageli mitmeharuline ja vahel keerdukasvanud.

• Kasv 10-15 m
  
• Isaskäbid 4-5mm pikkused
  
• Viljad esimesel aastal rohelised, teisel tumesinised, hallikassinise vahakihiga
  

Jugapuu
Jugapuu elukohaks on sobivaim varjuline ala merelises ja pehmes kliimas, kuid talub hästi ka linnaolusid. Tema okkad on laiad , lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20-aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal.
Levinuimad haljastuse liigid
Lehis

• Perekonnas 10 liiki
  
• Okkad kuni 60 kaupa kimbus
  
• Kasvualad Euroopa keskosa, Põhja-Ameerika, Aasia
  
• Suvehaljad
  
• Okastel puud kaitsev vahakiht, mis kaitseb aurumise eest, ilma külmuks ta talvel ära
  

Elupuu

• Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja- Ameerikast , 3 Aasiast
  
• Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt
  
• Sarnaneb ebaküpressiga
  

Seedermännid

• Okkad 5-kaupa kimbus
  
• Alpi seedermänd alaliikidega Siberi ja Euroopa seedermänd
  
• Eestisse toodi 19. saj esimesel veerandil
  

Nulg

• Kasvab põhjapoolkera mägimetsades
  
• Käbid asetsevad püstiselt, lagunevad kui seemned valmivad
  
• Pungad on tavaliselt vaigused
  

Torkav kuusk (hõbekuusk)

• Looduslik kasvukoht USA edelaosas
  
• Hall värvus vahakihi tõttu
  

Ebatsuuga

• Kasvukohad Põhja-Ameerika, Aasia
  
• Okkad kinnituvad ühekaupa madalale näsale, on lamedad, alumisel küljel asetseb 2 õhuriba
  
• Võrsed vagudeta
  

Araukaaria

• Kasvukohad Austraalia ja Lõuna-Ameerika
  
• suurimad seemned
  

Volleemia

• Austraalia
  
• laiad okkad ja lehed
  
• avastati alles 1994. aastal
  

Okaspuud jagunevad ühe- ja kahekojalisteks. Ühekojalistel puudel on emas- ja isaskäbid ühel ja samal taimel. Kahekojalistel sama liigi eri isenditel, nt kadakas, jugapuu
Rekordid
Suurim metsamassiiv 1,1 mld ha, Siberis okaspuumets.
Eesti vanim jäänuk- harilik jugapuu, pärast jääaega
Kõrgeim puu ranniksekvoia. California rannikul, u 10 000 a vana. Tüve läbimõõt 8,5 m
1895 oli kõrgeim puu harilik ebatsuuga, 133m
Eesti kõrgeim puu Järvseljal 53m, mis langetati 1948.a
Praegu kõrgeim Viljandimaal Euroopa lehis, 46m
Vanimaks elav puu: igimänd (4800 a)
Suurim tüvemaht hiidsekvoia ja mammutipuu (1400m3), kasvab Ameerikas Sequoia rahvuspargis. Vanus u 3800 a, ümbermõõt 31,3 m, läbimõõt 11,1 m, korba paksus 61 cm.
Pikim käbi 65 cm suhkrumännil USA lääneosas.
Aeglasekasvulisim puu- harilik elupuu Kanadas, 10 cm, 155 a.
Okaspuude omadused ja kasutamine

• Ehitus, mööblitööstus, paberitööstus, haljastus , tõrv, õli seepides, (kadaka)viht, merevaik, muusikariistad jne. Okaspuud on vaigused, palgid on seega ehituseks vastupidavamad kui lehtpuud .
  
• Keskkond- suure osa hapnikuvarude tagajad, okaspuud aitavad vältida pinnase ja mulla erosiooni
  
• Elupaik- loomadele, lindudele. Seemned ja võrsed toiduks, kevaditi õietolm kaladele toiduks.
  
• Taimedele- elukeskkond.
  
• Okaspuud on osalised ka mulla tekkes ja veerežiimi reguleerimisel.