"Isekuse sajand" Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays ´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu. Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida. Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli
Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest.Hirm on ühiskonnapoolt mõjutatud nähtus. Laste püsivad hirmuseisundid võivad avalduda mitmesugustes sümptomites ja häiretes, millega arstid sageli kokku puutuvad
kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises.****** Maalikunst: Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja
Maalilaad- väga jõulised värvikõlad raskepärased. Kubism 20 saj.Vormianalüüsil baseeruv kunst. Esemed lõhuti osadeks ja pandi siis uuesti kokku püüdes eset mitmest küljest näidata Paul Cezanne, Pablo Picasso (perioodid) Futurism 20 saj. Itaalia Futuristid tunnistasid ainult tulevikku ja soovisid vabaneda kõigest vanast võimalikult palju anti liikumist värvid- karjuvad, pealesuruvad. Sürrelism 1920-ndad Prantsusmaa Irratsionaalsed nähtused ja fantaasiad Eelnes- Dadaism Püüti vaatajat sokeerida naeruvääristada elu, häid kombeid, poliitilisi ideaale Dali, Chagal Popkunst 1950- ndad Reklaam, tarbegraafika. Naivism 10 saj.Harrastajate kunst , · ·
b ei võrdu 0-ga. Kümnendmurd on murd, mis kirjutatakse koma abiga.
10. Lihtmurrus a/b on a
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtsaks sai pildi kujutamise viis, aga mitte see, mida seal kujutati. Kõige sobivam on lugeda sümbolismiks erineva temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meelsasti ,,suuri", üldisi ja igavesi eksistensiaalseid teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on sageli mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Sümbolistide meelest ei pea kunst kujutama nähtavat maailma, vaid olema müstiline. Sümbolism juglustas kunstnikke olla fantaasiarikkamad ja loovalt aktiivsemad, kuid see avaldus ühe uuemate süzeede väljamõtlemises ja kummalisemate detailide kombineerimises. Maailmaviisilt olid sümbolistid erinevad, osad kasutasid akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, samal ajal teised pooldasid naturalismi ja kolmandad hoopis juugendlikku
4. SÜMBOLISM Üks kõige suurim kunsti suund. Tekkis Prantsusmaal 1870-80 aastatel ja siis levis ülimaailma. Arengu tipp saabus 19-20 saj. Piiril, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Venemaal. Sümbolistid kasutasid sümboleid, vihjeid, saladuslikkust, mõistatuslikkust. Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid. Sümbolistid oma teostes tahtsid näidata iga hinge elu, iga hinge ilu, tundeid, muresid. Süzeekunsti teemadeks: sünd, erootika, üksindus, irratsionaalsed tungid, spirituaalsus, surm, elu igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM Fovism on Prantsusmaa kunsti suund XIX lõpus XX saj. alguses Teoseid esimest korda puublik sai nähtud 1905 aastal sügisel salongil. Vaatlejatel tööd tekitasid energiist ja tulist tunnet
tulla. Nad mõjuvad: · laostavalt, · toimetulekut takistavalt, · painavalt, · haaravad jäägitult · takistavalt, sa ei suuda selge peaga mõelda ning probleeme lahendada. o Sinu tegutsemine sõltub vaid sellest, mida sa endale selle luhtumise ja edasise kohta ütled. o Sinu emotsionaalne reaktsioon sõltub suurel määral sinu uskumustest altmineku kohta, aga mitte altminekust endast. Ärevuse põhjustajad Irratsionaalsed uskumused Kui sa usud, et sa ei suuda ennast valitseda ja su mõtted ning tunded su vallutavad , siis võibki asi sellega lõppeda. Teoreetiliselt oled võimeline oma mõtlemist, emotsioone ning käitumist kujundama, kuid kui sa usud, et sa seda ei suuda annad alla ja lased neil endast võitu saada. Kui usud, et ärevusele ning paanikale pole võimalik piire panna, siis annad neile järele ja lased neil ennast valitseda.
sündmustele, ega väljendada kõlbelisi ideaale
· Ülim eesmärk peegeldada autori sisemisi tajumisi
· Lugeja/vaataja oma tõlgendus
Sümbolistlik luule
· Tavatu sõnade moodustamine, kord kohmakas,
paindlik, salapärane, ootamatu katkestamine
· Kaasaegne linn
· Elegantne "kergus" koos iroonia ja huumoriga
· Heli- ja kõlavarjundid
· Vabavärss (Verlaine, 1872)
· Kandis elupettumuse pessimistlikku filosoofiat: elu
mõttetus, surm, irratsionaalsed jõud, mille
mängukanniks inimesed on
· Dekadents (pr décadence,
- M- T+ - M- T- Positiivne maailmapilt kujuneb armastusest ja hoolivusest perekonnas, et laps saaks aru, et teda armastatakse. Reeglid perekonnas lapse kasvades kokkulepped; võrdsusprintsiip perekonnas, sealhulgas "jagamise printsiip" (empaatia õpetamine/edasi andmine, et teistel on ka tunded ja et nad on erinevad) Negatiivne minapilt tekib siis, kui hinnangud on suunatud lapse isiksusele, mitte teole. Mõtteid saab jagada kaheks: ratsionaalsed (tõesed) ja ekslikud ehk irratsionaalsed (tegelikkusele mittevastavad, valed). Emotsionaalsete raskuste põhjuseks on enamasti inimeste irratsionaalne suhtumine. Ekslike uskumuste teke on seotud baasiliste hoiakutega endasse. Levinud irratsionaalsed uskumused on: - liialdused (alati on nii...); - dihhotoomia (must-valge mõtlemine); - ületähtsustamine (väikest asja nähakse suurena); - alatähtsustamine (õnnestumist pisendatakse); - mõtete lugemine (kindlasti ta arvab...;
Hea stress ja halb stress : Parasjagu stressi on hea ja vajalik, sest paneb meid tegutsema. Ülemäära suur ja kauakestev pinge hakkab aga elu pärssima. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtle mine endas. Kuidas stress väljendub? Stress väljendub naistel: Irratsionaalsed mõtted Unehäired Väsimus Rahutus Keskendumisraskused Depression Stress väljenud meestel: Peavalu Pinge lihastes Hingamis raskused Higistamine Kõhuvalu Psühholoogilised stressi tunnused: Kurvameelsus ja meeleheide Suurenenud ärrituvus Rahutus, äng Madal enesehinnang Apaatia, huvipuudus Suhtlusprobleemid Pidev süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted
sunnitud hävitama. Hävitades tõestan maailmale oma jõudu ja tähtsust. Loodut hävitades ületan oma masendava eraldatuse maailmast. Automaatse konformismi puhul leiab taas aset individualiteedist loobumine: inimene võtaks kuulekalt omaks mõttemallid, käitumisviisid, valikud ja väärtusarusaamad, mida talle pakuvad sootsiumi eeskujud. Eskapismi leebemaks viisiks on mitmesugused ,,argneurootilisuse" sümptomid (ärrituvus, agressiivsus, irratsionaalsed kujutelmad, apaatia, õpitud abitud, masendushood jne), selle kõige drastilisem vorm on aga pagemine psühhootilisse vaimuhaiglasse. Kasutatud kirjandus Kidron, A. (2005) Isiksus. Tallinn: Mondo
Üksindus
Dekadentlik estetika
Müstilisus, salapära, spleen
Sümbolistlik luule (filosoofiline taust, vormilised uuendused,
tähtsamad esindajad)
Vastand realismile
Romantilisema elutunde
Süntees
Kõik on omavahel seotud, platonistlik idee maailma
Luuletaja nagu vaataja
Tahti sõnumi meile saata
Esindajad:
Paul Verlaine
Freidrich Creutzer – allegoria / sümbol, irratsionaalsed tunned, müstline
sügaus, saladuslik
Arthur Rimbaud – saturnilised poeemid, melanhoolia, visionaarsed
proosapoeemid, raske aru saada, mis autor tahtis öelda
Sümbol – mingi materiaalne/ abstraaktne asi, mille kaudu väljendab tundeid ja
emotsioone
Allegooria – perfenifitseeritud ja abstraaktne, seotud kogu narratiiviga
vaadata tundub nagu näeks, aga samas täpset kujutist kokku ei saa. Alateadvuse tasand huvitas Freudi kõige rohkem. Sinna kuuluvad kõik ebakõlbelised tungid (nt. viha ajel kellegi vastu tahab inimene teda lüüa), hirmud (nt. kõrguse kartus), häbistavad kogemused(nt. lapsepõlves ema saadab lapse kooli ja suudleb teda äraminekul, klassikaaslased aga reageerivad sellele toda last välja naerdes), irratsionaalsed soovid (nt. soov lennata), seksuaalsed ja vägivaldsed ihad (nt. vägistamine). Need moodustavad n.ö. jäämäe veealuse osa, mis mõjutabki meie käitumist kõige rohkem, sest sinna on surutud need soovid ja tungid, mida moraalinormide tõttu ei julge inimene muidu näidata, aga need otsivad pidevalt teed välja ja mõjutavad meie tegusid, alates keelevääratustest lõpetades karjäärivalikutega. Freud arendas välja ka isiksuse psüühilise struktuuri, millel on kolm osa: 1) Miski e
millises situatsioonis inimene viibib. · Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mis on foobiad? Enamus lapseea hirmudest on normaalsed ja isegi terved. Need võivad olla mööduvad hirmud, mis on iseloomulikud arengustaadiumile, nagu eespool nägime, või nad võivad olla enesekaitseks reaalsete ohtude hindamisel nagu k iired autod, võõrad koerad või küüti pakkuvad võõrad inimesed. Mõnedel lastel arenevad siiski foobiad -- irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegev ust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest. Üheks foobiatest on koolifoobia -- s.o. ebareaalne hirm, mis hoiab last koolist eemal. Sageli võib see olla lahutamiskartuse vorm. Laps ei taha kooli minna mitte niivõrd
Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal. Miller: maagiline arv, keeleprotsesside ja mälu uurimine. U. Neisser (1967) kognitiivse psühholoogia mõiste, esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtted ja olemust üldistava raamatu autor .Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Evolutsioonipsühholoogia 1980ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane
introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid
toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe
introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid
tavaliselt igat liiki süllogismides. Mõistet eksimus kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada arutluse viga, mis tuleneb veendumuste mittevastavusest tegelikkusele. Eksimus on ettekujutuste ja hoiakute mittevastavus asjaolude objektiivsele seisule.9 Seejuures eristatakse ratsionaalset ja irratsionaalset eksimust. Ratsionaalse eksimuse põhjuseks on teaduslike vahendite piiratus teadmiste formaliseerimisel. Irratsionaalsed eksimused tulenevad sageli maailma religioossest käsitlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tüssamine on valetamine ja petmine, tegelikkusele mittevastava informatsiooni levitatakse teadlikult, desinformatsioon on aga vale informatsiooni levitamine, millel ei ole alati tüssamise eesmärki. Eristatakse mitteettekavatsetud ja ettekavatsetud valetamist. Esimesega on tegemist siis, kui valetamine pole teadlik, tahtlik ning on väära informatsioonisaamise ja levitamise tagajärg
Ta pakub esialgseid selgitusi bandiiti vägivallast, jättes sotsiaalpsühholoogiale täielikuma ülevaade, mille kohta ta tunnistab, et teab liiga vähe. (ibid., 3) Mõlema uurija puhul, üritus tegelikult aru saada, kes olid bandiidid ja isegi rohkem, üritus otsida põhjusi nende metsikute tegude suhtes, lõpuks asutab ennast üle selgituste piire. Lõpuks, nende analüüsidest võib tuua välja, et bandiidid olid irratsionaalsed, vägivaldsed ja primitiivsed: neil on kindlasti midagi puudu või on kindlasti midagi ülemäärane (näiteks strateegia). See on see koht, kus lõppevad ajalugu, analüüs ja ratsionaalsus ja algab eetika ja irratsionaalsus. (ibid., 34) Ajaloolane Eric Hobsbawm omakorda, ei õigusta bandiitide tegevusi, lähtudes ainult nende heade tegudest. Oma raamatus ,,Bandits" ta põhjalikumalt käsitleb banditismi, süveneb
-psühhodünaamilised teraapiad; Freudi meetod "rääkimisteraapia" vabade assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia -ratsionaal-emotiive teraapia arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid
assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia – õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia – -ratsionaal-emotiive teraapia – arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia – leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia – rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis – nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid
KUIDAS KUJUND. USKUMUSI? - Taju, mälu, tuginemine autoriteedile, arutluskäik (KÕIK need 4tk õigustatud või ratsionaalsed – uskumusele PÕHJENDUSTE toomine - viisid uskumuse kujundamiseks) - Tuginedes emotsioonidele, soovidele, ihadele, praktilistele kaalutustele, veenmise teel (sellised uskumuste kujundamise viisid irratsionaalsed/manipulatsioon- uskumuse põhjustamine- ple seost tõega) - Miks on oluline mõelda ratsionaalselt? Ratsionaalsus aitab jõuda tõeni. - Ratsionaalse mõtlemise tuum- arutluskäik/argumentatsioon - ARGUMENTATSIOON- igas arutluses veidi manipulatsiooni, üritame veenda, mitu seotud väidet, eeldused peavad toetama arutlust
Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobel preemia. Miller: maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus. Evolutsioonipsühholoogia. 1980 ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13
tabamatult väikesi ravimidoose. Perearst-homöopaat Saima Tishler: "Lennuhirmu põdejad jagunevad homöopaatia mõistes lahtimõtestatuna kolme tüüpi (või satuvad kolme liiki seisunditesse): Argentum Nitricum (hõbenitraat), Phosporus (fosfor) ja Calcarea Carbonica (kaltsium)." Argentum Nitricumi tüüp on närviline, erutuv ja impulsiivne. Ta on sageli valmis tegutsema pähehüpanud idee ajel, ta on sekeldaja, oma otsustustes sageli kahevahel. Teda vaevavad irratsionaalsed kujutlused a la "mis võiks juhtuda kui...". Ta suudab endale üksikasjalikult ette kujutada, kuidas lennuõnnetus juhtub, ta alla kukub jne. Kõrgusekartusega seondub südamekloppimine, iiveldus, kuumahood, õhupuudus, lausa kõhulahtisus. Abi saab väga magusast ja väga soolasest toidust, jahedast värskest õhust. Lisaks homöopaatilisele Argentum-preparaadile aitab seda tüüpi tegevus, mis mõtted mujale viib: väike liikumine, ristsõnamõistatused vms.
kohustusi refinantseerida (nt Korea 1997) Nn bank-run valuutakriisid: · Keskpank tegutseb viimase instantsi laenajana nende pankade suhtes, mis on ajutiselt maksejõuetud, seevastu püsivalt maksejõuetud pangad jäävad abist ilma · Hoiustajad ei tea pankade tegelikku olukorda ja peavad ohu korral paremaks võtta oma hoiused kohalikest pankadest välja · Tulemuseks valuutast "põgenemine" (nt. Aasia kriisid 1997-98, Argentiina 2001) Nakkavad kriisid ja irratsionaalsed spekulatsioonid: · Investorid selekteerivad riigid majandus- ja finantsnäitajate põhjal ning seejärel valivad investeerimisprioriteedid · Investorid ei tegele indikaatorite süvaanalüüsiga, vaid korrigeerivad riskihinnanguid samadel alustel kõikide arenevate turgude osas (nt Tai kriis vallandas spekulatiivsete rünnakute laine teistes siirdemajandustes) Spekulatiivsed valuutarünnakud. Nende vormid.
mina ning erinevalt vanast minast ei ole see enam ,,linnus" vaid ,,väike avatud linnake". Vaimuhaige sildi maha raputamine ei ole kerge. Ükskõik millega negatiivselt silma paista, siis seostatakse see automaatselt vaimuhaigusega. Vaimuhaigest saab selle inimese peremeesstaatus ja teised inimesed hakkavad ootama temalt käitumist, mida oodatakse igalt vaimuhaigelt. Arvatakse, et kunagi vaimuhaiglas ravil olnud inimesed on irratsionaalsed, ettearvamatud ja arvatavasti vägivaldsed inimesed. 7
,,L.H.O.O.Q." vuntsidega Mona Lisa. Duchamp tuli kunstis välja uue tehnikaga: readymade, nt ,,Purskkaevud". Kui sõda lõppes, pöördusid kunstnikud oma kodukohtadesse tagasi ning tekkis uus vool sürrealism Sürrealism I ms järel tekkinud kunstivool, tekkebaasiks loetakse I ms järgset sokki. Sürrealismi poleks ilma psühhoanalüüsita (Freud ja Jung) lapsepõlv on kõiges süüdi, alateadvus, seksuaalsus, unenäod jne. Sõja järel levisid igasugused irratsionaalsed õpetused, ülipopulaarne oli tolleaegne moefilosoof Bergson, kelle loomes oli eriline koht kunstil, milles nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate vahenditega väljendas subjektiivseid seisundeid. Sürrealismi ideoloogiks oli Andre Breton kirjanik, kes tuli 1924 välja oma sürrealismi manifestiga. Nime sürrealism kasutas esimest korda Apollinaire oma 1917ndal aastal etendunud näidendi ,,Teiresiase rinnad" kohta. Sürrealiste
kaks y-i väärtust. 5. Algebralised funktsioonid · Algebralised funktsioonid on funktsioonid, mis saadakse lõpliku arvu algebraliste tehte rakendamise teel. a. Täisratsionaalsed funktsioonid ehk astmefunktsioonid b. Murdratsionaalsed funktsioonid ehk kahe täisratsionaalse funktsiooni jagatis c. Irratsionaalsed funktsioonid ( sisaldavad lisaks eelnevale veel juurimist) d. Mittealgebralised funktsioonid Liitfunktsioon- on funktsioon, kus sõltuv muutuja y sõltub argumendist x mitme funktsiooni vaheldusel. Kui y=f(z) ja z=g(x) , seega saame liitfunktsiooni y=f(g(x)) . Liitfunktsioonil võib olla ka enam kui kaks koostisosa ja seega enam kui üks vahepealne muutuja. Pöördfunktsioon- pöördfunktsiooni saame, kui võtame algse funktsiooni , avaldame sealt x ja seejärel
vastavusse mitu funktsiooni väärtust.(Ruudud jne) 8.Algebraline funktsioon-nim funktsiooni, mis saadakse x-st lõpliku arvu algebraliste tehete teel 8.1. Täisratsionaalsed funktsioonid- nime funktsiooni kujul: y=anxn + an-1xn-1 +K+a1x+a0 ,kus n on positiivne täisarv ja a reaalarvud. 8.2 Murdratsionaalsed funktsioonid nim kahe hulk liikme jagatist. Y= y=anxn + an-1xn-1 +K+a1x+a0 / y=bnxn + bn-1xn-1 +K+b1x+b0 8.3. Irratsionaalsed funktsioonid- nim algebralist funktsiooni, kui lisaks eelpool toodud tehetele võetakse argumendi sisaldavast avaldisest juur. Kõik ülejäänud funktsioonid on mittealgebralised ehk transtsendentsed. Liitfunktsioon Liitfunktsiooniks nimetatkse funktsiooni piirkonnas X kujul F(x)=f[p(x)]. Liitfunktsioon koosneb mitmest funktsioonist. Pöördfunktsioon Olgu y=f(x) mingi funktsioon, kus x on argument ja y funktsioon.Kui lahendada see võrrand x suhtes, samme x=p(y). Nende graafikud on samad
! - “kes tõestab liiga palju, see ei tõesta midagi”: tõestaja tahab teesi tõestada põhjendeid valimata ja kuhjates ! ! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust.
Tegeldakse üldiste kategooriatega, indiviidi käitumine ja otsused jäävad vaatluse alt välja Kredentsialism ehk tunnistuse teooria (credentialist theory) Vajadus usaldada võõrast (sama roll mis juhiloal või krediitkaardil) Formaalharidus ei vii sotsiaalmajanduslikule edule mitte sp, et kõrgemalt haritutel on paremad oskused ja teadmised, vaid sp et kõrgemalt haritud suudavad kontrollida pääsu eliidi positsioonile Tööandjad on irratsionaalsed ei vali kõige produktiivsemaid töötajaid; lähtuvad töötajate valikul ühiskonnas levinud arusaamadest, millist haridustaset vastava töö tegemiseks on tarvis Seos hariduse ja produktiivsuse vahel väikesem kui hariduse ja tasu vahel Diplomi efekt Diplomite inflatsioon Erinevus inimkapitali teooriaga: Inimkapitali teooria järgi nõudmised haridusele tõusevad seoses tehnoloogiliste muutustega, töökoha organisatsiooniliste muutustega.
Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia. Enda varju äratundmine on valulik protsess. Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne. Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev. Anima/animuse teadvustamine on võimalik ainult läbi vastassugupoole. Self ehk mina ise. Isiksuse keskpunkt, see, mille ümber ülejäänud arhetüübid koonduvad. Annab
! - "kes tõestab liiga palju, see ei tõesta midagi": tõestaja tahab teesi tõestada põhjendeid valimata ja kuhjates ! ! neid teineteisele kokku. 31. VEAD JA EKSIMUSED TÕESTUSES. DEMAGOOGILISED VÕTTED. Vead ja eksimused: - Ratsionaalsed eksimused. Tulenevad teadmiste puudulikkusest (valed hüpoteesid, valed väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne.) - Irratsionaalsed eksimused. Tulenevad inimese intuitiivsest mõtlemisest, maailma ebaadekvaatsest käsitlemisest ning arutlusest, mis on sellele rajatud. - Tüssamine. Tegelikkusele mittevastava informatsiooni teadlik levitamine eksitamise eesmärgil. Sihilik. - Desinformatsioon. Väära info levitamise protsess, mis alati ei oma tüssamise eesmärki (eksitamist). Pole sihilik valetamine. - Kavalus. Kasutatakse ära inimese ratsionaalset ja dogmaatilist eksimust.
probleemilahenduse käitumise mõttes. Roberts´i 7-astmeline mudel: ,,vastumürgid": 1. hindamine Ärevus rahustav, kinnitav käitumine 2. psühholoogilise kontakti loomine Meeletus kui klient on med-lt stabiilne, siis 3. probleemi uurimine protsessi aeglustamine 4. tunnete väljendamise julgustamine Kaos struktuur, valmis plaan 5. varasema toimetuleku uurimine Irratsionaalsed emotsioonid mõtlemine 6. kognitiivse funktsioneerimise taastamine Frustratsioon ja pinge katarsis ja 7. tagasiside. ventilatsioon Kontrolli kaotus, abitus informatsiooni pakkumine Isoleeritus aktsepteerimine, sotsiaalne toetus Lootusetus - tegutsemine
vältel. Teiseks, teatakse, et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine, see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult kardab, pole veel foobia; foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida karde- takse. Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida. Foobiate olemasoluga tuleb leppida, seda tõestab ka fakt, et mitu tuhat aastat tagasi piinasid inimesi needsamad hirmud, mis tänagi (Waters 2004). 1.2. Foobia tunnused Foobses situatsioonis tuntakse suurt ärevust. Ärevuse tugevus võib varieeruda ebamuga-
selline, mille kohaselt igasugusele väärtustamisele eelneb mõistuslik “nõustumine”, mis on täielikult vaba, s.t. indiviidi poolt täielikult kontrollitav. Just niisugust vabadust inimesel epikuurlaste hinnangul ei ole. Mõistus saab küll tuletada ühest väärtusest teisi, kuid ta ei ole võimeline teostama algseid väärtustamisi. Algupärased väärtused tulenevad inimese meelelisusest, nii et kõik meie väärtused on selles tähenduses lõppkokkuvõttes irratsionaalsed. Nii ei saa mõistusotsus niisuguseid väärtusi ka elimineerida. Niisuguse paratamatu väärtustamisega on antud aga inimelu kõrgeim hüve ja püüdluste siht. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Selline argumentatsioon omab hiljem pikka traditsiooni ja on omane ka sellisele uusaegsele eetilisele õpetusele nagu utilitarism. Tavapäraseks vastuväidetaks antud põhjendusele on tees,
unelmad. Inimesed on loodud linna huvides, aga mitte vastupidi. Kuna Gaston Bachelard'i on ka tsiteeritud, siis võib põhjendatult oletada, et Unt on laenanud tema ruumi fenomenoloogilist interpretatsioonitehnikat. Teksti vorm on nagu uuslinnaosa, täpselt paigas, sisaldab statistilisi kontrollitud andmeid ja loetelusid. Sisu aga "valgub vormist välja", tegelased ei taha elada ideaalselt välja arvutatud ja paika pandud keskkonnas, nende ja linna enese käitumist mõjutavad irratsionaalsed faktorid - udu, niiskus, melanhoolia, alateadvuslikud tungid. Viimased löövad positiivsed vormid täiesti segamini, kaob selgus ja kavandatus. Udu laskumine uuslinna kohale on selle hea näide, see taandab linna struktuursuse nii välises kui sisemises mõttes, linn ja selle elanikud hakkavad elama oma elu, mida ei ole võimalik planeerida, kavandada. Siin kajastub kujukalt positivismi ja progressi kriis. Probleemikäsitluselt ja positsioonilt
päritolu luul, lembeluul e . seksuaalse külgetõmbeluul. Paranoiline luul ekslik veendumus ümbruse suhtumise kohta tajub seda vaenulikuna, pahatahtlikuna ohtlikuna. Tähendusluul, muutusluul, suhtumisluul, avatuslul,jälitusluul,süüdistusluul Luulumõte: *Isoleeritud üksik eraldiseisev luulumõte * Süstematiseeritud ühest luulust lähtub teine. Sundmõte korduvad, vastutahtelised, tajutakse oma mõtetena, irratsionaalsed. Ülekaalukas mõte domineeriv mõte, pole reaalse situatsiooniga seotud, tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. Sundhirm e. Foobia ülemäärane, põhjendamatu kartus või hirm, sundmõtete kõige sagedasem vorm. Tahe psüühiline aktiivsus, mis avaldub inimese sihipärases, eesmärki taotlevas tegevuses. Häired tahteelus: *Tahteaktiivsuse tõus liigutuste kiirenemine, grimassitamine, rahutus *Tahteaktiivsuse langus oligo- ja bradükineesia, stuupor
Vastutama ei pea sunniviisiliste tegude eest. Teadmatusest soovitatud tegude eest tuelb mõnikord siiski vastutada. Joobes olekus tehtud tegude eest on vastutus kahekordne, sest inimesel oli kaks valikut: juua või mitte juua; kui palju juua. Voorused jagab Aristoteles kaheks: 1. Diameetilised ehk mõistuslikud (ratsionaalsed voorused) nendeks on arukus (praktiline tarkus), tarkus võime mõelda elu kaugetest asjadest 2. Eetiline loomutäius ehk irratsionaalsed voorused need on seotud hingelaadiga ja sobiliku kuldse kesktee leidmisega. Kesktee leidmisel peab kasutama arukust ja kui seda ei piisa, siis tuleb võtta eeskuju teistele. Voorus Loomutäius (kuldne kesktee) Pahed Liialdus Puudus Au Väärikus Eneseupitamine Enesealandamine
10. käitumuslikud sekkumised insight pigem järgneb teraapiale kui eelneb sellele Nõustamispsühholoogia 29.03 Ellis: Irratsionaalne olemine on bioloogiline omadus. Samuti on bioloogiline see, kui inimene klammerdub destruktiivsetesse mõttemallidesse. Ka hedonism. Inimene võiks püüda tunda ja tunnetada end sellisena, nagu ta on, mitte püüelda perfektsionismi poole. Ma pean ja ma ei tohi kaks baasuskumust, mis inimese elu juhivad. Sellest tulenevad irratsionaalsed mõttemudelid ja ei tajuta olukorda sellisena nagu ta objektiivselt on. Katastrofeerimine miski on totaalselt läbi ja miski ei päästa enam hävingust või kaotusest. Enese alavääristamine mul ei tule välja, ma ei oska, ei suuda jne. Mustvalge mõtteviis Olukorra talumatuks pidamine usutakse, et kui kardetu juhtub, siis ei suudeta seda üle elada Valikuline abstraheerimine detail on kontekstist lahutatud, selle alusel tehakse kaugeleulatuvad järeldused
Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole. Irratsionaalsed alateadvuslikud impulsid, mis on oma olemuselt füsioloogilised. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis id on amoraalne. Psühhoseksuaalsed arenguastmed: * oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine. * anaalne faas (1-3a) rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon. * falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos. sel ajal
konkreetset objekti või olukorda pika aja vältel. Teiseks, teatakse, et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine, see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult kardab, pole veel foobia. Foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida kardetakse. (Bourne 2000: 69) Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida. Foobiate olemasoluga tuleb leppida, seda tõestab ka fakt, et mitu tuhat aastat tagasi piinasid inimesi needsamad hirmud, mis tänagi. (Waters 2004: 7) 4 1.2. Foobia tekkimise põhjused
Modernsus saabus siis, kui ühiskondlike muutusi korda peab hakkama põhjendama loogiliselt, mõistuslikult argumenteeritult. Modernsuse aspektid: · tehnoloogiline areng, tehn. abil on võimalik probleemidele lahendusi leida, inimesed usaldavad eksperte, eluviis on tehnoloogiatest sõltuv, mugavam, tootlikum, · majanduslik; kapitalism (mitte küll igasugune). inimestel on majanduslik vabadus, rikkust ja paremat elu taga ajada, neid ei ahista müstilised, irratsionaalsed keelud, nt. sellist tööd, või sellist kaubandust ei tohi teha. Tehnoloogiline ja majanduslikud aspektid toetavad ennast tugevalt. · poliitiline; demokraatia olemasolu või tugevnemine, võimude lahusus. Võimalik on poliitiline pluralism, · meelelaadiline modernsus; lummusest vabanenud, ratsionaalne vaim. Moderniseerumine peaks endaga justkui kaasa tooma lääne mõtteviisi, kuid see ei ole siiski toimunud. Nt. jaapan
Mida peaks tegema? Mssugune on olnud elus kõige kõrgem koht, kui sa oled olnud kõige lähemal sellele 100-le punktile? 3. Vaatlus 4. Sotsiomeetria 5. Enesehinnangu küsimustikud 6. Enesehinnangu lehed Sekkumisstrateegiad Ratsionaal-emotiivne teraapia Albert Ellis A B C Ajendid suhtumised tagajärjed -käitumine Uskumused Hoiakud, arvamused Irratsionaalsed mõtted (nendega tegeleme, et muuta ratsionaalseks) Nt. kuritegevlikult käituvatel isikutel on nt irratsionaalsed mõtted - ensekeskne mõtlemine (primaarne) kui ma midagi tahan, siis ei hooli sellest, kas see seadusega piiratud. - Minimaliseerimine(sekundaarne) vääriti tõlgendamine. Auto ärandamises pole midagi halba, kui auto terveks jääb ja pärast tagasi saab. Kui keegi asja eest peksa saab on õige.
viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne -käitumisteraapia õppimine-ümberõppimine; süstemaatiline desensitisatsioon, selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest) ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia -ratsionaal-emotiivne teraapia kuna lähtutakse arusaamast, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, siis fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, - kognitiivteraapia leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamine nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta positiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on indiviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid
vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine Morbus Bleuleri: skisofreenia dr Eugen Bleuleri järgi 1. Põhisümptomid: mõtlemise häired, tundeelamuste lamenemine, endassetõmbumine, pidurdatus, autistlik käitumine, maneeritsemine. 2. Teisesed sümptomid: hallutsinatsioonid, paranoilised mõtted, grandioossusmõtted! 3
· Oreooli efekt - üldmuljet mõjutavad inimesele üksikult antud hinnangud, omadused. · Projektsiooniefekt tendents näha teistes iseennast. Inimene projetseerib enda muresid, probleeme teistele, süüdistab teisi. Varjatud inimesekäsitlused Arusaam selle kohta, et meil oma elukogemuse põhjal on kõigil välja kujunenud üldised hoiakud inimeste kohta. Millised on inimesed? 3 dimensiooni: 1) Usaldusväärsed vs salakavalad 2) Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed(emotsionaalsest seisundist tulenevad) 3) Ühetaolised vs erinevad Fikseerunud eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Küpse isiksus reflekteerib neid varjatud isiksusekäsitlusi ja hoiab oma taju lahtisena e mõistab oma eelarvamusi, stereotüüpe ja korrigeerib oma hoiakuid vajadusel. Emotsioonid ja isikutaju · Emotsioon: organismi reaktsioon stiimulile ja selle väljendus.
annaabi.ee 
