KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi
toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust .
Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole
Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Hetke nägemine oli ainus tõde. Me näeme läbi valguse ja õhu. Pilte tuleb ka nii käsitleda. Läbi erineva valguse annab kõiki asju uuesti maailda, erinevat moodi. Värviti kiirelt, et saada sama valguse hulka. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos. Ta viib lõpule pika arengu, mis on alguse saanud renessansist. Impressionism viib looduse kujutamise omaette täiuseni, lõpetab vanema kunstiajaloo ja on alguseks uuele kunstiajaloole
kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne
maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Kõik kommentaarid