Kunst sajandivahetusel (1)

Kunst sajandivahetusel
1. Tähtsamad kunstistiilid olid postimpressionism, sümbolism ja juugendstiil .
Postimpressionismi all ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistlikud, kuid 1880-ndate aastate lõpul pettusid selles voolus . Pettumise põhjuseks oli osalt ühesugune – impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peedeldust. Impressionism oli realismi edasiarendus. Eesmärgiks oli kujutada täpselt seda, mida nähti. Impressionistid tõid maalimisse uusi teemasid . Nad kujutasid linnu, rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega, nad uskusid, et teatud kui vaadata pildil olevaid värvilaike teatud kauguselt, siis tajume pilti nagu tajuksime seda looduses. Impressionistid värvisid piltidel ka varjud värviliseks, mis aga ei tekitanud vaatajas enam ruumilist tunnetust.. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtsaks sai pildi kujutamise viis, aga mitte see, mida seal kujutati.
Kõige sobivam on lugeda sümbolismiks erineva temaatika ja süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meelsasti „suuri“, üldisi ja igavesi eksistensiaalseid teemasid, nagu sünd, erootika , armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on sageli mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Sümbolistide meelest ei pea kunst kujutama nähtavat maailma, vaid olema müstiline. Sümbolism juglustas kunstnikke olla fantaasiarikkamad ja loovalt aktiivsemad, kuid see avaldus ühe uuemate süžeede väljamõtlemises ja kummalisemate detailide kombineerimises. Maailmaviisilt olid sümbolistid erinevad, osad kasutasid akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, samal ajal teised pooldasid naturalismi ja kolmandad hoopis juugendlikku. Sümbolismi ei saa nimetada stiiliks, vaid see on süžeekunst.Erinevates Euroopa osades domineeris erineva temaatika. Prantsusmaal ja Inglismaal olid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi „hinge“ väljendamine. Ida-, ja Põhja-Euroopas oli rohkem rahvusromantiline, mis osaliselt segunes sümbolismiga (loodusmüstika), kuid peamiselt siiski vastandus sellele.
Juugendstiil hakkas Euroopas levima 1890-ndail. Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud olla illusionistlik „auk seinas“, vaid seina pinna monumentaalne kaunistus. Kujutsises vähenes kolmemõõtmelisus, figuurid muutusid siluettideks ja ornamenditaolise terviku elemendiks. Sellele aitasid kaasa lihtsustatud ja toonitud kontuurid ning puhtad, erksad , kuid tinglikud, reaalse maailma värvide nüansirikkust ignoreerivad. Tihti tõesti silmapiir pildist välja, et saada võimalikult tasapinnalist tausta.
2. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse , näitekirjandusse ja muusikasse.
Juugend (saksa k 'noorus') arhitektuuri, kujutava ja tarbekunsti stiil u 1890- 1910 , mille taotluseks oli reaktsioonina eklektitsismile luua keskkonna terviklik kujundus. Juugendlikele vormidele on iseloomulik voolav siluett, kujunduses kasutati väänlevat taim- või geomeetrilist ornamenti. 1910. a paiku segunes juugendstiil kohati neoklassitsismiga.
3. Postimpressionism:
Vincent van Gogh (1853-1890). Olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Kuulsamad teosed: „ Vaas 12 päevalillega“ (1888),“Tähistaevas“, „ Kohviku terrass öösel“ (1888)
Paul Gauguin (1848 – 1903). Kuulsamad teosed: „Nägemus peale jutlust“(1888), „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga “ (1888), „Oled Sa armukade? “ (1892), „Autoportee paletiga“ (1893)
Sümbolism:
Nikolai Triik (1884 – 1940). „Konrad Mäe“ portree (1908), „Lennuk“ (1910)
Aksel Gallen- Kallela (1865 – 1931 ). „Lemminkäise ema“ ( 1897 ) , „Sampo kaitsmine“ (1896), „ Kullervo needus“ (1899).