Küsimuse tekst Bilansi mahtu ei mõjuta järgmise tehing: Vali üks: Palgavõla väljamaksmine Materjali ostmine järelmaksuga Laenu tagastamine Raha laekumine varem esitatud arvete eest Tagasiside Õige vastus on: Raha laekumine varem esitatud arvete eest. Küsimus 24 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Rahavoogude aruanne kajastab: Vali üks: Kui suur on bilansis Raha ja pangakontode saldod kokku, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Kajastab kohustuste ja omakapitali vahet bilansis, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks Millal ja millistest allikatest on oodata laekumisi, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks
Raha on maksevahend ja väärtuse mõõt. Raha on: sularaha ja raha pangas. Rahakäibe aruandes esitatakse raha ja rahalähenditemuutumist aruande perioodil. Rahalähenditeks (ekvivalentideks) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteeridateadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk Rahakäibe aruande struktuur Rahakäibe aruanne koosneb kolmest osast: põhi(äri)tegevuse rahakäive, investeerimistegevuse rahakäive ja finantseerimistegevuse rahakäive. Põhitegevuse rahakäive Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka rahakäibest. Põhitegevuse rahakäibena esitatakse ka muust tegevusest tekkivat rahakäivet, mis ei ole tekkinud investeerimistegevusest ega ka finantseerimistegevusest. Näiteid põhitegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt kauba eest Tarnijatele kauba, teenuste jne eest
t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises. Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum ≠ raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist − kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist.
4.3. Hinnang Tallinna Tehnikakõrgkooli kulud võrreldes tuludega on üsna suured, 2012. aastal moodustasid tulud kuludest 49,8% ja 2013. aastal oli see vaid 18,9%. Samas moodustavad kulud väga väikese osa kogu netovarast, aastal 2012. oli see 25,5% ja 2013. aastal vaid 9,1%. 5. RAHAVOOGUDE ARUANNE Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt toodetavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente. Tallinna Tehnikakõrgkooli rahavoogude aruanne näitab erinevaid aruandeperioodi laekumisi
skeemis kulude funktsiooni järgi. Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse: põhiäritegevuse tulud-kulud muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt). Rahavoogude aruanne Rahavoog Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist - kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist. Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel Bilanss Seos on rahakäibes Seos on Arvestatud Perioodi Kasumiaruandes arvestatud
tegevusalal tegutsemist reguleerivate õigusaktide nõuetest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega.
raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega · · Äritegevuse rahavood · Äritegevus on ettevõtte põhitegevus. · Näiteid rahavoogudest äritegevusest: · tarnijatele tasumine kauba eest; · töötasu maksmine töötajatele; · ostjatelt raha laekumine jne. · · · Investeerimistegevuse rahavood · Investeerimine on põhivarade ning muude investeeringute soetamine ja müük. · Näiteid investeerimistegevusest: · tarnijatele tasumine põhivara eest; · aktsiate soetamine; · laekumine ostjalt, kellele müüdi kinnisvarainvesteering jne. · · Finantseerimistegevuse rahavood · Finantseerimine on tegevus, mille tulemusena muutuvad ettevõtte omakapitali või laenude koosseis või suurus.
Majandusaasta aruande koostamine: Raamatupidamis aruanne ja tegevusaruanne Audiitori otsus – sõltumatu vandeaudiitori aruanne, kus kajastatakse kas asutuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades linna finantsseisundit õiglaselt ja aruandes ei esine väärkajastamisi. Peale aastaaruande lisasid tuleb linna aasta eelarve põhitulude täitmise, põhitegevuskulude täitmise, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuste lühikokkuvõte ning seejärel aruande allkiri. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud alusprintsiipidest milleks on: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip – eeldatakse, et asutus on jätkuvalt tegutsev ja ei ole lõpetamise kavatsusi arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon
Pikaajalised laenukohustused 310 360 Osakapital 600 600 Käesoleva perioodi kahjum -80 0 Kokku PASSIVA 1187 1010 Lahendus: Äritegevuse rahavood Käesoleva perioodi kahjum -80 Amortisatsioonikulud +43 Nõuded +50 Varud -100 Lühiajalised kohustused +307 Kokku +220 Investeerimistegevuse rahavood Põhivara soetamine -120 Kokku -120 Finantseerimistegevuse rahavood Pikaajalise laenu tagasimakse -50 Kokku -50 KOKKU RAHAVOOD +50 Raha perioodi algul 190 Raha MUUT +50 Raha perioodi lõpul 240
KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid. Kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid (äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO
arengufond. Fondi eesmärk on toetada ja esile kutsuda Eesti majanduses muutusi, mis aitavad saavutada ekspordi kasvu ning uute kõrgeltkvalifitseeritud töökohtade loomist. Tegu on väga olulise riikliku instrumendiga, mis aitab kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna üleminekule teadmistepõhisele arengumudelile.Riigi poolt loodav Arengufond on partneriks erasektorile suure kasvu potentsiaaliga teadmistepõhiste äriideede otsimisel ja nende esimese arengufaasi toetamisel. Fondi investeerimistegevuse põhikriteeriumiks on seatud, et igasse projekti kaasatakse riikliku finantseeringuga vähemalt võrdses ulatuses erakapitali. Sellega toetab riik erasektorit riskide võtmisel ettevõtetesse investeerimisel ja annab seeläbi tõuke erakapitalituru arenguks, et viimane senisest julgemalt ja aktiivsemalt toetaks ka selliseid oma arengu alguses olevaid ettevõtteid, mis pikemas perspektiivis Eesti majanduse arengule üliolulised on..
Kaasab vahendeid hoiustena. Põhiliseks tunnuseks on hoiused ja laenud. Pangateenused: laenuandja ja hoiustaja. Laen on panga peamine vara, moodustab panga bilansist 50-70%. Kindlustusfirma - loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest edasipidi hüvitab lepingutes määratletud kahjud ja tehakse lepingujärgsed väljamaksed. Väärtpaberid ja kinnisvara on põhiline domineeriv raha paigutusviisi kindlustusfirmades. Investeerimisfond müüb investoritele oma osakuid suurendades investeerimistegevuse kaudu nende väärtust. Ühisteks investeeringuteks moodustatud spetsiaalne vara kogum. Riskide hajutamine ja tulu teenimine. · Otsefinantseerimine finantsturul, kellel on raha ülejääk ja teisel puudujääk. · Kaudne finantseerimine kellel on raha puudujääk 2 · Likviidsus panga võime oma klientide õigustatud nõudmisi rahuldada Rahaasutuste roll majanduses:
valuutakursimuutustest; kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist. Kasumiaruannete kirjete selgitus on toodud RTJ 2 lisas 2. 10. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on kolmas raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Kolme osa kokkuvõte peab võrduma raha ja raha ekvivalentide (lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida raha vastu) jäägi muutumisega aruandeaastal. Rahavoogude aruanne on kassapõhine, ta võtab kokku aruandeaasta need majandustehingud, mis tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku, jättes kõrvale kasumi arvutamise ning tulude ja kulude vastavuse printsiibi
t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted. 24. Mis on ja mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (rah a ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahavoogude aruandes on rahavood rühmitatud vastavalt nende eesmärgile: äritegevuse rahavood investeerimistegevuse rahavood finantseerimistegevuse rahavood 25. Töötasu arvestamine. Sealjuures osata leida töötaja töötasult kinnipeetud maksud ja maksed ning tööandja arvestatavad maksud ja maksed. Brutotöötasust netotöötasu leidmine. Arvestada töötaja töötasu, töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed ning tööandja maksukohustus, kui töötaja töötab 19 päeva kuus päevapalgaga 45 eurot. Töötaja on
Investeerimisest tekkivad rahavood - need on seotud peamiselt põhivarade ja väärtpaberitega. Laekumiste allikaks põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade maksumust, mis on kapitalimahukas ning seetõttu investeerimistegevuse tulem on tavaliselt negatiivne. 3. Finantseerimisega seotud rahavood - mis on seotud väärtpaberite emissjoniga, nende soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. Sularaha laekub väärtpaberite müügist ja peamised väljaminekud on dividendi väljamaksed, varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost ja võlakirjade kustutamine. Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a
Küsimuse tekst Koostada bilansi ja kasumiaruande alusel rahakäibe aruanne, kaudsel meetodil. Ülesanne lahendada Excelis ja lahendus riputada üles Moodle keskkonda vastava lingi alla. Kui ülesande lahendust ei esitata, siis ülesannet ei arvestata. Ülesandes on kõik intressid laekunud ja tasutud. Perioodi põhivara kulum oli 1 252 € Vastus: Rahajäägi muutus kokku äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibest. Bilanss (tuh. €) VARA 30.06.x1 31.12.x0 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 6 343 5 814 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 43 660 31 266 Ettemaksed 1 943 1 060
Tulud ja kulud on vastavuses s.t. kuludena näidatakse tulude saavutamiseks tehtud väljaminekuid. Kasumiaruandes kajastatakse ka mitterahalisi kulusid nagu amortisatsioon (mis tegelikult ei kujuta endast väljuvat rahavoogu). Rahavoogude aruanne annab infot raha tegeliku laekumise ja raha tegeliku väljamineku kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood liigitatakse rahavoogude aruandes kolme rühma: · põhitegevuse rahavood · investeerimistegevuse rahavood · finantseeerimistegevuse rahavood. Põhitegevus on seotud tootmise ja müügiga ning teenuse osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on siin toodete ja teenuste müügist saadud raha. Väljaminekuteks on: · toodangu ja teenuse müügiga seotud kulutused · töötasu kulud · maksukulud · muud ärikulud (reklaam, kindlustus jne) Edukalt eksisteerivas ettevõttes peavad põhitegevuse tulud ületama põhitegevuse kulusid.
teeb muud väljamaksed. tervis, surm, vananemine. Loodusõnnestused, avariid, sotsiaalse käitumise hälbed -vargused. Nende erineva- te riskide maandamine Investeerimisfond on Müüb investoritele oma Erinevad väärtpaberid ühisteks investeeringuteks osakuid suurendades moodustatud ja investeerimistegevuse spetsialiseerunud vara nende kaudu oma kogum, millega väärtust. Investeerimis- hajutatakse riske ja fondi juhib fondi juht, kellel kulusid ning teenitakse spetsialiseeritud täiendavat tulu. teadmised, valitseb seda varahaldusfirmat Rahaasutuste roll majanduses ehk siis kaudse finantseerimise eelised võrreldes otsese finantseerimisega 1) Mitmesuguste riskide juhtimine, maandamine ja hajutamine
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. (RTJ 2, 2011, §21). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. (RTJ 2, 2011, §30). Aasaaruande lisades avalikustatakse aastaaruande koostamisel rakendatud oluliste arvestuspõhimõtete kirjeldus, sealhulgas kõigi selliste objektide arvestuspõhimõtete kirjeldus, mille arvestusel RT juhendid lubavad valida mitme erineva meetodi vahel (näiteks varude soetusmaksumuse arvestusel kasutatavad meetodid, tulu kajastamine liitumistasudelt, varade sihtfinantseerimise kajastamine,
Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude netorealiseerimisväärtus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tuleb varasem allahindlus tühistada. Näide: Suvel hinnatakse kasukas alla aga enne talve perioodi hind taas tõuseb. Rahavoogudearuanne Rahavoogudearuanne kajastab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile: – äritegevuse rahavood – investeerimistegevuse rahavood – finantseerimistegevuse rahavood Rahavoogudearuande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitud rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte kasutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgast. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamiseks.
· võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); · teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; · kinnisvarainvesteeringute müük; · teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; · saadud dividendid*; · futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; · äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED)
eelistavad väiksema riskitasemega projekte riskantsematele. Samas oleks vale väita, et ärimehed ei taha üldse suuri riske võtta. Riskantsematelt projektidelt nõutakse lihtsalt suuremat tulu.(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") 2 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Seega on riski hindamine ning riski-tulu uurimine nii finantsjuhtimise (raha hankimine ja haldamine) kui ka investeerimistegevuse (raha paigutamine) kõige olemuslikumad valdkonnad. Põhiküsimus polegi puhtalt riski minimeerimises või tulevase tulu maksimeerimises, vaid sobiva riski ja tulu kompromissi leidmises sõltuvalt investori eesmärkidest, eelistustest, suhtumisest riskisse ja iseloomuomadustest.(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Tuleb rõhutada, et finantsjuht peab oma tegevuses silmas pidama just investorit, sest finantsisti ülesanne on saavutada investorile sobiv riski ja tulu kompromiss, meelitamaks
• võidetud kohtuasjad. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • tarnijale kaupade, materjalide ja teenuste eest tasumised (ettemaksed); • teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; • kinnisvarainvesteeringute müük; • teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; • saadud dividendid*; • futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; • äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED)
Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum Ettevõte otsustab ise, kumba kasumiaruande skeemi ta kasutab. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse ettevõtte aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Tekkepõhise arvestuse korral kasum ei võrdu rahaga. Näiteks ost ja müük toimub sageli krediiditingimustel st. raha liigub pärast tehingu toimumist. Võib ette tulla olukord, kus kasumlikul ettevõttel tekib rahapuudus ning ettevõte ei suuda tähtaegselt oma kohustusi tasuda. Näide: Ettevõte ostab kauba hinnaga 10 ja müüb selle hinnaga 20. Iga kaubaühiku puhul teenib ettevõte kasumit 10: Müügitulu 20 kulud 10 = 10
Skeem 2sisu:müügitulu,müüdud kaupade kulu,brutokasum,turustuskulud,üldhalduskulud, muud äritulud,muud ärikulud,ärikasum Ärikasum kogukasum + muud äritulud - muud ärikulud Puhaskasum aruandeaasta kõigi tulu- kulusummade vahe Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade summa RAHAVOOGUDE ARUANNE Näitab RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. See on kassapõhine aruanne. Koostatakse bilansi ja kasumiaruande järgi. KULUDE ARVESTUS Miks liigitada: annab parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemisest Määrab see kes raamatupidamist korraldab. Määratakse vastavalt vajadusele, kui palju on vaja erinevaid kulu kontosid. TULUDE ARVESTUS Müügitulu nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja
Aitab prognoosida ettevõtte tulevasi rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele 2/9/2015 Mai Takkis 55 Rahavoogudearuande skeem Raha laekumine põhitegevusest Põhitegevuse rahakäive MIINUS Investeerimistegevuse Raha väljaminek rahakäive põhitegevusestusest Finantseerimistegevuse VÕRDUB Rahajäägi muutus rahakäive põhitegevusest PLUSS/MIINUS
riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega
arvatud 1 miljon US$ investeerimis saldo kadu omakapitali osalusest ja 3,5 miljardit US$ , mis on ettevõtetevaheline tagastatud laen võõrsilt. 18 Otseste välisinvesteeringute saldo on kokku 2,5 miljardit US$. Saldo sissetulek omakapitali osalusest riigi ettevõtetes, kaasaarvatud võlgnevuste/ omakapitali muutumine on kokku 2,1 miljardit US$, kui need viitavad ettevõttevahelistele laenudele kokku 373 miljonit US$. Välismaine investeerimistegevuse saldo laekumine on 5,6 miljardit US$ kuus. Investeeringud püsiva sissetuleku kohta kaubeldavate väärtpaberitega riigis ja välismaal registreeritud netosissevoog on 4,5 miljardit US$, võrreldes 2010-nda aasta juuliga, kui see oli 3,1 miljardit US$. Välismaiste kaubeldatavate võlakirjade saldo oli kokku 693 miljonit US$, Global 21 taasavamise maksetähtaeg 825 miljonit US$, amortisatsioon 111 miljonit US$ ja preemia 21 miljonit US$
Erandiks on alustavad ettevõtted, reorganiseeruvad ettevõtted ja hooajaline tegevus. Investeerimine tähendab väärtpaberite ja põhivarade soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised on: ,,põhivara müük", ,,laenude võtmine" ja ,,väljaantud laenude tagasi saamine", ,,väärtpaberite müük". Tüüpilised väljaminekud on: ,,põhivara soetamine", ,,laenude välja andmine", ,,võetud laenude kustutamine", ,,väärtpaberite ost". Investeerimistegevuse eesmärk on varade maksumuse suurendamine, mis on kapitali mahukus, ja seetõttu on selle osa rahavood reeglina negatiivsed. Investeerimise rahavoog on positiivne siis kui ettevõtte likvideeritakse või see läheb pankroti. SUHTARVUD 27.10.2009 Suhtarvude tõlgendamine ja järelduste tegemine sõltuvad oluliselt sellest, kuidas on koostatud ja esitatud ettevõtte finantsinformatsioon
ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud on paigutused reaalvarasse ehk nt kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. *Investeerimistegevus on tegevus, mis on seotud finantsinvesteeringute, ainelise ja ainetu põhivara ning muude rahalähenditeks mitteloetud investeeringute soetamise ja võõrandamisega. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktivapoolelt, põhivara kajastavast osast. Vastavalt rahvusvahelisele standardile IAS 7 võib rahakäibe aruandes investeerimistegevusena kajastada ka saadud dividende ja intresse, kui need pole kvalifitseeritud põhitegevuseks.
perioodidega. 15 Tootmise tulemusi hinnatakse peale kogu- või kaubatoodangu ka kogutulu järgi. Efektiivsusnäitajate süsteem Kasumist on huvitatud nii ettevõte kui ühiskond tervikuna. Eriti olulist osa etendab kasum ettevõtte jaoks. Selle abil ei toimu mitte ainult ettevõtte tööle hinnangu andmine, vaid ka tootmise arendamise aluseks läbi investeerimistegevuse on kasum. Kasum ei ole tootmise efektiivsuse üldistav näitaja, milleks teda tihti ekslikult peetakse, vaid üks oluline näitaja efektiivsuse näitajate süsteemis. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Toodangu realiseerimistulemus ehk tasuvus peegeldub läbi kasumi ja ressursside kasutamisega seotud kulude seoste. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: Tööviljakus ehk tootlikkus (P/T)
Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahakäive klassifitseeritakse aruandes majandusüksuse äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse lõikes. Aruande koostamisel kasutatakse: otsemeetodit – kajastatakse otseselt raha liikumist (laekumisi ja väljamakseid); kaudset meetodit – korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju ja ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine.
tooteid müüakse või kasutatakse nende soetamise järjekorras. Esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii, siis teine partii jne. FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääk bilansis viimasena saabunud ja veel müümata partiide soetusmaksumuses. Rahavoogudearuanne kajastab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile: – äritegevuse rahavood – investeerimistegevuse rahavood – finantseerimistegevuse rahavood Rahavoogudearuande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitud rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte kasutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgast. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamiseks.
33. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Näide koondkasumiaruandest on toodud käesoleva juhendi lisas 2. 7 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RAHAVOOGUDE ARUANNE Üldreeglid 34. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. 35. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks 42 Aruandeaasta kasum (kahjum) Rahavoogude aruanne (RPS § 19) Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega
Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 2. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. 3. Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruandes kajastate aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Teil tuleb eraldi aruandesse märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja
Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahakäive klassifitseeritakse aruandes majandusüksuse äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse lõikes. Aruande koostamisel kasutatakse: otsemeetodit – kajastatakse otseselt raha liikumist (laekumisi ja väljamakseid); kaudset meetodit – korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju ja ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine.
o Reaalinvesteeringud ehk materiaalsed investeeringud (kinnisvara objektid nagu maa ja hooned, materiaalne põhivara, põhi- ja käibekapital) o Mitteainelised (immateriaalne põhivara st investeeringud tarkvarasse, patentidesse, koolitusse, uurimis- ja arendustööks jms) o Finants ehk portfelliinvesteeringud (aktsiad, väärtpaberid) · Investeerimistegevuse kestusest (lühiajalised, st kuni 1 a ja pikaajalised) · Ettevõtte elutsüklist (ettevõtlusega alustamiseks, kasvu kindlustamiseks jne) · Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad)
sisuliselt rahavoo aruande vastus ja naitab aruandeperioodil rahakonto muutust. Kui sissemaksed on suuremad kui valjamaksed, siis on netorahavoog positiivne, vastasel juhul negatiivne ehk rahakonto saldo vahenes. Rahavoogude eelarves tuleb valja tuua raha muutus aritegevusest (cash-flow operations CFO), investeerimistegevusest (cash-flow investments CFI) ja finantseerimistegevusest (cash-flow financing CFF). Äritegevuse rahavoo saab esitada nii otsesel kui kaudsel meetodil, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoog esitatakse ainult otsemeetodil. Rahavoogude seisukohalt on kaibevarade (v.a. raha) suurenemine negatiivne rahavoog, sest ettevõte peab raha valja andma nende finantseerimiseks. 9. Horisontaalanalüüs Horisontaalanaluusil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsentuaalseid muutusi baasaasta või baasaastata (eelmise aasta naitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi). Üldjuhul on levinud ilma baasaastata
Teenitud preemiad, millest on maha võetud makstud edasikindlustuspreemiad (netona edasikindlustusest) Miinus Kahjunõuded netona edasikindlustusest ja kahjukäsitluskulud (ekspertiis, transport) ja miinus regressina või jääkvara realiseerimisest saadud tulu miinus tegevuskulud (sõlmimiskulud, administratiivkulud, komisjonitasud) = TEHNILINE TULEM Kahjukindlustuse mittetehniline aruanne on kasumiaruande teine pool, milles tehnilisele tulemile arvestatakse juurde investeerimistegevuse ja kindlustusega mitteseotud tulud ja kulud, erakorralised tulud ja kulud. Seeläbi saadakse kindlustusseltsi kasum/kahjum. Reservid (eraldised) kindlustusvõtjate poolt makstud preemiate arvel moodustab kindlustusselts reservi, millest kindlustusjuhtumi toimumise puhul tehakse väljamakseid. Reservid tagavad kindlustusseltsi maksejõulisuse. Kindlustusseltside regulatsioon: 1. Litsentseerimine- tegevusloa saamine 2
tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised. [2] 10.3 Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja rahaekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. [2]
või kahjumit). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna nende eesmärgi kohaselt äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
kulukusest ettevõttes kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne Rahavoogude aruanne · annab infot rahalise seisundi muutumise põhjuste kohta; · aitab vastu võtta juhtimisotsuseid; · võimaldab hinnata maksejõulisust; · näitab kuidas finantseeriti masinate ja seadmete ostmist; · milleks kasutati kasumit; · aitab kontrollida ettevõtte tegevust ja eesmärkide saavutamist; · võimaldab analüüsida äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse mõju rahajäägile; · aitab prognoosida tulevikurahavoogusid Andmed rahavoogude aruande koostamiseks saadakse: · perioodi algbilansist · perioodi lõppbilansist · perioodi kasumiaruandest · raamatupidamise kontodelt kasutatakse otse- või kaudmeetodit · erinevus seisneb põhitegevuse rahakäibe erinevas kajastamises · Investeerimis- ja finantseerimistegevust kajastavad aruandeosad on mõlema meetodi rakendamisel identsed
konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides). Rahavood e rahakäibearuanne koosneb: rahavood põhitegevusest (äritegevusest); rahavood investeerimistegevusest; rahavood finantseerimistegevusest. Põhitegevus (äritegevus) ettevõtte põhilisest tegevusest saadud tulu, mis ei kuulu investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse alla. Investeerimistegevus mittelikviidsete varade ja teiste raha ekvivalentide alla mittekuuluvate investeeringute omandamine ja müük. Finantseerimistegevus muutused ettevõtte omakapitali ja laenukapitali suurustes ja koostises. Põhitegevusest (äritegevusest) tulenev rahakäive e rahavood näitavad meile, kas organisatsioon suudab genereerida piisavalt raha, et tasuda kreditoorseid võlgu, teha uusi
Lisaks tuleb jälgida tekkepõhise ja kassapõhise tulemi erinevust, aktsepteeritav on erinevus +/-20%, suurem amplituud vajab täiendavat analüüsi. Analüüsi vajavad ka: ● tekkepõhine kasum ja pidev kassapõhine kahjum; ● tekkepõhine kahjum, kassapõhine kasum, negatiivsed jäägid investeerimis- ja finantseerimistegevusest (selge ohumärk). Rahakäibe aruande analüüsimisel on aktsepteeritav, kui investeerimistegevuse negatiivne rahajäägi muutus on ligikaudselt võrdne finantseerimistegevuse positiivse rahajäägi muutusega. * kasumikvaliteedi kordaja = rahajäägi muutus põhitegevusest / ärikasum = kassapõhine kasum / ärikasum * müügitulu kvaliteedi kordaja = laekumine müügist / müügitulu ** Kassapõhise arvestuse puhul on oluline vaid raha liikumine; tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui raha makstakse.
(vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruandes kajastate aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Teil tuleb eraldi aruandesse märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või 21 kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja
Selle ülesande täitmine saavutatakse erinevate äri-, finants-, investeerimis- ja teiste riskide, millised on seotud ettevõtte majandustegevusega, efektiivse juhtimise teel. Majandusriskide taseme minimiseerimine tagab ettevõtte finantstegevuse eeldatavate tulemuste määratlemise täpsuse ja ettevõtte arengu stabiilsuse. 6) Ettevõtte turuväärtuse pideva tõusu tagamine. Selle ülesande täitmine saavutatakse eelkõige: · ettevõtte aktiivse investeerimistegevuse, ettevõtte võimega akumuleerida oma finantsvahendeid efektiivselt ettevõtte aktivate kasvu tagamiseks kõigis tema vormides; · kaubandusettevõtte tegevuse kõrge reputatsioon saavutamise ja hoidmisega; · ettevõtte poolt haaratud positsioonide tugevusega tarbijaturul; · ettevõtte sisemise töökorralduse taseme ja personali professionaalsusega, · kasutatava tehnoloogia kõrge tasemega