Firmasiseselt mõjus paranenud tööohutus ja töötervishoid positiivselt kõikjal. See avaldus töökohal valitsevate ohtude vähenemises, töötajate suurenenud teadlikkuses neid puudutavate ohtude suhtes, pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi paranemises, suurenenud klientide ning tarbijate rahulolus ja paljus muus. Uuringus osalevatelt firmadelt küsiti kui suureks nad hindavad tulu, mis saadakse tööohutusse ja töötervishoidu investeerimisel. Keskmiseks kasuteguriks pakuti 2,2, mis arvutuste käigus osutuski töökeskkonna parandamisel tekkinud kulude-tulude suhteks. Seega 1 EUR investeerimisel tööohutusse saab ettevõtja tagasi 2,2 EUR ehk 2,2-kordset tulu. Lisaks selgus et kõige kõrgemalt hindavad tööohutuse parandamise mõju eelkõige suurfirmad ja regionaalses arvestuses Aasias asuvad firmad. Eestis võib tööandjate investeeringute suurendamist tööheaolusse tõsta erinevate seminaride abil
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE.............................................4 2INVESTEERIMINE KINNISVARASSE.................................................................................4 2.1Riskid investeerimisel kinnisvarasse..................................................................................4 2.2Ettevõtte kinnisvarasse investeerimise plussid..................................................................5 3INVESTEERIMINE AKTSIATESSE.......................................................................................5 3.1Dividendiaktsiate eelised...................................................................................................6 3.2Dividendiaktsiate riskid...
tegevusaladega organisatsioone, siis on lihtsam. 2)Organisatsioon saab mõjutada teisi kaubandusorganisatsioone: konkurentsivõimelisusega, müügi hindadega, kauba valikuga. Pakkujad 1)Mõju organisatsioonile (vajalikkus) kui poleks pakkujaid, poleks ka midagi müüa. Kiviõli Kaubahoov teeb paljude pakkujatega koostööd. 2)Organisatsioon saab mõjutada pakkujaid: tihe koostöö ja kaupade tellimine on pakkujatele kasuks. Investorid 1)Mõju organisatsioonile investeerimisel laienemine, inventari soetamine, töötingimuste parandamine või muude vajalike kulutuste katmine. 2)Organisatsioon saab mõjutada investoreid: hea mulje jätmisega. Kiviõli Kaubahoov AS organisatsioonikultuuri tüüp: Handy, Aitkeni ja Harrisoni mudeli järgi: Sooritusele/ülesandele orienteeritud, sest põhieesmärgiks Kiviõli Kaubahoov AS-l on meeskonna töö tulemusena saavutada parimaid müügi tulemusi. Ollakse orienteeritud ühiste
erinevatel eesmärkidel enamasti regulaarse sissetuleku, käenduse ja mõnikord ka kinnisvara tagatisel. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab allkirja andes endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui käendatav jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud võla tasuma. Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks loodud vara kogum, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Fondi investeerimisel on omad eelised nagu näiteks järelevalve, professionaalne juhtimine, hajutatud riskid jne. Investeerimisfondi juhtimisega tegeleb fondivalitseja, kellel peab tegutsemiseks olema Finantsinspektsiooni luba. VÄÄRTPABERID Aktsiatesse investeerimisel saad sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimine on alati seotud suure riskiga. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb kapitali kasvus või kahanemises
.. • Eliyahu M. Coldratt 20. Kui kasumiindeks PI=1, siis mida tuleks projektiga teha? • teha edasist analüüsi 21.Dividende makstakse: • puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist 22.Põllumajanduslike väikeettevõtjate tegevuse finantseerimisel on üheks põhiliseks investeerimisobjektiks: • Maa 23.Saneerimine on võimalik ja sobilik, kui: • Ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu 24.Missugune järgnevatest ei ole rahavoog investeerimisel: • esialgsete kulude rahavoog • teisene rahavoog • juurdekasvuline rahavoog • lõpetav rahavoog 25.Kasumiindeks ehk • tulude kulude suhe 26.Milline variantidest ei mõjuta dividendipoliitikat? • Aktsia turuhind 27.Dividendipoliitika kujundamisel tuleb leida vastus järgmistele lihtsatele küsimustele: • Kuidas maksta? kui palju maksta? kuna maksta? 28.Kui suur on töötajate arv väikeettevõtetes Eestis kasutusel oleva määratluse kohaselt? • >50 29
alandab hindu tarbijate jaoks maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste meedia sõltub reklaamist Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15%
Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab. Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele. Edu tagavad turu ajastamine (millal osta ja müüa) ja väärtpaberite valik. Pikaajalise investeeringu eduteguriks - varade paigutus. Investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiad ja võlakirjad), erinevate majandusharude ja erinevate piirkondade vahel. Investeerimisel tuleb arvestada ka maksudega. Erinevatelt investeeringutelt saadav tulu võib olla erinevalt maksustatud. Pärnumaa Kutsehariduskeskus VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel
laenamine ja investeerimine- Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse varaklassidesse, näiteks väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad jne) kui ka muusse varasse – näiteks kinnisvarasse, toorainetesse, väärismetallidesse, kunsti või hoopis oma ettevõtte arendamisse, lapse haridusse jne. Investeerimisel tahetakse üldjuhul oma raha väärtust kasvatada nii, et see kasvaks inflatsioonist kiiremini ehk teisisõnu: investeeritud raha ei peaks oma ostujõus kaotama.
Ja kolmandaks võib välja tuua selle, et Eesti lükkas euroga liitumist pikalt edasi, seda võib negatiivseks pidada sest ELis on ühine raha ja kui kõik kasutavad ühist raha, ühise kursiga, siis on lihtsam asju ajada ning euroga mitte liitumisel oleksid võinud tekkida tagasilöögid majanduses. Näiteks see, et Eesti lükkas euro alaga liitumist edasi võis vähendada välisinvestorite huvi Eestisse investeerimisel. 5 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et fiskaalpoliitika eesmärgiks on luua head tingimused selleks, et majanduskasv oleks kestev, parandaks inimeste elatustaset ning tooks kaasa inimeste heaolu suurenemise. Samuti on fiskaalpoliitika eesmärgiks veel arendada ja soodustada ettevõtlust ning selleks üritatakse hoida maksusid nii madalal kui see võimalik on. Eesti fiskaalpoliitikas
maksustamisest. Kui sisetarbimine väheneb, siis maksulaekumiste kasv aeglustub järsult; c) ekspordi kasv, mis on toetunud põhiliselt kulueelisele (eriti madalatele tööjõukuludele) ja võimaldanud ka aktiivselt investeerida materiaalsesse põhivarasse. Kui tööjõukulud kasvavad kiiresti, muutuvad meie kaubad ja teenused kallimaks ja nende müük maailmaturul raskeneb; d) välisinvestorite aktiivne tegevus Eestisse investeerimisel, mis on katnud pidevalt maksebilansi jooksevkonto puudujäägi ja võimaldanud seni hoida raha pakkumist valuutakomitee süsteemi tingimustes väga kõrgel tasemel. Kui tööjõudu napib ja see muutub kallimaks, võivad töömahukale tootmisele orienteeritud välisinvestorid vähendada oma investeeringuid Eestisse või siit hoopis lahkuda; e) Euroopa Liiduga ühinemise positiivne mõju (juurdepääsu paranemine Venemaa turule, tõukefondid, Eesti atraktiivsuse kasv investoritele jm)
teadmises, et mind see ei puuduta. Eelnevast tulenevalt on järjest enam hakanud huvitama maailma ajalugu ja taoliste probleemide võimalik varasem esinemine ning toimetulek. Ajaloost tuleb ilmekalt välja mitu majanduskriisi, kus finantsiliselt on ellu jäänud vaid need, kes omasid kulda. Huvi kulda investeerida on püsinud juba pikemat aega, kuid seni pole olnud pealehakkamist teemaga lähemalt tutvust teha. Töö koostamise eesmärgiks oli selgitada välja võimalikud ohud investeerimisel, millal ja millest täpsemalt alustada, miks on kuld senimaani ajalooliselt investoreid aidanud ja mida prognoositakse väärismetallile tulevikuks. Sisus keskendutakse detailsemalt ülal loetletud küsisõnadele, kus allika näidete abil selgitatakse ning lisatakse juurde omapoolne hinnang. Kokkuvõtvalt tuleb juttu kõige olulisematest praktilistest teemadest, mis puudutavad investeerimist kulda. 2 1. MIKS INIMESED VAJAVAD KULDA?
Iga aasta suureneb Eesti ettevõtjate huvi Hiina vastu. Shanghais on isegi avatud EAS kontor ning seal on ka ärilise suunitlusega peakonsultant. Kuna Eesti kaotab ühaenam konkurentsieelist odava tööjõu näol, siis vaadatakse konkurentsivõime kasvatamiseks allhangete tegemise näol Hiina suunas. Kuna Eesti firmade suutlikkus investeerida on viimastel aastatel kasvanud, on üles näidatud huvi rohkem investeerimisel kinnisvaraarandusse, jaemüügikaubandusse ja tööstustootmisse. Näiteks Jõgevamaal tegutsev AS Scandi Floori Kurista liimpuidutehas ekspordib 90% oma toodangust Hiinasse. Kaubandus Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on olnud märkimisväärne. Aastatel 2000 2005 suurenes märkimisväärselt kaubavahetuskäive Hiinaga peaaegu 19 korda ning eksport kasvas ligikaudu 7 korda ja import 29 korda. 2006 aastaks oli kaubavahetuskäive
väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on
poliitilised ja juriidilised riskid ning võimalikud huvide konfliktid. Pensionifondi investeerinu edu sõltub peamiselt sellest, kui hästi läheb neil ettevõtetel, kelle väärtpaberitesse fondi vara investeeritakse. Investeerimisrisk on seotud ettevõtte majandustegevuse ja majanduskeskkonna muutustega nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, olulise lepingu kaotamine, tippjuhtkonna lahkumine. Investeerimisel on teisigi riske valuutakursi muutustest tulenev risk, poliitiline risk jms. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt konkreetse investeerimisfondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite hinda ja seeläbi fondiosaku hinda. Investeerimine põhineb usaldusel. Investor volitab oma vara investeerima selles valdkonnas endast targemal, kelle ülesandeks on otsida vastavalt investori riskitaluvusele parimat tootlust.
· toetus mõnest muust riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kõige lähem allikas on isiklikud säästud. Kui aga isiklikest säästudest jääb väheks, tuleb leida äripartner. Paluda laenu või pakkuda osalust loodavas ettevõttes. Äripartnereid võib otsida sarnase tegevusalaga välisettevõtete seast. Teavet võimalike äripartnerite kohta leiab ettevõtjaid ühendavatest organisatsioonidest. Mõned ettevõtjad kellel on head rahalised võimalused uutesse ettevõtetesse investeerimisel on asunud tegutsema äriinglitena. Äriingliks nimetatakse jõukat ja varasema ärikogemustega eraisikut, kes investeerib peamiselt mõnes konkreetses, talle tuntud valdkonnas tegutsevatesse alustavatesse ettevõtetesse. Äriinglitega sarnased tegelased on riskikapitalistid. Riskikapitalistid on investorid, kes otsivad oma raha paigutamiseks algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu. Enamasti huvitavad neid teadusmahukad valdkonnad
Ühisrahastusplatvormil saab taotluse teha igaüks, kes on läbinud krediidikontrolli, mille viib läbi platvorm. Krediidikontrolliga vaadatakse muidugi maksehäirete olemasolu, kulude- tulude suhet jne. Selle kõige põhjal luuakse laenusoovijale krediidiskoor, näiteks võidakse hinnata laenusoovijaid skooridega A, B ja C. Isegi, kui laenutaotluste tegijad on läbinud kontrolli, ei tähenda see, et sa peaksid oma valvsuse kaotama ja investeerima igasse laenu. Ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimisel või laenamisel peab arvestama järgmiste riskidega. Suurim võimalik risk on kaotada osa või isegi kogu investeeritud summa. Ühisrahastamise kaudu pakutavad projektid võivad olla väga spekulatiivsed, eriti alustavatel ettevõtetel, sest neil pole tegevusajalugu ega tagatist, et nende äriplaan ka realiseerub. Seetõttu võib ettevõttesse tehtud investeering muutuda väärtusetuks. Lisaks on risk, et
Lepingus fikseeritud tähtajaga ja hinnaga. Neid tehinguid võib käsitleda lühiajaliselaenuna üleantud väärtpaberi tagatisel. Kui tagasiostu tähtpäeva saabudes osutub müüja maksevõimetuks võib ostja väärtpaberi realiseerida ja saadud summa tehingu ulatuses jätta laenu katteks. Kui turult saadi suurem summa on ta kohustatud ülejäänud summa tagastama. Repotehing võib olla tähtajaga ja tähtajata. Tagasiostu summa kajastab intressi. Rahaturu fondid Investeerimisel rahaturu väärtpaberitesse võib kasutada rahaturu fondide abi. Tavaliselt on tegemist lahtist tüüpi fondidega. See tähendab, et nende osakuid võib vabalt iga päev osta ja müüa. Tegemist on kõrglikviidsete instrumentidega. Lisaks võimaldavad fondid tulusalt paigutada vaba rahalist ressurssi. Eraisikutele võib takistuseks olla rahaturu fondide investeerimise miinimum suuruse nõue. Investeerimisfondid pakuvad oluliselt paremaid teenumisvõimalusi, kui pankade rahainstrumendid
üleminekule teadmistepõhisele arengumudelile.Riigi poolt loodav Arengufond on partneriks erasektorile suure kasvu potentsiaaliga teadmistepõhiste äriideede otsimisel ja nende esimese arengufaasi toetamisel. Fondi investeerimistegevuse põhikriteeriumiks on seatud, et igasse projekti kaasatakse riikliku finantseeringuga vähemalt võrdses ulatuses erakapitali. Sellega toetab riik erasektorit riskide võtmisel ettevõtetesse investeerimisel ja annab seeläbi tõuke erakapitalituru arenguks, et viimane senisest julgemalt ja aktiivsemalt toetaks ka selliseid oma arengu alguses olevaid ettevõtteid, mis pikemas perspektiivis Eesti majanduse arengule üliolulised on.. Lisaks investeerimisetegevusele viib fond läbi arenguseiret, mis toetab investeerimisprojektide väljavalimist ja hilisemat juhtimist. Samuti näeb eelnõu arenguseire
Varade rentaablus = ärikasum/varad(keskmine) Viimane tehing - Kauplemispäeva viimne tehing. Selle tehingu hind on päeva sulgemishind. Volatiilsus (volatility) - Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on ka volatiilsus. Tavaliselt mõõdetakse aktsia volatiilsust beeta abil. Portfelli volatiilsust saab alandada hajutamisega. Võimendus (leverage) - Investeerimisel kasutatakse laenatud raha, et suurendada potentsiaalset tootlust. Näiteks 1:4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1:4 ja investoril on 1000 eurot investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski.
Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või investeerimisel ehk laenu andmisel teenitud summa 3. Aja periood, see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine ja maksmine 1 aasta peale tehtud investeering PV 10% TV 100000 110 000 t0 t1
saab loogiliselt ehitada oma elukava ja järgida seda tulevikus. Ma ise, ilmselt, elan esteetilist elu, arvan, et inimene on ennekõike isik. Võibolla olen eksinud, aga mul on õige ja aeg, sest me kõik õpime vigadest. Aja jooksul võib mu maailmapilk kergesti muuta ja ma isegi ei märka seda, kui te ei mõelnud sellest. Kuigi ma olen noor, tahan elada enese jaoks, emotsioone. Kuid tulevikus näen ma ehk õnne ühiskonna investeerimisel ühises eesmärgis. Alates lapsepõlvest ja kuni viimase ajani pole ma mõelnud palju, isegi tulevikku. Kuid aeg on tulnud, kui midagi oli vaja midagi muuta, kui elu läheb edasi, ja on vaja enda enda realiseerimist. Ma arvasin pikka aega ja mõtlesin, kuidas saada erinevad võimalused. Arendasin idee, et tulevikus ootan sama elulaadiga, kui ma kolin teise linna, siis ma ei lähe kooli ja palju muud. Minu praeguses etapis võin öelda
Füüsilise isiku tulumaks. Eestis koalitsioon lähtub reformierakonna ideoloogiast, võitleb otseste maksude vastu, neoliberalism, rohkem raha kätte inimesele ja ise kasutab kuidas tahab. Igal aastal tulumaksumäära vähendatakse. Juriidilise isiku ehk ettevõtte tulumaks on null, kui tulu ei võeta kasumina välja vaid investeeritakse tootmise laiendamisse. Välismaal sellist süsteemi pole. Probleem selles et pole kontrollmehhanismi, ei saa vahet teha tulude väljavõtmisel ja investeerimisel, teeb arvestamise keeruliseks. Ühesõnaga otsestel maksudel on vähenemise tendents. Riik peab selle aga tagasi saama kuskilt et investeerida haridusse jne, niisiis tuleb tõsta kaudseid makse. Käibemaks 18%. On olemas maksuvabastus, kõigilt käivetelt ei võeta 18%, nt kultuuriasjad 5%. Käibemaksuga maksustatakse kõigi kauba müüjaid ja teenuste osutajaid. Tollimaks väljaveol 0%, sisseveol toodetelt erinev. Need maksud kõik
Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Puhastulu (Net Income) on ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Väärtpaber (Security) kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. 4 2. MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE? Aktsiatesse investeerimisel saab sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimise hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu. Aktsia väärtus kajastab ettevõtte väärtust, kuid mitte alati aktsiad võivad olla ka üle- või alahinnatud. Hindamismeetodeid on mitu, näiteks sissetulekutel, tuludel ja rahavool põhinevad hindamised. Aktsiahinnad võivad muutuda väga lühikese aja jooksul ja ootamatult seda kutsutakse
Näiteks: Juhtkonna omanduses olevaktsiate arv vähendab ettenähtud protsendi võrra, kuid aktsiate vähendamine väikeaktsionäride kontodel välistatakse. Kui aktsiad on panditud, vähendab EVK aktsionäri väärtpaberikontol olevate ja sealhulgas koormatud aktsiate arvu proportsionaalselt. (6) 21 KOKKUVÕTE Aktsiatesse investeerimisel on omad riskid, mida tuleb investeerimisel silmad pidada. Investor peab aktsiainvesteeringuid tehes arvestama negatiivse tootluse võimalust mingil perioodil. Tavaliselt on aktsiainvesteeringut tehes mõistlik silmas pidada, et investeeritud raha ei läheks vaja vähemalt lähema kolme aasta jooksul. Alati on riskantne investeerida aktsiatesse raha, mida võib vaja minna kiiremini. Samuti peab investor arvestama võimalust, et investeeringute pikaajaline tootlus kujuneb
maksustamisest. Kui sisetarbimine väheneb, siis maksulaekumiste kasv aeglustub järsult; c) ekspordi kasv, mis on toetunud põhiliselt kulueelisele (eriti madalatele tööjõukuludele) ja võimaldanud ka aktiivselt investeerida materiaalsesse põhivarasse. Kui tööjõukulud kasvavad kiiresti, muutuvad meie kaubad ja teenused kallimaks ja nende müük maailmaturul raskeneb; d) välisinvestorite aktiivne tegevus Eestisse investeerimisel, mis on katnud pidevalt maksebilansi jooksevkonto puudujäägi ja võimaldanud seni hoida raha pakkumist valuutakomitee süsteemi tingimustes väga kõrgel tasemel. Kui tööjõudu napib ja see muutub kallimaks, võivad töömahukale tootmisele orienteeritud välisinvestorid vähendada oma investeeringuid Eestisse või siit hoopis lahkuda; e) Euroopa Liiduga ühinemise positiivne mõju (juurdepääsu paranemine Venemaa turule, tõukefondid, Eesti atraktiivsuse kasv investoritele jm)
segafond, mis pakub seni portfellihaldusena pakutud investeerimisstrateegiat ka väiksema alginvesteeringuga klientidele ja suuremat likviidsust investeeritavatele varadele. Fondi eesmärk on fondi vara väärtuse pikaajaline kasv. Fond arvestab globaalseid majandusprotsesse ning üritab kasu saada võimalikest turu ebaefektiivsustest. Fondi vara investeeritakse peamiselt aktsiatesse ja võlakirjadesse. Fondivalitseja ei ole Fondi vara investeerimisel spetsialiseerunud majandusharude, regioonide ega vara liikide lõikes. 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne). Varad ja bilansimaht 3 781 752 krooni. Omakapital 3 641 727 krooni. Puhaskasum 2 399 krooni (2006. a oli 744 321 krooni). Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 044 308 krooni. Tänan tähelepanu eest! Väärtpaberite fondide ülevaade Kodutöö finantsvahenduses
Finants-, pangandus- ja õigusalane nõustamine Maksekorralduse vormistamine pangatöötaja poolt kliendi palvel SMS teavitamine pangakaartidega seotud tehingutest Klienti makseteenuste üleviimine uude panka personaalangandus Muud. Teema 4 Väärtpaberid ja börsid 33. Investeeringute liigid 34. Väärtpaberite liigid ja eripärad. 35. Tegurid, mida peab arvestama investor väärtpaberitesse investeerimisel. 36. Väärtpaberitesse investeerimisstrateegiad. 37. Väärtpaberite väärtuste liigid. 38. Teoreetilise väärtuse mõiste ja arvutamise eripärad erinevatel väärtpaberitel. 39. Väärtpaberite turuhindu mõjutavad tegurid. 40. Väärtpaberitelt saadava tulu vormid ja tulususe näitajad. 41. Väärtpaberite riskide liigid, sisu ja vähendamise võimalused. 42. Investeerimisriski mõõtmine ja hindamine (sh koguriski, tururiski, üksikaktsia riski, portfelliriski põhimõõdikud ja
nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalse ja reaalse intressimäära ning inflatsiooni vahel kehtib järgmine seos: Näide: Pangalaenu intress on 8%. Inflatsioon on riigis 4%. Kui suur on panga reaalne intressimäär? Vastus: 3,85% n Valem 1 – Liitintress (1+i) Investeerimisel teatud aastateks teenib investeering juba mingi intressi summa esimese aasta lõpuks. Liitintressi puhul eeldatakse, et teenitud summa lisatakse kohe põhisummale ja nii taasinvesteeritakse seda korduvalt. Paljud meetodid teevad selle arvutuse üldjuhul automaatselt ja sel puhul eeldatakse, et raha ei jää kasutult seisma. NÄIDE 1 - Milline on investeeritud 1200€ väärtus 5 aasta pärast, kui intressimäär on 7%? Vastus: 1680,0€
säilimise ka kõige turbulentsematel perioodidel. Nordea Pensionifond B ehk balansseeritud strateegia Fond investeerib kuni 25% varadest aktsiatesse ja ülejäänud varad võlakirjadesse. Seda fondi soovitame inimestele, kes ei taha liigselt sõltuda aktsiate hinna kõikumisest tingitud riskist, kuid soovib saada suuremat intressitulu, kui seda saab vaid võlakirjadest. Selle fondi potentsiaalne tootlus on kõrgem, kui investeerimisel ainult võlakirjadesse, kuid sellega võib kaasneda väärtuse kõikumisi. Fondi on soovitav investeerida keskmiseks või pikaks ajaks. -Teie investeerimise põhieesmärgiks on varade säilitamine kuid oodate inflatsiooni ületavat tootlust.--Teie pensionivara väärtuse lühiajaline kõikumine on Teile vastuvõetav -Teil on pensionieani jäänud 10 kuni 20 aastat Maksimaalselt 25% fondi varadest investeeritakse aktsiatesse ning ülejäänud kas
2006. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 96 miljonit turisti, kellest vaid 10% olid ärireisijad. Briti majanduse arenemine aitas kaasa ka Hispaania turismisektori arengule, kuna iga kolmas turist on Ühendatud Kuningriigist, järgnevad sakslased ja hollandlased. Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute sihtkohtade nagu Türgi, Bulgaaria ja Horvaatia esiletõus. Ka Hispaania enda turismiettevõtted tunnevad laienemisel ja investeerimisel huvi Vahemere idaosa ja Kariibi mere riikide vastu. Viimastel aastatel on võetud eesmärgiks turismi hooajalisuse vähendamine ja turismivõimaluste mitmekesistamine. Tähelepanu pööratakse mainekujundusele pakkumaks senise "päikese-, veini- ja flamencoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud ka maaturism. Kuna viimase kümne aasta jooksul on toimunud muutused turismi iseloomus (eelkõige
2 kontseptiooni: esiteks väärtus tulevikus, teiseks praegune väärtus. Raha tuleviku väärtus Tuleviku väärtust nimetatakse ka raha liitväärtuseks, see on väärtus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab, rakendades antud intressimäära. Raha tulevikuväärtus kujuneb kolme teguri koosmõjul: 1) algsumma- täna saadud või investeeritud summa 2)intressisumma- raha kasutamise eest tasutud summa või laenuandmisel ehk investeerimisel teenitud summa 3) ajaperiood- aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvutamine ning tasumine. Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n
2 kontseptiooni: esiteks väärtus tulevikus, teiseks praegune väärtus. Raha tuleviku väärtus Tuleviku väärtust nimetatakse ka raha liitväärtuseks, see on väärtus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab, rakendades antud intressimäära. Raha tulevikuväärtus kujuneb kolme teguri koosmõjul: 1) algsumma- täna saadud või investeeritud summa 2)intressisumma- raha kasutamise eest tasutud summa või laenuandmisel ehk investeerimisel teenitud summa 3) ajaperiood- aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvutamine ning tasumine. Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n
Investeerimistegevuste rahakäive (2) Lühiajalised investeeringud on näiteks: edasimüügiks soetatud väärtpaberid; lühiajalised väljastatud laenud; lühiajalised investeeringud, mis ei ole raha ja rahalähend. Näiteid investeerimistegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt põhivara müügist Tarnijatele põhivara eest Väljastatud laenu tagasimaksest Laenude väljastamisel Investeerimisel aktsiatesse Näide Millisesse rahakäibe aruande ossa paigutatakse järgmised majandustehingud: 1. Laenu väljastamine (finantseerimisasutuse korral) põhitegevuse rahakäive 2. Laenu väljastamine (mittefinantseerimisasutuse korral) investeerimistegevuse rahakäive 3. Laenu saamine (mittefinantseerimisasutuse korral) finantseerimistegevuse rahakäive 4. Arvelduskontole laekunud intress arvelduskontol seisnud raha tõttu põhitegevuse rahakäive 5
Ehitusettevõte- monopolistlik konkurents AS Kalev- oligopol Enterpreneur- pärit prantsuse keelest Isik, kes on aktiivne ja saavutab midagi Äriplaani koostamise põhjused Et ettevõtte juhil oleks olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda ÄP on heaks vahendiks, kui soovitakse oma töötajatele firmat, selle eesmärke ja tulevikuplaane tutvustada ÄP võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda arengut planeerituga ÄP on vajalik investeerimisel või laenu saamisel ÄP-ga ettevõtja · põhjendab, kui palju ta raha vajab · tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga · tõestab, et saadav raha on võimalik koos intresside või dividendiga tagasi teenida · tõestab, et ta teab riske ja on nendega arvestanud Äriplaani kava · Tiitelleht · Sisukord · Lühikokkuvõte · Üldised andmed · Missioon ja eesmärgid · Ärikeskkonna analüüs · Turg
ll seletuseks l t k korporatsioonide k ti id madalatele d l t l kasumitele. k it l NB! Mitteoptimaalsete firmasiseste investeeringute võimalus eksisteerib igat liiki finantseerimise juures, ... ... kuid kõige reaalsem võib see olla omavahendite investeerimisel! Miks? Laenuandjad ei soovi finantseerida investeeringuid, investeeringuid mis annavad keskmisest madalamat sissetulekut. 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Laenud Kui firmadel pole võimalik laiendada tootmist omavahendite arvel, siis nad tavaliselt püüavad saada laenu.
mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude st palgatase ebakindlad. 28:Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid
mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod. Põllumajanduses on mitmeid investeerimisprojektide tulemusi määravaid tegureid, nagu nt müügihind,( kulude st palgatasemed on ebakindlad,) et investeerida. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid
2) osaluse propageerimine investeerimise tingimuseks on tihe koostöö investori ja ettevõtte vahel. 3) kogukonda investeerimine selle valdkonna objektiks on arengufondid, sihtasutused ja mitmed mittetulunduslikud institutsioonid. 9. Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel? Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt identifitseeritakse valdkonnad/ kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida. Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning on ise sotsiaalselt vastutustundlikud. Investeerimiseks sobivaiks peetakse ettevõtteid, mis on majanduslikult edukad ja samas sotsiaalselt vastutustundlikud. 10. Mis erinevus on mõistetel Sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus? Sotsiaalse turunduse mudeli puhul on sellel 2 huvilist 1) heategevuslik organisatsioon ja 2)
28. Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid, mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate (juhtide) subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmeid investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteist erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Riski võib defineerida kui võimalikue tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas. Riske võib kõige üldisemalt jaotada: tootmis-, turu-, reformi-, inim-, finants-, vara- ja lepinguriskideks. Nelja esimese riski koosmõju nimetatakse äririskiks. Tootmisriskid
oleks piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. EKP valuutareservi haldamine on riikide keskpankade otsustusalas aga nad peavad järgima eurosüsteemi ühiseid piiranguid ja lähtuma ühistest eesmärkidest. Selle ülesande täitmiseks planeerib Eesti Pank strateegiana teenida optimaalset tulu hallatavatelt välisreservidelt ja finantsvaradelt. Kaasaja finantskriisi tingimustes peab keskpank olema finantsvarade investeerimisel väga konservatiivne. Peamine eesmärk peab olema lähtumine varade säilimise ja piisava likviidsuse tagamise vajadusest. Keskpank ei saa majanduse stabiliseerijana lubada oma investeeringute halba tulemuslikkust. See kahandaks kindlasti usaldust keskpanga suhtes ja võib käivitada majanduses ebasoovitavaid protsesse. On soovitav, et keskpank teeniks piisavalt, et katta oma kulud. Eesti Pangal pole selles suhtes praegusel ajal probleeme olnud. Viimase aja uudistest on teavitatud, et pank on
võimalik tähelepanu pöörata. On olemas teatud protsesse, mida teadvustada pole võimalik sest vastu seisab psüühika. Väljatõrjutu (mida teadvusesse tuua ei saa) mängib olulist rolli meie käitumise kujundamises. Psüühika kolm instantsi (eristust): ...MISKI (das Es)- mis moodustab isiksuse tuuma, see on sünniga kaasa antud, moodustab meie psüühilise energia allika ja meie elu jõu. Energia investeerimisel objektidesse tekibki nauding, iha. ... MINA (Ich)- tekib miski pinnale ja on kaasasündinud kaasasündinud instantsi osa, mis on tekkinud välismaailma mõjul. Püüab kehtestada reaalsus printsiipi. Nagu ratsanik, kes peab ohjeldama hobust. ...ÜLEMINA (Überich)- ammutab oma energia miskist kuid suunab selle miskile vastu. Miskivastane energiline reaktsioon. Piirab, keelab ja sanktsioneerib. Moraalsed piirangud. Lacan- kujutab meie teadvus endast tähistajate jaga
sellega kaasnevatest õigustest. · kogukonda investeerimine objektiks on valdkonnad, mille tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarendatud. Arengufondid, sihtasutused jms on mittetulunduslikud institutsioonid, kes finantseerivad valdkondi, millega enamik panku ei tegeleks. 9. Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel? Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja relvatööstusesse). Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud. 10. Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus. Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi
sellega kaasnevatest õigustest. kogukonda investeerimine objektiks on valdkonnad, mille tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarendatud. Arengufondid, sihtasutused jms on mittetulunduslikud institutsioonid, kes finantseerivad valdkondi, millega enamik panku ei tegeleks. 9. Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel? Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja relvatööstusesse). Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud. 10. Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus. Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi
sellega kaasnevatest õigustest; kogukonda investeerimine objektiks on valdkonnad, mille tulud on väikesed ja mis on selgelt alaarendatud. Arengufondid, sihtasutused jms on mittetulunduslikud institutsioonid, kes finantseerivad valdkondi, millega enamik panku ei tegeleks. 9. Mis vahe on positiivsel ja negatiivsel sõelumisel? Negatiivne sõelumine on olemuselt välistav, st esmalt idetifitseeritakse valdkonnad/kriteeriumid, mida tuleks investeerimisel vältida (st mitte investeerida ühiskondlikult halvaks pandud valdkondadesse, nt tubaka- ja relvatööstusesse). Positiivse sõelumise käigus valitakse välja ettevõtted, kes kõige paremini vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele ning ise sotsiaalselt vastutustundlikud. 10. Mis erinevus on mõistetel sotsiaalne turundus ja sotsiaalseosega turundus. Kui sotsiaalse turundusega püütakse muuta sihtrühma hoiakuid ja ning turundaja prioriteet ei ole kasumi
Metsad moodustavad ka olulise osa soome taludest. Pered hoolitsevad oma metsaomandi eest ja kasutavad seda säästvalt, saavad tulu puidumüügist ja investeerivad metsa taastootmisse järgmise põlvkonna jaoks. Metsandus on esmajärjekorras majanduslik tegevus. Nõudlus reguleerib nii puidu kui ka teenuste tootmist. Majanduslikult rentaabel metsandus võimaldab säästva metsamajanduse juurde kuuluvaid hooldustöid ja investeeringuid. Metsade eest hoolitsemisel ja nendesse investeerimisel sobitatakse kokku nii metsatööstuse kui metsade teiste kasutajate tarbed, ja seda alati metsaloodust hinnates. Metsaomanikud eeldavad, et nende omandiõigust respekteeritakse. Boreaalne metsavöönd seob tõhusalt õhu süsihappegaasi oma kasvuga. Nõnda kannavad soome metsaomanikud vastutust kliimamuutuste ennetamises. Bioenergia tootmises vajatakse põllu- ja metsamajanduse oskusteavet. Toimivad talud ja säästvalt hooldatud metsad on alus, millele võib üles ehitada üha laieneva
fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid. Riskid: Iga rahapaigutusega kaasnevad riskid. Seejuures käivad riski suurus ja oodatava tulu suurus tavaliselt käsikäes mida suuremat tulu on võimalik teenida, seda suurem on risk raha kaotada. Investeerimisel ei saa keegi anda sajaprotsendilist garantiid, et sa kasumit teenid. Alati on võimalus raha kaotada. 12 Investeerimisfondides on riskid rohkem hajutatud, kuna fond investeerib mitmete ettevõtete aktsiatesse või võlakirjadesse. Fondiosakute väärtuse languse võimalikud põhjused on aga samad, mis aktsiate puhul. Lisaks veel võimalus, et fondijuht on teinud valesid otsuseid 57
puhul. Tabelit 3 kasutatakse siis, kui summad on võrdsed ja perioodid ühepikkused. Rahanduse üldtuntud rahaühiku tulevase väärtuse valem on järgmine: (2.21) FVn = PV (1 + i ) . n Näide Investoril on 1000 krooni ja ta soovib seda hoiustada neljaks aastaks. Mis on hoiuse väärtus nelja aasta pärast, kui intressimäär on 10% aastas? FV4 = 1000 (1 + 0,1) 4 = 1464 krooni. Pikemalt lahti kirjutatuna tuleks leida 1000 krooni väärtus investeerimisel iga aasta lõpus: FV1 = 1000 1,1 = 1100 krooni. FV2 = 1100 1,1 = 1210 krooni. FV3 = 1210 1,1 = 1331 krooni. FV4 = 1331 1,1 = 1464 krooni. Kui intressi makstakse mitu korda aastas, siis tuleb kasutada järgmist valemit: m n i (2.22) FVn = PV 1 + . m Näide Hoiuarvel on 1000 krooni intressimääraga 10% aastas, mille arvutamine toimub kvartaalselt. Kui suur on see
c. Vähendab investeeringuid. Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: a. Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum väheneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum suureneb. b. Polegi mingit mõju. c. Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum väheneb. Investeeringute piirefektiivsus näitab: a. miks vahel on mõistlik investeerimisel piiri pidada. b. investorite valmisolekut investeeringuteks! c. kas investeeringute tegemine on antud kasumimäära ja intressimäära juures mõistlik. Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu? a. kulutatakse kapital ära ja siis vaadatakse lui palju teda kulus. b. amortisatsiooni kaudu. c. kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib väljendada protsentides: U = r + d
selle pealt teenitakse. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali rentaablus- kogu kasumist arvame maha laenu intressidesumma ja jagame selle omakapitaliga (omakapitali puhul tahame ikka teada, palju meile jääb investeerimisel). Tähtis on et omakapitali puhastulu jagatakse omakapitaliga, mitte kogukapitaliga. Kogukapitali rentaablus näitab kogu ettevõtte efektiivsust (investeeritakse kogu kapital). · tootlikkus- 4 TEGUTSEMISEGA SEOTUD EESMÄRGID lk 71 · tootmis-turundus-eesmärgid
võrgustik. Turism Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKPst ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2010. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 52 miljonit turisti, kellest vaid väike osa on ärireisijad. Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute sihtkohtade nagu Türgi, Bulgaaria ja Horvaatia esiletõus. Ka Hispaania enda turismiettevõtted tunnevad laienemisel ja investeerimisel huvi Vahemere idaosa ja Kariibi mere riikide vastu. Viimastel aastatel on võetud eesmärgiks turismi hooajalisuse vähendamine ja turismivõimaluste mitmekesistamine (näiteks golfi- ja suusaturism, konverentsiturism, SPA-d ja terviseturism, kultuuriturism jne). Tähelepanu pööratakse mainekujundusele pakkumaks senise "päikese-, veini- ja flamencoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud nn maaturism
annaabi.ee 
